„Õue on ladustatud meie tooraine ehk romu ja see tähendab, et ettevõtte ligi 30 töötajal jätkub tööd aastaringselt,” selgitab ASi WeeRec tegevjuht JANEK SIBBUL.
Kiiu tootmispargis tegutsev AS WeeRec on hakanud toorainet ehk lammutamisele kuuluvaid elektroonikaromusid saama Soomest, sest Eestist saadav romumaht ei kata ettevõtte vajadusi. Tänu sellele on tootmismaht jõudmas planeeritud koguseni, mis toob ettevõtte senisest kahjumist kasumisse – 180 tonni elektroonikaromusid kuus. Tootmishoone mahutab ligi 30 tonni, ülejäänud varu tuleb hoida väljas.
Et mitte juurde võtta hooajaliselt uusi töötajaid ega käivitada romude lammutamist kahes vahetuses, peab saabunud tooraine vahepeal ladustama õue, tõdeb tegevjuht Janek Sibbul. Suvekuudel kogutud varu lammutatakse talvel, kui romude kogumine on tunduvalt väiksem ning uueks hooajaks ehk järgmiseks kevadeks jõutakse toorainega nulli.
Janek Sibbul: „Mõistlik on tooraine jaotada aasta peale ja tagada sellega pidev töö, kui et kiiresti lisatööjõu abil kõik lammutada ja siis olla pool aastat tööta.”
Kuna suured toorainekogused ei mahu olemasolevasse tootmishoonesse, taotleb WeeRec keskkonnaametilt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmist – et lubataks teatud tingimustel hoida romusid ja ka lammutatud materjali õues. Plaan on ehitada ettevõtte tootmishoonest Kuusalu poole jäävale asfaltplatsile peale varikatus, teisisõnu rajada katusealune, mis välistab romude sorteerimise vihma ja lume käes.
Keskkonnaamet saatis WeeReci taotluse hinnangu andmiseks ka Kuusalu vallavalitsusele. Vallavalitsus andis käitluslitsentsi muutmiseks nõusoleku, kuid lisas tingimused.
Vallavalitsus soovib ettevõttelt haljastuse plaani. Idee on, et firma istutaks Vana-Narva maantee poolsesse külge ette puud, mis varjaksid romudega konteinerrestid möödasõitjate pilkude eest. Lühiajaliselt ladustatav valmistoodang tuleb katta koormakatetega ning romud ilmastikukindla kattega. Romude käitlemisel peab jälgima, et kaubaalused või plastikkotid ei oleks saastunud klaasipuru või -tolmuga. Ka tuleb analüüsida luminofoortolmu kaadiumi ja plii sisaldust, analüüsid võtta vähemalt kord aastas. Veel soovib vallavalitsus, et regulaarselt uuritaks laoplatsi ümbruse pinnase pliisisaldust ning toonitab, et tehase territooriumil järgitaks tuleohutuse nõudeid.
Vallavalitsus ootab tehaselt 1. novembriks täpsustatud analüüsi ja seiregraafikut, sadevee juhtimise skeemi ja haljastusplaani.
Sisuliselt väga hea elamumaa
WeeReci tegevjuht Janek Sibbul tutvustab OÜs Hendrikson & Ko sel aastal koostatud keskkonnakaitselist eksperthinnangut käitise laoplatsile. Analüüsid võeti tänavu juunis.
Ekspert on leidnud, et romude ja ka lammutamisel saadud tahkete ainete üks-kaks kuud kestva lühiajalise ladustamisega ei kaasne oluliste keskkonnamõjude teket.
Janek Sibbul: „Pinnaseanalüüsid näitasid, pinnase pliisisaldus jäi vahemikku 5,9-49,6 milligrammi kilogrammi pinnase kohta. Analüüsid võeti WeeReci territooriumilt neljast kohast. Ohtlike ainete sisalduse piirnormide järgi võib tööstustsoonis olla pliid 600 mg/kg, elutsoonis 300 mg/kg. Seega on oma nelja-aastase tegutsemise juures ettevõtte territooriumil pliisisaldus madal ja siin võiks olla ka väga hea elamumaa.
Kardetakse, et meie tegevus on väga keskkonnaohtlik, aga tegelikult on kristallvaasis ka rohkem pliid, kui on arvuti või teleri kuvaris. Kuna meie koostööpartner on Soomes ja seal jälgitakse rangelt, et teenust tellitaks ELi nõudeid järgivalt firmalt, oleme saanud keskkonnajuhtimise standardi ISO14001. Meie territoorium on kinnine, elektroonilise valvega.”
Külmikuid niipea Kiidu ei tooda
Ehkki WeeRecis pidi teise etapina käivitatama külmkappide lammutamine, on plaan tegevjuhi sõnul külmutatud – ei ole leitud investoreid ning see tegevus pole enam ka kasumlik, lammutusliini rajamiseks kuluks umbes 5 miljonit eurot.
WeeRecile kogub elektroonikaromusid MTÜ Eesringlus. Elektroonikaromude ehk vanade televiisorite, arvutite ja kuvarite lammutamisel saadud materjalid saadetakse taaskasutusse mitmele poole üle maailma – Belgiasse, Indiasse, Rootsi.
Janek Sibbul: „Meie käitise näol on Eestis tegemist eksportettevõttega, mis on tänases majandussituatsioonis ülioluline ka riiklikul tasandil. Teeme teenust Soome firmadele ja müüme lammutamisest saadud materjalid riigist välja. Kasutame romude käitlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat.”
Ta märgib, et lammutatakse ka Eestis kogutud elektroonikaromusid, kuid ainult nendega piirdudes jääksid mahud liiga väikeseks. Pealegi on Eestis veel teine elektroonikaromusid lammutav firma – OÜ Nelitäht Tallinnas. Sinna viiakse näiteks ka kõik Kuusalu valla Kiiu jäätmejaama kogutud romud.
Samas, kui kohalikest toob mõni oma vana televiisori või arvuti otse meile, oleme ikka vastu võtnud ega küsi selle eest käitlustasu, kinnitab tegevjuht.
