SIRJE POTISEPP võitis taas rahvasprindi ja -ralli aastakarikad

3858
SIRJE POTISEPP ja tema ralliauto Honda Civic.

Eesti Toiduliidu juht SIRJE POTISEPP Kuusalu vallast Salmistult alustas äsja rahvaralli 14. hooaega.

Sirje Potisepp ja temaga kaardilugejana selle aasta algusest koos võistelnud Terko Jakobson, endine rallipiloot, said 8. detsembril pidulikult kätte rahvasprindi ja rahvaralli lõppenud hooaja võidukarikad. Möödunud nädalavahetusel algas uus rallihooaeg, Sirje Potisepa jaoks on see järjekorras 14.

Ta selgitab, et uus võistlusperiood tuleb ruttu peale, sest sõitma peab igal aastaajal ning erisuguste teedega – jäisel ja lumisel teel, asfaldil, kuival ja märjal kruusal, lausa poris.

Rahvarallis võivad naispilootidel olla ka meeskaardilugejad, tulemus läheb naiste arvestusse.

Sirje Potisepp: „Sõitsin aastaid koos naistega, uus kaardilugeja on neljas, enne teda oli mu võistluspartner ka juba meesterahvas. Terkoga oleme hakanud väga hästi klappima. Minu kohta öeldakse, et hoian autot, ja mis seal salata, ei soovi ju oma masinat katki sõita. Teiseks kipun ise kontrollima, hakkan näiteks kurvi juba varem otsima – ju see on seotud vanuse ja alalhoiuinstinktiga.“

Eesti parim naisrallisõitja lisab, et teda kutsutakse naljatamisi ka Eesti kõige kiiremaks vanaemaks – teised vanaemad maksavad trahvi sellise sõidu eest.

Küsimusele, kui kiiresti ta siis rallietappidel tavaliselt kihutab, vastab, et ei oska öelda, sest võistlusolukorras ei jälgi spidomeetrit.

Rahvaralli koosneb 5 etapist. Ühel etapil on päevas 10-12 kiiruskatset, igaüks 3 kilomeetrit. Lisaks sprindid, kus tehakse 3 sama pikka sõitu. Sprinte on hooajal 8 võistlust. Lisaks mitmesugused muud sõidud.

„Kevadest novembri lõpuni ei ole mul reeglina ühtegi päris vaba nädalavahetust. Mu abikaasa tavatseb öelda, et oleme kui hullud, vara hommikul hakkame minema, siis päeva jooksul kuus minutit hirmu ning hilja õhtul tagasi. Alustan sõitu kell pool kuus hommikul oma Salmistu kodust, küla on vaikne, kõik magavad, aga mina juba liigun. Mulle lihtsalt meeldib rallit sõita, teeb rõõmu, et see tuleb hästi välja, enamasti olen olnud ikka esikolmikus,“ kõneleb Sirje Potisepp.

Esimene võistlusauto oli Mitsubishi Colt, aastaid sõitis ta Nissan Micra ja Sunnyga, mullu vahetas kiirema ja võimsama Honda Civicu vastu. Mehhaanik elab ja töötab lähedal – Jüri Bogoljubov Salmistult, kellel on külas oma autoremonditöökoda.

„Jüri on äärmiselt hoolitsev ja ennetav, elu aeg tegelenud Hondadega, usaldan teda 200 protsenti. Mu vana auto Sunny on väga hea masin, on nüüd ühe Saaremaa noore sõitja käes. Uuega on olnud palju tegemist, praegugi läks mootor ennetavasse remonti. Honda ei ole mind küll rajale jätnud, aga pärast võistlusi olen seisnud korduvalt tee ääres,“ räägib piloot.

Arvestatavaid naispiloote on tema sõnul rahvarallis võistlemas 5-6. Peale nende üksikud katsetajad, kes tulevad ja lähevad.

„Noored on rallisse teretulnud. Peab olema psühholoogiliselt tugev ja järjekindel, samas sõitma alati oma sõitu – vastavalt oskustele. Mina olen maksimalist, teen kõike täiega,“ sõnab Sirje Potisepp.