Kuidas turbatootmine mõjutab Kodasoo kandi kaevude veetaset

2599

ASi Tootsi Turvas tellitud KMHs Kodasoo turbaraba kasutuselevõtuks oli suur osa kaevudest jäänud analüüsist välja.

Kuusalu valla Kodasoo ja Rummu külade lähedal, ligi 30 kilomeetrit Tallinnast ja 4 kilomeetrit Kuusalust, asub rabamaastik, kus AS Tootsi Turvas kavatseb hakata tootma aiandus- ja kütteturvast.

Planeeritava tootmisala piirist 230 meetri kaugusel on Rummu järv, raba on tekkinud järve soostumise tagajärjel. Lähim majapidamine paikneb 250 meetri kaugusel.

ASil Tootsi Turvas on aastast 2005 Kodasoo turbamaardla kaevandamisluba, mis kehtib 2019. aasta oktoobrini. Kuna turbatootmist pole seni alustatud, kaotas 2006. aastal antud vee-erikasutusluba kaks aastat tagasi kehtivuse.

Nüüd taotleb kontserni VAPO OY kuuluv Tootsi Turvas keskkonnaametilt uut luba vee erikasutuseks – Kodasoo turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete juhtimiseks Kodasoo oja kaudu Kaberla ojja.

Kuna kavandatav tootmispindala koos teenindusmaaga on kokku 139,95 hektarit, sellest otsene tootmisala 112,52 ha, tuleb enne loa saamist viia läbi keskkonnamõju hindamine (KMH). Seda koostab OÜ Inseneribüroo STEIGER.

KMH programmi avalik arut­elu oli mullu märtsis. Kohalikud elanikud soovisid siis, et KMH tulemusena saaks põhjalikku teavet, kuidas kaevandamine hakkab mõjutama nende igapäevaelu – joogiveega varustatust, tootmisega seotud transpordi mõju kohalikele teedele, tootmismüra ja kuivadel perioodidel tekkiva tolmuga seonduvat.

Paar nädalat tagasi, mai keskel toimus Kodasoo külas KMH aruande avalik arutelu. Sellele eelnes aruande avalik väljapanek, sai esitada täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid.

Kaberla küla elanik Anu Kirsman ütleb, et kõige enam on kohalikud elanikud mures selle üle, kuidas turbaraba kuivendussüsteemid hakkavad muutma ümbruskonna külade kaevude vee- ja maade niiskustaset ning mis saab Kodasoo ja Kaberla ojadest.

Omaette probleem on selles, et piirkonna vahetusse lähedusse, Jõelähtme valla Ruu küla maadele, soovib OÜ Väo Paas rajada paekaevandust ning pole teada, milline on kahe tootmise koosmõju.

KMHs on kirjas, et turvast kavatsetakse kaevandada pinnakihilise freesimise meetodil. Rajatakse tootmisväljakud koos tuletõrje veevõtukohtade, veekõrvaldus-süsteemide, settebasseinide ja väljaveoteedega.

Hindajad on leidnud, et kavandatud tegevuse mõju pinnasevee kvaliteedile on vähene, kaevudele olenevalt tootmisvariantidest nõrgalt negatiivne või olematu. Toodangut veetakse välja Jõelähtme-Kemba maanteed mööda. Müratase on sarnane põllumajandusmasinate tekitatavaga, harva peaks kõrvuti töötama mitu suurt tootmismasinat. Müra ja tolmu mõju vähendab vahepealne mets.

KMH koostajad on analüüsinud ka Kodasoo ja Kaberla puurkaevude olukorda.

Kuusalu valla keskkonna­spetsialisti Mailis Virve sõnul kerkis koosolekul küsimus, miks pole hindajad uurinud piirkonna salvkaevusid, samuti pöörati tähelepanu, et vaatluse alla pole võetud ka puurkaevud, mis on rajatud mitukümmend aastat tagasi. Hindajad selgitasid, et salvkaevude ning vanade puurkaevude kohta puuduvad registrites andmed.

Lepiti kokku, et Kodasoo, Rummu ja Kaberla elanikud annavad vallamaja keskkonna­spetsialistile teada, kellel ja kus asuvad salvkaevud ning registris mitteolevad kaevud. Keskkonnaspetsialist edastab info hindajatele ning läbiviidav uuring lisatakse KMH aruandesse. Samuti saatis keskkonnaamet maaomanikele kirja, milles palus infot registris mitteolevate kaevude kohta.

Anu Kirsmani hinnangul on kilomeetri raadiuses ümber plaanitava turbatootmisala poolsada majapidamist: „Praegusel hetkel puudub meil kindlus, et vesi jääb kaevudesse.“