Möödunud nädalal tegid Anija vallavanem Riivo Noor ja Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt koos Alutaguse, Antsla ja Rõuge vallavanemate ning Narva-Jõesuu linnapeaga kaitseminister Hanno Pevkurile ühispöördumise. Selles on kirjas kuue omavalitsuse seisukohad vabariigi valitsuse määruse eelnõule, millega on kavas kehtestada hüvitiste maksmise tingimused ja kord omavalitsustele, kelle territooriumil või mõjualas on kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljad. Selliseid valdasid-linnasid on Eestis kokku 16. Kaitseministeerium saatis eelnõu neile kõigile tutvumiseks ning palus kooskõlastust hiljemalt 18. augustiks.
Kuusalu vallavalitsus saatis oma seisukohad ministeeriumile 7. augustil ning vallavanem Terje Kraanvelt kirjutas alla ka kuue omavalitsusjuhi 17. augustil saadetud ühispöördumisele, Anija vallavalitsus ministeeriumile oma seisukohti eraldi ei saatnud, need on ühispöördumises.
Peamised ettepanekud – mõjuala suuremaks ja hüvitis õiglasemaks
Pöördumisele alla kirjutanud omavalitsusjuhid kinnitavad, et hindavad vabariigi valitsuse tegevusi riigikaitse võimekuse suurendamiseks ning on valmis tegema igakülgset koostööd nii ministeeriumi kui kaitseväega.
„Samas eeldame, et kaitseministeerium suhtub puudutatud omavalitsustesse võrdselt, lugupidavalt ja kaasavalt, mida antud eelnõuga tutvudes me kahjuks ei tunne,“ kirjutavad kuus omavalitsusjuhti.
Nad annavad teada, et ei toeta määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord” eelnõud, kuna hüvitiste maksmist puudutav metoodika ei ole läbipaistev ja arusaadav, selle väljatöötamisse ei ole omavalitsusi kaasatud ning eelnõu ei kohtle omavalitsusi võrdselt.
Allakirjutanud ei pea õigeks, et harjutusvälja ja selle mõjuala talumise hüvitis on eelnõus seotud territooriumil asuvate eluruumide ning elanike hulgaga. See kallutab nende arvates kaalukeele tiheasustusega omavalitsuste poole, samas on omavalitsused, mille territooriumil on ka seni asunud harjutusväljad, juba kaotanud ning kaotavad veelgi elanikke. Sellega kaasneb omavalitsuse tulubaasi vähenemine ning täiendav ääremaastumine.
„Samuti tuleb arvestada, et varem loodud harjutusväljade aladele ja nende ümbrusesse ei ole tihedamat asustust saanud kunagi tekkida just harjutusvälja mõjude tõttu ning laienduse järgselt harjutusvälja alla jäävalt maalt peavad olemasolevad elanikud lahkuma,“ on pöördumises.
Kuue omavalitsusjuhi kaks peamist ettepanekut on muuta kavandatava hüvitise määramise aluseid ning suurendada kaitseväe keskpolügooni ning kolme harjutusvälja mõjuala.
Omavalitsustele makstav niinimetatud talumistasu peaks ettepaneku kohaselt koosnema kahe kolmandiku ulatuses harjutusvälja pindala ja kolmandiku osas mõjuala hüvitisest. Ministeeriumi eelnõu järgi moodustab hüvitisest kolmandiku harjutusvälja ja selle mõjuala pindala hüvitis ning kaks kolmandikku eluruumide hüvitis.
Ministeeriumi eelnõus on, et harjutusvälja mõjuala määratakse sõltuvalt seal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest. Kaitseväe keskpolügooni, Soodla, Sirgala ja Nursipalu harjutusväljade puhul on mõjualana kirjas 4000 meetrit harjutusvälja piirist. Omavalitsusjuhid tõdevad, et eelnõust ei selgu, mis on mõjualade määramise alus, sest harjutusväljadel ja nende ümbruses müramõõtmisi ei ole tehtud. Seetõttu teevad nad eelnõusse ettepaneku, et harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava olulise häiringu, sealhulgas mürahäiringu, tugevusest ning intensiivsusest selliselt, et kaitseväe keskpolügooni ning Soodla, Sirgala ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala on 10 000 meetrit harjutusvälja piirist.
Kuusalu vald soovib hüvitist ka elukeskkonna parandamiseks
Kuusalu vallavalitsuse kümme päeva enne ühispöördumist ministeeriumile saadetud arvamuses on samuti ettepanek määrata kaitseväe keskpolügooni ning Soodla, Sirgala ja Nursipalu harjutusvälja mõju-alaks 10 000 meetrit harjutusvälja piirist. Ka omavalitsustele makstava hüvitise printsiipidega vallavalitsus ei nõustunud ning tegi ettepaneku, et hüvitis peaks koosnema lisaks pindala hüvitisele elaniku taluvushüvitisest, mida arvestatakse omavalitsuse territooriumil asuvale mõjualale registreeritud elanike arvu järgi.
Kuusalu vallavalitsus pakkus välja lisada määrusesse, et kaitseministeerium tagab riigikaitselisest tegevusest era- ja kohalikele teedele tehtud kahju kõrvaldamise, nagu on kirjas ka heade kavatsuste kokkuleppes. Veel tehti ettepanek täpsustada hüvitiste tingimusi selliselt, et seda makstakse mitte ainult harjutusväljaga kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks, vaid ka mõjutatud elanikkonna elukeskkonna või elukvaliteedi parandamiseks.
„Kuusalu elanikud on nõus riigikaitse võimekuse suurenemisega kaasnevate häiringute talumisega. Kuid arvestades, et Kuusalu vallas asub ligikaudu 2/3 kõigi harjutusväljade pindalast ning toetuse üldsummast on ettenähtud harjutusväljakute talumiseks hüvitist ligikaudu 11 protsenti, oleme arvamusel, et ministeeriumi väljatöötatud hüvitise maksmise tingimused ja kord on ebaõiglane,“ on vastuses kaitseministeeriumile.