Kuusalu kirikus saab pühapäeviti toimuvatel jumalateenistustel kuulata professor Andres Uibo orelimängu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oreliprofessor Andres Uibo on Kuusalu kiriku orelil saatnud jumalateenistusi alates sügisest, vaid paaril korral pole ta saanud osaleda. Jumalateenistused on Kuusalu kirikus toimunud kogu koroonapiirangute aja, kirikus on olnud ohutusnõudeid järgides 15-30 inimest.
Andres Uibo kiidab, et talle tohutult meeldib istuda pühapäeva hommikuti autorooli ja sõita Tallinnast ligi 50 minutit Kuusallu: „Jumalateenistus algab Kuusalus kell 11. Mängin orelit, millel mängis ja sai innustust oma muusikuteele minu õpetaja, professor Hugo Lepnurm – Kuusalu valla esimene aukodanik. Oreli kõrval aknal on Lepnurme vitraaž, professor otsekui vaataks mind, et mida poiss teeb.“
Andres Uibo ütleb, et oli 25 aastat oma isa Artur Uibo kõrval Vigala kiriku abiorganist ning koos õpilase Aivar Sõerdiga viis aastat Tallinna Nõmme Lunastaja kiriku organist: „Kirikus mängimise eest ma tasu ei võta, teen seda rõõmu ja armastusega.“
Ka Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas tunnustab: „Andres Uibo mängib ilusasti ja jõuliselt, lust on jumalateenistust pidada. Kui liturgia ajal kõlavad toredad trillerid, tekib rõõmus meeleolu. Oleme aastaid tuttavad ja head sõbrad, reisikaaslased. Kuidagi jutuajamiste käigus jäi nii, et ta hakkas me jumalateenistuste organistiks. Seni mängis orelit Anne Jalakas, kes on flöödiõpetaja ja ka orelit õppinud, kuid Andres Uibo musitseerimine on loomulikult võimsam. Professor tasu ei võta, sõidab omal kulul kohale, pärast kostitab meid kohvilauas kaasatoodud salatitega.“
Andres Uibo lisab, et Kuusalu kiriku orel vajab hädasti remonti: „Tegu on esimese oreliga, mis avati pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist – 10. oktoobril 1918. Seega on Kuusalu kiriku orel Eesti Vabariigiga sama vana, nagu passipilt või vabariigi südametunnistus. Kohalik orelimeister võiks võtta selle korrashoidmise oma südameasjaks. Kuusalu kiriku orelil on ka teine oluline tähendus – kirikusse ehitati Kuusalus esmakordselt orelit Eesti esimese laulupeo ajal, see praeguse oreli eelkäija avati 1869. aastal mõni kuu pärast laulupidu.“