RAUL VALGISTE: „Arengukava järgi on Kolgas kaugküte soodsaim.”

1817

Kuusalu Soojuse juht RAUL VALGISTE: „Tulevikus kulub Kolgas otseselt kütmise peale vähem, kuid investeeringutele rohkem ning soojahind jääks siiski enamvähem samaks.”
OÜ Kuusalu Soojus juht RAUL VALGISTE, võtsite toimetusega ühendust, et kommenteerida Kuusalu volikogu liikme Ott Sandraku mõtteid Kolga kortermajade kütmise kohta. Eelmises lehenumbris arvas ta, et Kolgas tuleks tsentraalküte kaotada, muidu satuvad elanikud lausvõlgadesse.

„Jah. Olen ka varem kuulnud, et Kolgas on kõrge soojahinna üle nurinaid, kuid meie poole ei ole seni keegi pöördunud selgituste küsimiseks või arutamiseks, kas saaks hinda madalamaks. Sellises sõnastuses väljaütlemised volikoguliikme suust tulid üllatusena.”

Kuuldavasti kavatsevad Kolga kortermajade majavanemad koostada Kuusalu Soojuse ja vallavalitsuse poole pöördumise seoses kõrgete küttehindadega. Kas Kolgas oleks võimalik hinda alandada?

„Alates 1. detsembrist 2008 on Kolgas toasooja hind 850 krooni megavatt-tund, pluss käibemaks. Neile elanikele, kes on arve eest tasunud õigeaegselt, on 5-protsendiline hinnaalandus – siis on soojahind 807.50 krooni megavatt-tund. Kuusalus oli kuni 1. aprillini soojahind 40 protsenti kallim – 1292 krooni megavatt-tund, kuna maagaasi hind oli kõrge. Seoses sellega, et peagi lõpeb katlamaja ümber­ehitus hakkepuidu küttele, langetasime aprillist hinda 23 protsenti, nüüd on Kuusalus 995 krooni megavatt-tund, millele lisandub käibemaks.

Kolgas hinda langetada ei saa, sest hakkepuidu hind ei ole 2008 suvel koostatud kalkulatsioonis arvestatuga võrreldes märgatavalt langenud. Kusjuures sügisel oli hakkepuit kalkuleeritust isegi kallim. Kuigi enamiku Kolga katlamaja hakkepuiduküttele ümberehitamise summast andis KIK – 3,5 miljonit krooni –, on ettevõtte omaosalus 2 miljonit krooni ja see tuleb kinni maksta. Selleks võttis tookord tegutsenud Kolga Soojus pangast laenu. Kolga Soojus on kaks aastat liidetud Kuusalu Soojusega, laenu koos intressidega maksame nüüd tagasi meie.”

Kuigi Kolgas on soojuse hind madal, peavad elanikud tasuma sama palju või isegi rohkem kui Kuusalus. Külmadel kuudel olid arved 3000 krooni ja suuremad.

„Ott Sandraku kriitikast ajendatuna hakkasin uurima ja tõepoolest, ehkki Kuusalus oli soojuse hind 40 protsenti kallim, siis tegelikult oli Kolgas kütmine korterites keskmiselt ruutmeetri kohta ainult 15-20 protsenti odavam.

Analüüsisin Kolga majade 61, 65 ja 68 arveid. Selle aasta kolme esimese kuuga maksis Kuusalus kütmine ruutmeetri kohta keskmiselt 36 krooni, Kolgas 29 krooni. Seetõttu võib öelda, et Kuusalu kortermajad on Kolga omadest energiasäästlikumad.”

Kolga inimesed kurdavad, et kuigi arved on suured, on korterites külm, teinekord ka ainult 10 kraadi sooja. Kodudes käiakse villasokkidega.

„Kuna Kuusalu Soojus tegi Kuusalu korrusmajadele haldusteenust, siis teame majade seisukorda paremini kui Kolgas. Kuusalus on peaaegu kõigi majade kohta tellitud energiaauditid. Maju on soojustatud, vahetatud aknaid.

Ka Kolgas peaksid korteriühistud hakkama tegelema hoonete soojapidavuse suurendamisega, majasisesed süsteemid tuleks korda teha. Pooltes elumajades puuduvad soojasõlmed. Pole ette võetud ka püstakute kütmise tasakaalustamist – tuleks panna reguleerimiseks kraanid, et äärmisi kortereid köetaks rohkem, keskmisi vähem. Osades Kolga majades on keldrites soojaregulaatorid, kuid teised on katlamaja reguleerimise peal.

Majade keldrites tuleks torud isoleerida, seal on suured soojakaod, keldrid on asjatult soojad. Vahetada tuleks ka koridoride aknad ja uksed, soojustada katuselaed ning otsaseinad. Kõige väiksema rahalise efekti annab ees- ja tagaseina soojustus.

Soovitan kindlasti tellida energiaaudit koos termopildistamisega, see maksab 7000-10 000 krooni. Varem tasus Kredex sellest pool, kuidas nüüd on, ei oska öelda.”

Küsitud on, miks näiteks Loksal oli võimalik soojahinda langetada, on vaid veidi üle 600 krooni, pluss käibemaks. Ka mitmel pool mujal on hinda alla võetud, kuid mitte Kuusalu Soojuses.

„Loksal müüakse soojus­energiat ligi 5 korda rohkem kui Kolgas. Mida suuremad on tootmismahud, seda madalamad on tootmiskulud soojuse ühe megavatt-tunni kohta. Suuremate tootmismahtude korral on küttematerjali hinna langemisel võimalik oluliselt rohkem vähendada soojahinda. Hakkepuiduga küttes on siis küttematerjali maksumusel soojuse hinnas suurem osakaal. Kuusalus ja Kolgas ei ole võimalik sama tehnoloogia juures nii odavalt sooja müüa kui suuremates piirkondades, näiteks Loksal või Kehras, rääkimata Tallinnast.”

Nurisetakse ka, et miks peab kinni maksma kontorikulud ja Kuusalu Soojuse töötajate palgad.

„Igas firmas on enamasti nii, tasuta tööd ei tehta. Kuusalu Soojust keegi ei doteeri, peame ise ära majandama, tegema ka tehnosüsteemide remondid, katma muud kulud. Meie palgafond on sel aastal vähenenud 6,8 protsenti. mõned töötajad lähevad ajutiselt üle osalisele tööajale, sest ei tegele enam  Kuusalu haldusteenusega. Kui Salmistu uue joogiveetrassi valmimisega tuleb juurde 180 klienti, taastub neil täiskoormus.”

Üks pahameeleallikas on Kolgas asjaolu, et eratarbijad peavad kinni maksma koolimaja pika soojatrassi kaod.

„Seni maksis kooli trassikaod kinni vald. Majade soojaarvestid on keldrites, aga kooli oma asus katlamajas. Kokkuleppel vallavalitsusega otsustasime, et alates 1. juulist viime arvesti koolimaja juurde ning siis tõepoolest on ka kooli trassi kaod hinna sees. Plaan on siiski hakata seda trassi soojustama, taotleme fondidest toetusraha.

Soojahinna sees on aga tõesti Kolga muude soojatrasside kaod. Vastavalt soojamajanduse arengukava analüüsile olid Kolgas näiteks 2006. aastal trassikaod 25 protsenti. Pärast koolimaja soojakao juurdearvutamist ning seoses nende üldise seisundi halvenemisega arvestame praegu trassikadudeks 30-33 protsenti.”

Ilmselt just trassikadude tõttu on Kolgas kasvamas seisukoht, et elanikkonnale tehakse liiga ning odavam oleks üle minna lokaalsele küttele. Mida Teie sellest arvate?

„Kuusalu valla soojamajanduse arengukava on koostatud 2004. aastal. Kuusalu vallavalitsus tellis sellele 2006. aastal täienduse Kolga uute arenduspiirkondade osas. 2004. aasta arengukavas on läbi mängitud ehk arvutatud erinevad kütmisvariandid. Analüüsiti ka majade lokaalse kütmise võimalusi – halupuudega, põlevkiviõliga. Järeldus oli, et kõige mõistlikum on keskküte ning katelt tuleks kütta hakkepuiduga. Sellest lähtuvalt otsustas endine Kolga Soojus katlamaja hakkepuidule ümber ehitada. Vähem tuleks investeerida elektriküttele üleminekuks, kuid elekter on  kaugküttega võrreldes märgatavalt kallim.”

Kas ei võiks Kolga koolimaja viia üle lokaalsele küttele, siis ei kasutataks enam amortiseerunud ja pikka trassi?

„Seda on kavas veel põhjalikult kalkuleerida, mis oleks soodsam. Kui kooli tarbimine lõpetada, on toodetava soo-jus­energia maht viiendiku võrra väiksem, püsikulud jääksid endisele tasemele. Arvan, et tarbijad sellest ei võidaks. Kolga muid trasse oleks ikkagi vaja uuendada, selleks kuluks kokku 5-6 miljonit krooni. Kui ka saame toetusraha, on omaosalus 50 protsenti ning peaksime võtma laenu kuni 3 miljonit krooni.”

Palju räägitakse ja ka praktiseeritakse maakütet või õhksoojuspumpasid.

„Kuusalu aleviku baasil oleme neid kalkuleerinud. Maasoojus on kõige efektiivsem, aga näiteks Kuusalu majade juurde oleks siis vaja palju vaba maad. Kuna seda pole, tuleks teha kuni 160 meetri sügavused puuraugud. Ühe kolmekordse maja juurde oleks tarvis 8 puurauku, kokku 1,3 kilomeetrit kogumaksumusega vähemalt miljon krooni. Kui lisada soojaseadmete maksumus, siis kuluks Kuusalu kortermajade maaküttele üleviimiseks vähemalt 20 miljonit krooni, mis tuleks leida ühistutel. Lisaks lasteaia ja tervisekeskuse maakütte rajamiskulud.

Kiiu enamikes majades on tsentraalne küttesüsteem lõhutud, korteritesse paigaldatud lisaks ahjudele ja elektriradiaatoritele õhksoojuspumpasid. Kuid kõik ei suuda osta 15 000-20 000 krooni maksvaid seadmeid. Valdavalt on kortermajad siiski nii ehitatud, et nendes peab olema terviklik küttesüsteem. Vastasel korral võivad niiskus ja külmakahjustused oluliselt lühendada maja kasutusiga. Arvutused näitavad, et kaugküte on lõppkokkuvõttes kõige soodsam ja hõlmab kõiki tarbijaid.”