Meie küla eided teevad Raudojal jõululaada

3914

Anija mõisast kolib laat sel aastal Raudoja kõrtsitallu.


Raudoja naised MARILI TAMMARU ja AVE NAHKUR näitavad septembris ilmunud Meie küla eitede kokaraamatut.

Kevadel asutasid Anija valla Piibe maantee äärsete külade naised MTÜ Soodlast Kõrveni. Ühe esimese ettevõtmisena alustati kirbuturgude korraldamist. Need toimuvad Raudoja kõrtsitalus, mille omanik on kunstnik Ave Nahkur. Tema loomingu hulka kuulub ka nimetus „Meie küla eided”.

„Kuna meie külas on väga aktiivsed mutid, võivad nad end vabalt meie küla eitedeks kutsuda. Minu looming on justkui ellu ärganud, minu loodud eided on saanud endale päris kehad,” räägib kunstnik.

Meie küla eitede hulka kuulub kümmekond naist, tuumiku moodustavad peale tema veel Marili Tammaru, Merike Maaroos, Margit Kuusik, Kaisa Tamkivi, Triinu Kopvelt, Ingrid Pärna, Jaanika Järve.

Meie küla eided korraldavad kohapeal peale kirbuturgude ka kontserte, filmide vaatamisi jms. Raudoja kõrtsitalu annab selleks kasutada oma ruume. Suur saal mahutab sadakond, väiksem umbes 20 inimest.

Jõululaat
Eelmisel aastal korradasid Meie küla eided Anija mõisas jõululaada. Läks üle ootuste hästi – külastajaid oli ligi 600.

„Eeltöö oli tohutu. Koristasime ja kaunistasime, Anija mõis oli algul justkui ehitustanner,” lausub Ave Nahkur.

Naised said tegemisrõõmu ja oma unistuste laada ning peale selle ka suurepärast tagasisidet  – ühed müüjad ütlesid, et see oli Eesti ägedaim jõululaat.
 
Tänavune laat toimub 4. detsembril Raudoja kõrtsis. Ka  selleks on paar kuud tehtud hoolega ettevalmistusi. Kuna ruumi on vähem kui Anija mõisas, tuleb laat pisut väiksem.

„Tegime müüjate hulgas valiku, kutsume kohale need, kelle toodangut tahame ka ise osta,” selgitab Marili Tammaru ning lisab, et eelkõige antakse võimalus oma talutoodangu ja käsitööga kauplema tulla kohalikele inimestele.

Tänavu on laadal samuti sahver, kus müüakse moose, kompotte jms. Lastel on võimalus saata kiri jõuluvanale, meisterdada. Ave Nahkur teeb soovijaile šarže. Naised lubavad, et varuks on ka üllatusi.

Eitede kokaraamat
„Peale selle, et teeme midagi teistele, on meil ka omavahel koos tore olla,” kinnitab Marili Tammaru.

Meie küla eided saavad väiksema või suurema seltskonnaga kokku vähemalt kord kuus, ajavad niisama juttu, tähistavad sünnipäevi, muid tähtpäevi või mõtlevad lihtsalt mõne vahva peo välja – näiteks on toimunud rokipeod, kübarapidu. Kokkusaamistel pakuvad naised ka oma kokakunsti.

„Kui ise süüa teha ei oska, siis otsid inimesed, kes teevad. Meil on diil – mina annan pinna, eided teevad süüa ja pärast koos sööme, kutsume ka mehed,” ütleb Ave Nahkur.

Meie küla eitede söögitegemistest ilmus septembrikuus Krista Kivisalu ja Sandra Urvaku raamat „Meie küla eided peavad pidu. Üks muhe kokaraamat”.
Sellesse on koondatud ühe aasta jooksul Raudoja naiste tehtu. On õpetused hoidiste tegemiseks, tähtpäevadega seotud toite jm, kõik on kirja pandud humoorikalt.

Ave Nahkur ütleb, et tema traditsioonilisi toite teha ei oska: „Ma ei suuda midagi teha etteantud retsepti põhjal, mõtlen neid ise välja. Alati ei tule sellest söödavat asja, nii et oma kundedele ma süüa teha ei saa.”

Kunstniku „leivanumber” on erinevatest taimedest ja maitseainetest pestod.

„Need on väga head,” kinnitab Marili Tammaru.

Naised räägivad, et igal neist on kokana oma käekiri. Margit Kuusik oskab teha peeneid roogasid, Triinu Kopvelt teeb häid toite kõigest, mis aiast leidub, kuid mida tavapäraselt ei kasutata. Marili Tammaru ja Merike Maaroos võivad süüa teha kõigest, mida kapis parajasti leidub. Ka kokaraamatus on Marili Tammaru jõulujääkidest lasanje „Aastalõpp”.

„Tegin eestipärase lasanje. Panin leivaviilude peale pohlamoosi ning vahele hapukapsa ja seapraejäägid, kõige peale ohtralt riivjuustu. Uskumatu, aga sai väga hea,” jutustab ta.

Meie küla eitede kokaraamatus on roogadel erilised nimed. Näiteks küpsised „Söö, siis jaksad”, saiakate „Roheline konnapask”, rabarberivorm „Lülita telefon välja” jne. Marili Tammaru räägib, et Margit Kuusiku roogadel on alati väga uhked nimed ning sellest said ka teised naised oma toitude jaoks inspiratsiooni.

Meie küla eitede peod jätkuvad ka pärast raamatu ilmumist ning esimesele raamatule peaks järgnema teine. Selles on kavas anda nippe taaskasutusest – kuidas ehitada ja sisustada oma kodu vanadest asjadest.

„Selle peale oleme me mihklid. Eestlased millegipärast kardavad kasutada teiste vanu asju, meil ainult need ongi. Kellegi ära visatud asjad on meie jaoks parim antiik,” märgib Ave Nahkur.