Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) tähistab 12.12.2012 kell 12 Tallinnas Pikal tänaval 25. aastapäeva.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kõrgaeg oli rahvusliku taasärkamise periood ehk 1980ndate aastate lõpp ja 1990ndate algus, kui paljud inimesed olid koondunud muinsuskaitseseltside juurde ning üha valjemalt räägiti Eesti Vabariigi taastamisest.
Selts asutati kodanikualgatuse korras 12. detsembril 1987, et säilitada Eestiga seotud muinsus- ning ajaloo-objekte, tõsta ja levitada muinsuskaitsealaseid teadmisi. Asutajad olid muinsuskaitselise tegevusega organisatsioonid – 80 seltsi-klubi.
Eesti Muinsuskaitse Seltsil oli osakondi ja oma kohalikke muinsuskaitseseltse üle kogu Eestimaa, nii ka Ida-Harjus. Tänini tegutsevad Anija Muinsuskaitse Selts ja Kuusalu Muinsuskaitse Selts.
Piirkondlike muinsuskaitseseltside esimene suurim ettevõtmine oli Vabadussõja ausammaste korrastamine ja taasavamine oma kodukandis. Korraldati ka muid Eesti Vabariigi ajalugu tutvustavaid üritusi ning aktsioone.
Sõnumitooja uuris, kas ja kuidas tegutsevad Ida-Harju muinsuskaitseseltsid nüüd, veerand sajandit hiljem.
Kuusalu Muinsuskaitse Selts asutati novembris 1987. Seltsi juht Sulev Valdmaa ütleb, et ausambad on nüüdseks taastatud. Ta märkis, et Kuusalu kalmistul seisev Eesti esimene Vabadussõja ausammas vajab juba remonti.
Seltsi peamiseks ettevõtmiseks on kujunenud iga-aastane kogunemine Lendurite kivi juurde Järvi järvede äärde – punaväelaste haarangus 1941. aastal langenud Eesti sõjaväelendurite mälestuseks.
„Seltsi on liikmeid jäänud paarikümne ringis, ülesanded on jagatud. Kokkusaamine Lendurite kivi juures toimub suuresti tänu Ester Kurg-Rajasalule, temal on kontaktid, saadab kutsed, suhtleb. Ester võttis sel suvel tabavalt kokku praeguse olukorra. Vanad sõjaväelased, kes hakkasid esimestest kokkutulekutest osa võtma, on surnud. Kivi juurde sõidavad maailma eri paigust igal aastal juuli alguses nende pereliikmed ehk teine põlvkond,“ rääkis Sulev Valdmaa.
„Kuusalu Muinsuskaitse Selts ei ole end iseseisvaks MTÜks registreerinud, on kogu aeg tegutsenud EMSi osakonnana. See on teinud asjaajamise mõneti lihtsamaks, kuid teisalt on ka ettevõtmisi piiranud. Seetõttu on asjad kujunenud nii, et muinsuskaitseseltsi algatatud tegevusi Kuusalu kihelkonna ajaloo jäädvustamisel jätkab Laurentsiuse Selts,“ märkis Sulev Valdmaa, kes on ka Laurentsiuse Seltsi juhatuse esimees.
Anija Muinsuskaitse Seltsi juhtis viimastel aastatel Urve Siil: „Kakskümmend aastat tagasi õppisime selgeks Paunvere näidendi, juhtisime tähelepanu Anija mõisa aiale, et see saaks taastatud. Enam seltsil aktiivset tegevust ei ole, head meelt teeb, et sama valdkonnaga tegelevad nüüd teised organisatsioonid, Anija mõisa arendamiseks on moodustatud sihtasutus. Mõisaaed sai lõpuks tehtud. Algusaastatel kaitsesime Anija mõisa ning ka Kehra jaamahoonet, millele pandi meie algatusel mälestustahvel – ikka selleks, et maja maha ei lammutataks. Kehra jaamahoones toimetab nüüd MTÜ Kehra Raudteejaam.“
Ta lisas, et seltsi 18-19 liiget kogunevad aastakoosolekule 18. novembri paiku, siis on Anija Muinsuskaitse Seltsi sünnipäev: „Meil on üsna eakas seltskond.
Hea abiline on Milvi Schmeidt, seltsi asutaja. Ta pakub ideid, saame kokku, arutame. Seoses oma õpingute ja ajapuudusega andsin seltsi dokumendid üle Margit Kuusele, kes peab Anija mõisas käsitöötuba. Tema on nüüd seltsi uus juht. Riisumas-kaevamas pole meil enam vaja käia, oleme rohkem taganttõukajad ja toetajad – kui keegi taotleb millegi kordategemiseks abiraha, anname ettevõtmisele kirjalikult oma seltsi toetuse.“