Kuusalu noortekeskusele ATVde ostmiseks 92 000 krooni

3566

ATVdega on plaan viia noored sõitma Kodasoo terviserajale.
Kolga noored demonstreerivad noortekeskuse logo. Pildil kallistavad ROLAND VILEPAJU ja BRITT POLMA (seljaga) ning MERILIN UUSMAA ja RENE ANDLA.  Keskel Kolga noortejuht MARJU JAANIMÄE.
Eelmisel suvel toetas Harju maavalitsus projektikonkursi rahaga Kuusalu noortele korraldatud kohtumispäeva kohalike motosportlaste ja tsiklitega. Projekti „Ära tule meie külla süstima” raames käidi poistega Kodasoos, kus motospordihuvilised mehed Kaljo Tiits, Priit Rink, Risto Merileet, Rauno Tiits ja teised tutvustasid krossisõidu mootorrattaid ning juhendasid proovisõite.  

Sel aastal esitas Kuusalu vallavalitsus maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkursile jätkutaotluse – küsiti 100 000 krooni, et soetada Kuusalu valla noorte tarvis ATVd. Projektijuht, Kuusalu Noortekeskuste juhataja Annika Agu-Aasrand loodab, et lubatud 92 000 krooniga õnnestub osta kaks ATVd ning varuosasid. ATVd on plaanis garažeerida Kodasoos. Masinate hooldamist ja nendega  sõitmist on nõus juhendama Aulis Mänd, Lauri Perg, Viljar Agu, Arpo Tiits, Aivar Arro, Rauno Tiits, Risto Merileet ja Kaljo Tiits.

Edukas töö- ja puhkelaager
Kuusalu noortekeskus asub aleviku keskel endises Köstrimajas. Uksed on noortele avatud esmaspäevast reedeni kella 15-19. Juhataja sõnul käivad noortekeskuses enamasti põhikooli noored vanuses 7-16 aastat, igapäevaseid käijaid on paarkümmend. Mängitakse ülakorrusel koroonat ja piljardit, aetakse omavahel juttu.
Oktoobris sõideti koolivaheaja alguse puhul 15 noorega Nõmme seiklusparki. Juulis toimus metsamatk Lahemaal Nõmmeveski kandis.
Kuusalu Noortekeskuste juhataja ANNIKA AGU-AASRAND plaanib ATVd viia Kodasoosse, kus noori hakkavad juhendama kohalikud mehed.
Paljud noortekeskuses käivatest noortest osalesid augusti alguses kaks nädalat kestnud töö- ja puhkelaagris. Soovijaid oli nii palju, et hilisematele liitujatele tuli ka ära öelda. Kuusalu vallavalitsus toetas laagri läbiviimist 75 000 krooniga – kasvatajate palkadeks, toitlustamiseks ning ekskursioonideks. Koos 5 kasvatajaga oli laagrilisi kokku 80. Kuusalus moodustati neli rühma, Kolgas üks. 9-15-aastased noored jaotati rühmadesse vanuse järgi – nooremad ja vanemad. Väljasõitudel olid kõik koos, reisiti Arla Sõitude kahe bussiga.

Annika Agu-Aasrand ütleb, et on tänulik mitmele kohalikule firmale abi eest – muidu poleks kõiki planeeritud sõite rahapuudusel teha saanud. Ka toetati auhindade muretsemisel.

Kasvatajad olid Pille Pürg, Anneli Leht, Tuuli Elstrok, Marek Randoja ja Maarja Orusalu. Mitmesuguseid üritusi aitasid läbi viia Annika Agu-Aasrand ja Kolga noortejuht Marju Jaanimäe.

Ennelõunal töötati, pärast lõunasööki oli meelelahutus. Tööülesanded olid peamiselt seotud koristamise ja parandamisega. Üle värviti Kuusalu bussipeatus, pesti noortekeskuse aknad ja seati lillepeenraid, Kuusalu aleviku teeristid ja kurvid puhastati lahtisest killustikust, korrastati Kuusalu Keskväljakut ja kalmistut, Kiiu mõisaparki, lasteaedade õuesid.

Pärastlõunased programmid olid eripalgelised, sageli jõuti sõitudelt tagasi õhtuks. Käidi kinos Kosmos, Rakvere spaas, Oandu matkarajal, paadimatkal, Tallinna loomaaias ja Megazones. Laager lõpetati pidulikult Vembu-Tembu maal.

Lapsevanematel tuli laagri eest maksta osalustasu 600 krooni, see läks sisuliselt noorte töötasuks. Osalustasu maksmiseks oli võimalik taotleda toetust vallavalitsuselt.

Annika Agu-Aasrand: „Lapsed ja ka nende vanemad olid rahul. Emad-isad ütlesid pärast, et kõik strateegilised kohad, kuhu oleks muidu tulnud suvevaheajal peredega minna, käidi selle kahe nädala jooksul läbi ning neil oli selle võrra lihtsam. Üks ema kiitis, et tema puberteediealine tütar polnudki kodus enam pahur ega virisenud, sest oli õhtuks sedavõrd väsinud.”

Et järgmine töö- ja puhkelaager oleks vähemalt sama sisukas, on Annika Agu-Aasrand hakanud juba sel sügisel infot koguma ning eripalgeliste ajaveetmiskohtadega kokku leppima.

Kolga noortekeskuses koolitused ja maastikumängud
Kolga noortekeskus asub mõisa valitsejamaja keldris, kunagistes muuseumiruumides. Tuleva aasta 1. aprillil tähistatakse 5. sünnipäeva. Noortekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 16-20, selle perenaine on Marju Jaanimäe.

Septembris tähistasid Kolga noored analoogselt Tallinna ja mitme Euroopa linnaga noorteööd, mis küll lõppes seadusega ette nähtud ajal – kell 23. Osales 40-50 noort. Kanda tuli värvilisi riideid, paljud värvisid ka oma pead ühekordsete värvidega kirevaks. Käidi mitmel pool Kolgas ringi, võisteldi ja lustiti.
Nädal hiljem toimus maastikumäng, kus tuli läbida kümme kontrollpunkti ning täita ülesandeid.

Marju Jaanimäe hinnangul on aktiivseid kaasalööjaid ja abilisi paarkümmend, regulaarselt peetakse koosolekuid, kus arutatakse, mida veel ette võtta. Möödunud pühapäeval sai alguse koolitustsükkel – esimesel korral viis rollimänge oma õppepraktika raames läbi psühholoogiatudeng Kristel Päll Tallinnast.

Marju Jaanimäe lisab, et taas on alustatud traditsioonilise Jõulukodu ettevalmistustega – tänavu toimub see valitsejamaja keldris kuuendat korda. Paika on pandud graafik, millal kogunetakse Jõulukoduks kujundatavate ruumide suurpuhastuseks ja kaunistamiseks.

Sel suvel kinkisid Kolga noored oma noortekeskuse logo kavandi ka Kuusalu ja Kiiu noortekeskustele – kujundus on sama, muudetud on nime ning värvi – Kolga logo on punane, Kuusalus roheline ja Kiius sinine.

Kiiu noortekeskusel kohaprobleem
Kiiu noortekeskus paikneb vallamaja teisel korrusel ning see on noortejuht Maarja Orusalu sõnul ka kõige suurem probleem – lapsi tuleb pidevalt manitseda ja korrale kutsuda, sest kunagi ei tea, kas õhtul on vallamajas mõni komisjoniistung või muu koosolek. Püütakse olla võimalikult vaikselt, vaid reedeti, kui vallamajas lõpeb töö varem, lubatakse endale lärmakamaid ettevõtmisi.

Kiiu noortekeskus töötab esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 15-19. Pidevaid külastajaid on 10-15. Nooremad on koolieelikud, vanemad õpivad 8. klassis.

Maarja Orusalu noortekeskuses ametis selle aasta algusest. Ta sõnab, et on tänulik vallamaja töötajatele ning ka teisel korrusel paiknevate firmakontorite rahvale mõistva suhtumise eest, sest teinekord juhtub mõni noor valjemalt hõikama või müdinal jooksma.

Meeleolukam ühine ettevõtmine oli kevadel, kui peeti sünnipäevapidu ning grilliti Kiiu mõisapargis.