
Direktor Õnne Paimre teatas aasta alguses, et Kuusalu raamatukogu juubelipidu tuleb sügisel, 20. novembril. Nii ka tehti, kuid kavandatud esinejad ja suurema seltskonnaga tähistamine jäid koroonaviiruse kasvava leviku pärast ära.
Külla kutsuti kolleege naaberraamatukogudest, toetajaid, aktiivseid ja kauaaegseid lugejaid. Külalisi võeti vastu päeval nelja tunni jooksul ning kella 15st kogunesid raamatukogu praegused ja endised töötajad.
Kuusalu raamatukogule on jäänud nüüdseks neli filiaali: Kolgas, Vihasoos, Joaveskil ja Kõnnus. Aastate jooksul on suletud varasemad filiaalid Viinistul, Hirvlis ja Kodasool.

Õnne Paimre: „Muljed on sünnipäeva pidamisest väga head. Külalised tulid hajutatult. Vallavanem Terje Kraanvelt käis meid juba hommikul õnnitlemas. Külalisi oli Harju maakonnaraamatukogust, lasteaiast Jussike, Kuusalu rahvamajast, Raasiku raamatukogust. Tänasime koostööpartnereid ja aktiivseid lugejaid tänukirja, juubeli puhuks kujundatud järjehoidja ja pastapliiatsiga. Lõpuks oli tore kohtumine meie oma asutuse töötajatega.“
Sünnipäeva puhul saab Kuusalu raamatukogus vaadata mitut näitust. Kõige lõbusam on väljapanek esemetest, mida on unustatud raamatukogusse tagastatud teoste vahele – järjehoidjaid, postkaarte, valeraha, kamm, pildid, märkmed ja palju muud. Veel on näitused „Raamatud raamatutest“, „Autogrammiga raamatud“, „Raamatukogu esimesed raamatud“, „Kuusalu valla raamatukogud kroonikates“ ja „Kuusalu raamatukogu läbi aastasaja“.
Kuusalu raamatukogus on koos filiaalidega kokku 8 töötajat. Kuusalu tervisekeskuse teisel korrusel asuvas raamatukogus töötavad koos direktoriga raamatukoguhoidjad Riina Rootalu ja Uve Pärn. Kolgas on ametis raamatukoguhoidjad Lelo Paadimeister, kes on Kuusalu raamatukogu kõige staažikam, ja Kaidi Kesküll. Vihasoos töötab raamatukoguhoidja Õie Alt, Joaveskil Külli Talivere ning Kõnnus Leili Lehtme.
Kuusalus sada aastat tegutsenud raamatukogus on praegu kokku 26 400 raamatut. Sel aastal registreeritud lugejaid 1021, kokku on lugejaid nimekirjas 2859.
Käesoleva aasta kõige loetumad raamatud on Nicola May „Väike nurgapood“, Piret Kooli „Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai“, Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pilaatuse Evangeelium“, Olav Osolini „Minu esimene elu“ ning Delia Owensi „Kus laulavad langustid“.
Raamatukogu algus jaanuaris 1920
Kuusalu raamatukogu sünniajaks võib pidada 6. jaanuari 1920, kui Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) kaks päeva varem asutatud Kuusalu osakond moodustas lugemisringi, alustati ühislugemiste ja kirjandusõhtutega. Raamatukogu otsustati asutada juhatuse 2. juunil 1920 toimunud koosolekul. Esimene raamatukogu oli Oduli talus, 100 raamatut mahtusid ühte kappi. Raamatukoguhoidja oli August Mikkiv.
Aastatel 1923-1941 asus raamatukogu karskusseltsi Seeme majas Keskväljak 4 ehk endises teemajas. Aastatel 1941-1954 oli rohupoe ruumides Keskväljak 2, mis nüüd on lammutatud ja asemele ehitatud TET-maja.
Ka aastatel 1954-1964 oli raamatukogu Keskväljakul, majas nr 10 – rahvamajas. Aastatel 1964-1979 tegutses raamatukogu Kuusalu vanas pastoraadis. Aastatel 1979-1994 oli taas Keskväljakul, endises külanõukogu hoones. Aastal 1994 kolis raamatukogu praegusesse asukohta, tervisekeskuse maja 2. korruse osadesse ruumidesse.
Kiiu mõisa remondi ajal jagati teise korruse ruume vallavalitsusega. Kui ruumid vabanesid, sai raamatukogu võimaluse laieneda ja sisustada lasteosakond-lastetuba. Korrastamist ootavad arhiiviruumid.