Kuu­sa­lu lan­ge­nud sõ­du­ri­te mä­les­tus­sam­mas saab 100aas­ta­seks

104
Kuu­sa­lus asub Ees­ti esi­me­ne Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­mas.

PEETER PAENURM

Pü­ha­päe­val, 16. mail on Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le püs­ti­ta­tud obe­lis­kil täh­tis juu­bel – au­sam­mas ava­ti 100 aas­tat ta­ga­si, 16. mail 1921.

Kuusalu mä­les­tus­sam­mas on Ees­ti esimene, mis püs­ti­ta­ti Va­ba­dus­sõ­jas ja Esimeses maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te­le. See sam­mas on ka peaae­gu ain­sa oma­tao­li­se­na seis­nud lä­bi nõu­kogude a­ja oma ko­hal.

Sõ­jas lan­ge­nud sõ­du­ri­te mä­les­tus­sam­ba – nii ni­me­ta­ti se­da 100 aas­tat ta­ga­si – püs­ti­tas Kuu­sa­lu ko­gu­duse pas­tor Ralf Lut­he­ri eest­ve­da­mi­sel. Ki­ri­ku eest­sei­sus saa­tis 1920. aas­ta sep­temb­ri al­gu­ses, 7 kuud pä­rast Tar­tu ra­hu sõl­mi­mist ko­gu­du­se­liik­me­te­le tea­te, et 19. sep­temb­ril toi­mub koo­so­lek, „…kus nõu pee­tak­se mä­les­tu­se­sam­ba ehi­ta­mi­se pä­rast sõ­jas lan­ge­nud sõ­du­ri­te­le, mi­da Kuu­sa­lu sur­nuaial on ka­vat­se­tud üles­sea­da.“

Koo­so­le­kul ot­sus­ta­ti kor­ral­da­da kor­jan­dus, kaa­sa­tes kor­ja­ja­te­na en­di­si sõ­du­reid. Lei­ti, et va­ja­li­ku 100 000 Ees­ti mar­ka saab kok­ku, kui iga töö­jõu­li­ne ko­gu­du­se­lii­ge oh­ver­dab ühe päe­va­pal­ga: „…ühe päe­va vaev nen­de mä­les­tu­seks, kes kõik oma elu­päe­vad on oh­ver­da­nud.“ Teh­ti ka ar­ves­tus, et ki­vis­se tu­leb raiu­da kok­ku ligikaudu 1000 täh­te – see­ga iga 100mar­ga­se an­ne­tu­se­ga ta­su­tak­se süm­bool­selt üks täht.

Ok­toob­ris alus­ta­sid kor­jan­dust 35 ve­te­ra­ni. 1. no­vemb­riks oli koos 49 365,75 mar­ka. Kü­la­de pa­nu­sed olid kü­la suu­ru­sest ja hel­du­sest sõl­tu­valt ala­tes 359 ku­ni 4672 mar­ga­ni. Näi­teks Si­gu­la kü­las ko­gus mi­nu va­nao­nu Ju­lius Prant kok­ku 1660 mar­ka. An­ne­tus­raa­ma­tud on ar­hii­vis al­les. Ko­ha­li­kel ini­mes­tel on või­ma­lik uu­ri­da, kui­das esi­va­ne­mad lan­ge­nu­te mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mist toe­ta­sid. On ilus tea­da, et sam­ba teks­tis on üks täht raiu­tud oma va­na-i­sa või va­nae­ma an­ne­tu­se eest.

Väl­ja­võ­te kau­ba­le­pin­gust, mis sõl­mi­ti 5. no­vemb­ril 1920.

Pas­tor Lut­her sõi­tis 5. no­vemb­ril koos ka­he ve­te­ra­ni-sam­ba­ko­mis­jo­ni liik­me­ga pea­lin­na ja sõl­mis Tal­lin­na Ki­vi­töös­tu­se oma­ni­ku Alek­san­der Eduard Jür­gen­si­ga kau­ba­le­pin­gu. 105 000 mar­ka mak­sev sam­mas pi­di val­mi­ma 15. maiks 1921. Kä­si­ra­haks maks­ti ko­he 45 000 mar­ka, üle­jää­nu järg­mi­sel su­vel. Ko­gu­du­se­le jäi kor­ral­da­da sam­ba osa­de ve­du Tal­lin­nast Kuu­sal­lu ja vun­da­men­di ra­ja­mi­ne.

Üle 4 meet­ri kõr­gu­ne sam­mas ehi­ta­ti kol­meo­sa­li­se obe­lis­ki­na – alus Soo­me gra­nii­dist, sel­le peal ta­hu­kas ja üle­mi­ne osa po­lee­ri­tud mus­tast Root­si gra­nii­dist, esi­kül­jel peal­ki­ri: „Kuu­sa­lu ko­gu­dus mä­le­tab tä­nu­ga oma po­jad kes suu­rel võit­lu­se ajal oma elu jät­sid Ees­ti ko­du kait­seks.“ Ta­hu­ka kül­ge­de­le ma­hu­ta­ti 58 maail­ma­sõ­jas ja 12 Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu ni­med.

Koo­pia Kuu­sa­lu lan­ge­nud sõ­du­ri­te mä­les­tus­sam­ba ko­mis­jo­ni koo­so­le­ku pro­to­kol­list 20. ok­toob­ril 1920.

Pas­tor va­lis mä­les­tus­sal­miks paar ri­da Taa­ve­ti nu­tu­lau­lust, kui too kuu­lis ku­nin­gas Sau­li ja oma pa­ri­ma sõb­ra Jo­na­ta­ni sur­mast: „Kui­da on vä­ge­vad lan­ge­nud kesk tap­lu­ses! Oh mu vend Jo­na­tan mul on kah­ju si­nust. 2Sam 1,25.“ Need on kõ­ne­kad pü­ha­kir­ja­sõ­nad, mi­da ei ole teis­tel Ees­tis püs­ti­ta­tud mä­les­tus­sam­mas­tel ko­ha­nud.

Tu­leb täp­sus­ta­da, et Kuu­sa­lu sam­mas on püs­ti­ta­tud mit­te ko­gu ki­hel­kon­na sõ­du­ri­te­le, vaid ko­gu­du­se lan­ge­nu­te­le. Kuu­sa­lu ki­ri­ku­ki­hel­kon­na Lok­sa ka­be­li­ko­gu­dus ise­seis­vus just 1920. aas­tal. See se­le­tab, miks Lok­sa ümb­ru­sest pä­rit lan­ge­nud sõ­du­ri­te ni­med Kuu­sa­lu sam­bal puu­du­vad. Lok­sa mä­les­tus­märk on aga siia­ni püs­ti­ta­ma­ta.

Ar­hii­vi­fo­to Kuu­sa­lu au­sam­bast, pil­dis­ta­mi­se aeg ei ole tea­da.

Mä­les­tus­sam­ba ava­mi­ne toi­mus tei­sel ne­li­pü­hal, 16. mail 1921, pä­rast sur­nuaia­pü­ha ju­ma­la­tee­nis­tust kell 13. Rah­va­roh­kel tse­re­moo­nial män­gis sõ­ja­väe or­kes­ter, „sõ­ja­väe ko­man­do“ la­si au­pau­ke. Sõ­ja­mi­nis­tee­riu­mi esin­da­sid kap­ten Ju­han Jär­ver ja leit­nant Theo­dor Kal­berg. Pü­hit­se­mis­ta­li­tu­se pi­das pas­tor Lut­her, see­jä­rel kõ­ne­les kap­ten Jär­ver ja ase­tas uh­ke me­tall­pär­ja. Sünd­must ka­jas­ta­nud aja­leht Pos­ti­mees tsi­tee­ris kap­te­ni sõ­nu: „Ne­mad on sur­nud sel­leks, et meie võik­si­me ela­da. Nii kaua, kui siin Lää­ne­me­re kal­dal kõ­lab ees­ti keel, pea­vad va­ne­mad oma las­te­le ju­tus­ta­ma nen­de kan­ge­las­te te­gu­dest ja nen­de ohv­ri­meel­su­sest.“

Obe­lisk sei­sis 20 aas­tat vää­ri­kalt kal­mis­tu kesk­väl­ja­kul. Uue sõ­ja li­gi­ne­des, 17. juu­li õh­tul 1941 tõm­ba­sid hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni me­hed sam­ba alu­selt ma­ha. Nad püüd­sid se­da va­sa­ra­te­ga pu­rus­ta­da, kuid suut­sid tu­ge­vast ki­vist vaid kil­de väl­ja raiu­da. Lõ­puks mat­sid nad sam­ba sin­na sa­mas­se kae­va­tud au­ku.

Sak­sa ajal kae­va­ti lõ­hu­tud sam­mas väl­ja ja ki­vi­rai­dur lii­mis tü­kid ve­sik­laa­si­ga kin­ni. Lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til 1942 oli vä­ga rah­va­roh­ke ava­mist­se­re­moo­nia. Au­gus­ti lõ­pul pai­gu­ta­ti sam­ba ja­la­mi­le ka mä­les­tus­tah­vel huk­ku­nud met­sa­ven­da­de­le.

Prae­gu väl­ja­kut il­mes­ta­vad elu­puud is­tu­tas kal­mis­tu­vaht Au­gust Känd 26. sep­temb­ril 1942. Too­na is­tu­tas ta kok­ku 30 elu­puud ja 30 põõ­sast ning ra­jas sam­ba et­te ki­vik­taim­la.

Mai­ni­tud sõ­ja-aas­ta on ai­nus aas­ta, mil Kuu­sa­lu mä­les­tus­sam­ba koht oli tü­hi. Kui pä­rast sõ­da ha­ka­ti uues­ti Ees­ti sõ­du­ri­te­le püs­ti­ta­tud mä­les­tus­mär­ke hä­vi­ta­ma, siis Kuu­sa­lus teh­ti leid­lik komp­ro­miss. Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te ni­med kus­tu­ta­ti 5. no­vemb­ril 1945, mä­les­tus­tah­vel pei­de­ti ära. Lä­bi Nõu­ko­gu­de aja sei­sis obe­lisk ke­set jut­lu­sep­lat­si kui I maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te au­sam­mas, tü­hi esi­külg vaik­selt tun­nis­ta­mas nen­dest, ke­da ei saa­nud ava­li­kult mä­les­ta­da.

Sam­ba alg­ne ku­ju taas­ta­ti Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si eest­võt­tel 1988. aas­tal, pi­du­lik taa­sa­va­mi­ne oli 26. no­vemb­ril. Kül­lap ava­neb ee­lo­le­val su­vel-sü­gi­sel või­ma­lus ka mä­les­tus­sam­ba juu­be­lit pi­du­li­ku­malt ja põh­ja­li­ku­malt tä­his­ta­da – et jär­gi­da kap­ten Jär­ve­ri üles­kut­set.