Kolgakülas moodustati teisipäeval, 12. oktoobril Kuusalu valla külade piirkondlik töögrupp, mida juhib HENN PÄRN.
Kuusalu valla külaelu komisjoni juhi Henn Pärna eestvedamisel kogunesid möödunud teisipäeval Lahemaa piirkonna külavanemad ja teised aktiivsed inimesed Kolgaküla rahvamajja, et leppida kokku edasine tegevus Lahemaa rahvuspargi koostöökogu raamides.
Hiljuti moodustatud koostöökogus hakkavad tööle valdkondlikud ja piirkondlikud töögrupid, et esmalt töötada koos välja kehtiva kaitse-eeskirja alusel kaitsekorralduskava aastateks 2011-2013 ning edaspidi hakata tegelema uue kaitse-eeskirja korralduskavaga.
Kolgakülasse tuli kümmekond külaesindajat ja keskkonnaameti Viru regiooni neli töötajat.
Henn Pärn: „Kui esialgu oli plaan, et Kuusalu vallas võiks tekkida kolm-neli piirkondlikku töögruppi, siis vaadanud üle ajakava ja inimeste ressursi, otsustasime, tuleb üks grupp. Keskkonnaameti töötajad tutvustasid Lahemaale lähiaastateks kavandatud tegevuste tabelit, kutsume üles külavanemaid ja teisi huvilisi täiendavaid ettepanekuid tegema. Infot saab selle tabeli kohta Lahemaa rahvuspargi kodulehelt, ka leppisime koosolekul kokku, et saadame räägitust info kõigile külavanematele.”
Kaitsekorralduskava projekti kohta sõnas ta, et looduskaitsest ehk taimede, lindude, loomade ja kalade kaitsest on seal põhjalik materjal, väiksem on inimeste ehk asustuse, arhitektuuri, kultuuri pool: „Samas on praegu positiivne see, et kõik tunnistavad koostöö vajalikkust kohalike inimestega. Seega on juba palju muutunud ning oluline on, kuidas meie inimesed oskavad esitatud dokumente lugeda, neid võrrelda reaalsusega ja teha ettepanekuid.
Kaitsekorralduskava tegemine on elav protsess, tuleb kaasa lüüa ja ise aidata väärtustada keskkonda, kus elame. Ootame Kuusalu valla Lahemaa külade rahvast meie töögrupiga liituma.”
Kuusalu valla esindajana Lahemaa koostöökogu juhtgruppi kuuluv Rein Kiis kõneles Kolgakülas sellest, kuidas Lahemaa rahvusparki on seni ametlikult käsitletud ühekülgselt: „Seda on võetud kui vabaõhubotaanikaaeda või –muuseumi, aga võrdselt loodusega tuleb tähelepanu pöörata siinsetele inimestele. Lahemaad tuleks käsitleda rahvuspargina, kus elavad inimesed, sest maaomanikke on 4500. Samas, me ei saa taotleda, et looduskaitsjad tegelevad inimestega, nagu ei saa tahta, et kingsepp õmbleks ülikonda. Seni on eri valdkondade ekspertidelt tellitud inventuure Lahemaa kui muuseumi kohta, aga inimeste elust rahvuspargis peaks uuringu tellima sotsioloogidelt. See oleks rahvuspargi jaoks uus ideoloogia.”
Rein Kiis selgitas, et nüüd on tehtud esimene samm, moodustatud koostöökogu, kuhu on kaasatud kohalikud elanikud: „Oluline on, et kõigepealt teadvustaksime, looduskaitsjad teevad oma tööd ja meie elame siin oma elu. Meie elu kohta hakkaksid ettepanekuid edastama piirkondlikud töögrupid, kuuldavasti on ka Vihula vallas sündimas sealsete külade esindajatest eraldi töögrupp. Kõigepealt tulekski rahvuspargi lähtealused paika panna tuginevalt ideoloogiast, et siin elavad inimesed, ning mõista, et keskkonnaametnikud ei saa olla kaitseala valitsejad, kuna nad ei ole selle maa omanikud. Ja siis tulla uue kaitse-eeskirja juurde tagasi.”
Koostöökogu juhtgrupp nagu firma nõukogu
Eelmisel neljapäeval kiitis Kuusalu vallavalitsus heaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivile saadetava kirja projekti. Selle on kooskõlastanud ka Vihula vallavalitsus.
Kirjas selgitatakse, et pärast Eesti Vabariigi taastamist ja omandireformi läbiviimist on Lahemaa rahvuspargi valitsejate ning kohalike elanike mõistliku koostöö asemel tekkinud vastastikused mittemõistmised ja mõnel juhul isegi vastasseis. Erilise teravusega on mittemõistmine esile kerkinud käesoleva aasta alguses seoses uue kaitse-eeskirja projekti ja kaitsekorralduskava menetlemisega.
Looduskaitsjad lähtuvad looduse kaitsmisest, vastandades looduse inimesele kui selle suurimale ohule, seega on eesmärk kaitsta loodust eelkõige kohalike elanike eest. Kohalike inimeste jaoks on aga Lahemaa nende kodu, nad ei ole rahvuspargi eksponaadid.
Selle aasta kevadel leppisid vallavalitsuste esindajad ja keskkonnaametnikud, et moodustatakse ühised töögrupid ettepanekute tegemiseks uude kaitse-eeskirja. Sügise alguses moodustati rahvuspargi koostöökogu.
Kirjas tehakse keskkonnaministrile ettepanek loobuda töögruppidest ja anda kaitse-eeskirjaga tegelemise ülesanne üle koostöökogule. Samas anda koostöökogu juhtgrupile suurem pädevus – äriühingute nõukogudega samalaadne staatus. Koostöökogu töötaks ministri käskkirjaga kinnitatud statuudi või põhikirja alusel ning peale kaitsekorralduskava koostamise koordineeriks ja suunaks kõiki muid tegevusi Lahemaa rahvuspargis.
Kirjas on veel öeldud, et need ettepanekud on esialgsed, vajavad kõikvõimalikku läbikaalumist ja kui keskkonnaametnikud on nõus, siis kokku leppimist.
