Kuidas läks esimene koolinädal Loksa gümnaasiumis

740

ETV Aktuaalne Kaamera kajastas 1. septembril uue kooliaasta algust eesti ja vene kooli liitmisel tekkinud Loksa gümnaasiumis.

Uudistelõigu teinud võttegrupp osales vene kooliosa aktusel, eesti lapsed olid selleks ajaks koolimajast lahkunud. Kõik küsitletud – direktor Õnnela Tedrekin, õpilased ja lapsevanemad – olid positiivselt meelestatud.

Sõnumitooja külastas Loksa gümnaasiumi eelmisel reedel, uue kooliaasta kolmandal päeval. Direktor Õnnela Tedrekin ja nõunik-pedagoog Galina Nikitina, endine vene kooli juht, pidasid kella 12 paiku direktori kabinetis omavahel aru, kuidas esilekerkinud majandusprobleeme lahendada – kuhu vaja lisakappe, kuidas kinnitada arvuti­projektorid ja muud sellist.

Mõlemad rääkisid, et tunnid toimuvad, koolis töö käib. Koolipäev algab kell 8.10, nagu seni algas mõlemas koolimajas. Kuna juurde on tulnud üks söögivahetund, lõpeb 7. tund nüüd 10 minutit hiljem.

Ühendatud koolimajas tuleb üleriided ära anda riietehoidu ja vastu saab numbrimärgi. Reede hommikul kella 7.55 ajal tekkis ummik, direktor tõttas riidehoiutädile ja koristajale appi ning võttis ka ise jopesid vastu. Edaspidi on kavas tippajaks riietehoidu koristajaid juurde organiseerida. Et tunnid lõpevad eri aegadel, siis äraminekul pole riiete kättesaamisel pikki järjekordi tekkinud.

Direktor kiitis Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaart, kelle kiire tegutsemine aitas busside väljumise aegu muuta natuke hilisemaks, et õpilased ei peaks bussile tormama.

Õnnela Tedrekin: „Kõik sujub, sööklasse mahutame õpilased sööma. Kõigepealt söövad algklassid, siis kesk­aste ja senisest kümme minutit hiljem on koolilõuna gümnaasiumiosal ning 8. ja 9. klassidel. Tänu koolipiima programmile on meie õpilastel võimalik saada alates kella 8st ning igal vahetunnil sööklast jogurtit, piima, keefiri, leiba ja saia. Portsjonid on seatud koolilõunaks nii, et toitu ei rikutaks. Kes tahab juurde võtta, saab küsida.”

Ka Galina Nikitina sõnas, et suuri probleeme pole, tegeldakse igapäevaküsimustega. Tema käib veel kahe maja vahet, vanasse koolimajja on jäänud vene kooli arhiiv. Ka töötab seal endiselt sekretär, kes vastab kõnedele ja e-kirjadele ning teatab, et kool asub nüüd mujal. Haridusministeerium enam asukohaga ei eksi, aga teised ministeeriumid suhtlesid möödunud nädalal endiselt Loksa vene gümnaasiumiga, nende andmebaasidesse ei olnud muutusi tehtud.

Vene algklassilapsed pole rahul
Alates 5. klassist õpivad eestikeelsed klassid vanas kahekordses koolimajas ning venekeelsete klasside õpperuumid on enamasti neljakordse koolimaja 2. ja 3. korrusel.

Küsimusele, kuidas on käia ühendatud koolis, vastasid nii eesti kui vene noored, et pole viga. Teisest koolist tulnud noortega kohtutakse vähe, omavahel eriti ei suhelda.

6. klassis õppivad vene poisid kiitsid, et kool on suur ja huvitav, alles õpitakse ruume tundma ja liikudes peab vaatama, et ära ei eksiks. Süüa saab sööklas palju, see meeldis neile. Tualettruume on palju, ka see on positiivne.

Eesti noormehed 7. klassist ütlesid, et on rahul remondiga ning sellega, et nüüd on uutmoodi riietehoid – ei pea kartma, et keegi riidekapi sisse lööb, selgitasid nad.

Üks 9. klassi noormees rääkis, et kehalise kasvatuse tunnid on neil vene 9. klassiga koos ja esimeses tunnis mängiti palli, tehti segavõistkonnad.

Teistsugune meeleolu valitses aga algklasside majas, kus on vene- ja eestikeelsed klassid koos, allkorruse töö­õpetusklassid on ümber ehitatud, seal asuvad venekeelsed 1. ja 2. klass.

Välisuksel koos tütrega vastu tulnud vene ema sõnas, et ta pole uue kooliga üldse rahul: „Kas algkoolides euronormid ei kehti? Klassiruumid on väikesed, neis pole kraanikausse ega vett. Lastel ei ole vahetundidel kusagil joosta, aga väikesed vajavad liikumist.”

Ka kaks 3. klassi tüdrukut rääkisid, et tahavad vene kooli hoonesse tagasi. Üks neist oli eriti kurb, lausus, et üldse ei meeldi uus kool ning lisas, et ise ka ei tea, miks, aga kardab eesti lapsi.

Tuttavate tüdrukutega algklassimajas juttu ajanud keskastme neiu ütles samuti, et läheks vene koolimajja tagasi: „Eriti häirib mind see, et meie koolist saab mingi keskus. Seda ei panda kinni, aga miks me siis pidime sealt ära kolima, kui maja jääb tööle, tehakse ümberehitusi?”

Eesti algklassilapsed ei osanud muutuste kohta midagi öelda – nende klassiruumid on teisel korrusel, nad jooksid ringi nagu tavaliselt, vene lastega olid kokku puutunud ainult sööklas ning  muul ajal neid ei näe, sest ei ole vahetundides oma klassidest välja tulnud.

Õnnela Tedrekin: „Vahetundidel on algklassidel võimalus viibida teisel korrusel, vajadusel saab seal ka saali kasutada. Vett tõesti ei ole 1956. aastal ehitatud koolimajas ja algklasside majas, sellega on tegeldud ja mõnedesse klassidesse pandud. Suuremaks tööks on kokkulepped saavutatud, kuid sellega ei saa alustada õppetöö ajal. Loodame, et ka pisikesed koolipoisid ja -tüdrukud ära harjuvad.”


Loksa gümnaasiumis on õpilasi 365
Algklassides on 131 ja keskastmes 175 õpilast.

Gümnaasiumiosas õpib kokku 59 noort: eestikeelsetes klassides 40 (10. klassis 9, 11. klassis 13 ja 12. klassis 18), venekeelsetes klassides on 19 (10. klassis 10, 11. klassis 3 ja 12. klassis 6).

Vene klassid õpivad eesti keeles ühiskonnaõpetust, inimeseõpetust, kunstiõpetust, eesti keelt ja kirjandust, eesti ajalugu. Eestikeelsed on ka muusikaõpetus, töö­õpetus ja kehaline kasvatus.

Aastaks 2012 peavad gümnaasiumiõpilastel olema 60 protsenti tundidest eesti keeles.

Loksa linnavolikogu otsustas 17. detsembril 2009 kujundada Loksa I keskkool ja Loksa vene gümnaasium ühiseks kooliks.

Märtsis langetas linnavalitsus otsuse, et ühendkooli asukohaks saab Loksa I keskkool aadressil Tallinna tänav 47.

Loksa vene gümnaasiumi hoone aadressil Posti tänav 27 on antud üle sihtasutusele Loksa Sport, seal on avatud Loksa vabaaja- ja majutuskeskus.