Valgejõe külavanem LEILI VALK: „Korraldame spordipäeva laste heaks.“

1875
Laste seitsmevõistluse võitjad. 2. koht JOOSEP VAHTRAS, 1. koht ATS ARULO, 3. koht VALDO VALNER.

Igal aastal on Valgejõe kiigeplatsil toimuva spordipäeva teema erinev, seekord võtsid 50 last mõõtu omapäraste aladega seitsmevõistluses.

Valgejõe külas on spordipäeva korraldatud 23 aastat. Leili Valk on olnud selle eestvedaja 1995. aastast alates, kui läks metskonda tööle. Kolm aastat hiljem sai ta külavanemaks ning kannab seda tiitlit tänini.

Mängude korraldamise eest vastutas Kersti Tunger, kes mõtles välja Valgejõe seitsmevõistluse alad: „Tahtsime pakkuda midagi, mis oleks ühtlasi lõbus, aga ka jõukohane. Traditsioonilistest aladest olid meil kaugushüpe, jooks ja pallivise, lisasime kotijooksu, oda täpsusviske, kottide tõstmise ning supimängu, kus tuli sooritada täpsusviskeid alumiiniumist supipotti.“

Kersti Tunger sõnas, et nende soov on korraldada sportmänge võimalikult lihtsalt ja maalähedaselt: „Saime Kuusalu vallavalitsuselt 50 eurot toetust, see kulus meenete ostmiseks. Võtsime endale rohelise suuna – pakkusime joogiks allikavett, medalid olid puust, paelad pabernöörist ning pjedestaal puupakkudest.“

Spordipäevade kehakinnituse valmistavad samuti korraldajad ise. Sel aastal oli kaneelisaiade küpsetajaid kaks, lisaks külavanemale ka Maria Antons-Valner.

Võisteldi seitsmel alal seitsmes vanuseklassis ning spordipäeva noorim osavõtja oli 8kuune. Oma sportlikke võimeid proovile panna said ka isad ja emad.
Võistlusteks aitasid ettevalmistusi teha külanoored, kes värvisid vahetult enne spordipäeva üle 1990. aastal valminud laululava ning püstitasid uue lipuvarda.

Külavanem Leili Valk ütles, et laste rõõm innustab korraldajaid: „Soovime, et meie lastel oleks Valgejõel lõbus. Kelle teise jaoks meil neid mänge ikka korraldada oleks.“

Spordivõistlust aitasid korraldada ka Anete Lomp, Laura Järv, Allar Pärn, Kuldar Pärn, Üllar Pärn, Herko Kibuvits ning Karmo Kuuskme.

41 elanikuga Valgejõe külas toimuvad veel traditsiooniliselt lauluvõistlus „Valgejõe viisid“ ning jaanituled külakiigega platsil.

Ühiselt tähistatakse emade- ja isadepäeva ning jõuluõhtut. Traditsiooniks on saanud ka uus­aastaööl külakivi juurde koguneda. Iga viie aasta tagant toimub kolme naaberküla – Valgejõe, Vanaküla ning Parksi – aastapäeva tähistamine. 2015. aastal täitub Valgejõe küla esmamainimisest 725 aastat.

Eelmisel aastal jäi aga Valgejõe külakogukond seltsimajata. 1914. aastal ehitatud hoone kuulus ASile Silikaat, kes otsustas maja maha müüa.
Vallavalitsusel polnud võimalik seltsimaja endale osta ning maja läks erakätesse.

Leili Valk rääkis, et nüüd saadakse kokku naaberkülas: „Paari kilomeetri kaugusel Vanakülas elab Tarmo Kalamets, kes meid lahkelt enda juures võõrustab.“

Kõige rohkem on külavanemal kahju ajaloolistest fotodest, mis varem rippusid püsinäitusena seltsimaja seintel. Mõned fotod viidi näitamiseks Kolgaküla rahvamajja, suurema hulga pilte viis Leili Valk oma koju hoiule.

Leili Valk: „Nendel fotodel on kogu Valgejõe ajalugu – üritused, hooned, pered. On isegi üks foto, kus president Päts seisab Valgejõe sillal oma auto kõrval. Ka on meil alles eestiaegsed taluplaanid.“

Kuusalu vallavalitsus pakkus, et uue seltsimaja võiks ehitada kiigeplatsi taha metsa äärde. See koht on aga külaelanike sõnul suurest teest liiga kaugel ning metsaga eraldatud.