Nii interneti vahendusel kui keskkonnaametist jagatud kalastuskaardid on otsas.
Harrastuskalurid said hakata 2013. aastaks merel püüdmise jaoks väljastatavaid kalastuskaarte taotlema esmaspäeval, 3. detsembril kell 9.
Kalastuskaart nakkevõrguga püügiks merel maksab ühe kuu eest 13 eurot.
Paljud Kuusalu valla rannakalurid olid möödunud nädala esmaspäeval kella 9ks arvutite taga ning valmis pilet.ee kaudu ostu sooritama, kuid see ei töötanud. Kulus üle kahe tunni enne, kui õnnestus edasi klikkida ning taotletud kaartide eest tasuda.
Kurjad olid ka teiste maakondade harrastuskalurid. Sõnumitooja toimetusele rääkisid oma pingutustest ja pidevast tulutult klikkimisest samamoodi Vihula valla rannakülade inimesed.
Keskkonnaameti Harju-Järva regiooni vee-elustiku spetsialist Arno Sildos soovitas põhjust küsida keskkonnaministeeriumist, kes on sõlminud lepingu internetikeskkonna pilet.ee-ga. Ta märkis veel, et interneti vahendusel sai osta 59 protsenti 2013. aastaks lubatud kalastuskaartidest ning 41 protsenti jagatakse keskkonnaametites kohapeal. Järgmiseks aastaks on Harjumaal püügilimiite suurendatud. Eelmise neljapäeva õhtuks olid regiooni kontoris veel mõned Harjumaa kalastuskaardid suvekuudeks müümata, ent teisipäevahommikuse seisuga olid otsas.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes Herki Tuus ütles, et esimese kolme tunni jooksul ehk kella 9-12ni soetati 3. detsembril pilet.ee kaudu ligi 1300 kalastuskaarti: „Seega elektrooniline süsteem töötas, kuigi oli suure koormuse tõttu esimestel tundidel tavalisest mõnevõrra aeglasem. Üks põhjus, miks mõni taotleja kalastuskaarti ei saanud, on see, et piirkonnad, kuhu väljastatakse teistest vähem püügilube, on väga populaarsed ja kõigile seal püügivõimalusi ehk kalastuskaarti ei jätkunud. Seejuures tuleb arvestada, et kalastuskaardi taotlemisel suhtleb süsteem veel teiste andmekogudega, nagu näiteks internetipank ja rahvastikuregister. Üldiselt töötab kalastuskaartide elektroonilise taotlemise süsteem veatult ja talub vajaminevat koormust – aastas ostetakse ligikaudu 80 000 erinevat kalapüügiõigust.“
Ta lisas, et Harjumaal ei saa nakkevõrguga püügiõigusi nii palju, kui on soovijaid: „Piirarvude kehtestamisel võetakse aluseks kalavaru, mida on võimalik jätkusuutlikult kasutada. Püügivõimaluste puudujääk on vaid Harjumaal, üheski teises maakonnas ei ammendu nakkevõrguga püügivõimalused esimesel taotluspäeval. Kui võrrelda taotlemist interneti teel ja keskkonnaametis kohapeal, siis on selge, et Harjumaal, kus elab pool Eesti elanikkonnast, oli interneti kaudu taotlemine märksa kiirem kui kohapeal, kus taotlusjärjekorras parema positsiooni hankimiseks kulus rohkem aega, oodati tuisuses ilmas.“
Herki Tuus märkis veel, et kalastajad on elektroonilise taotlemise hästi vastu võtnud. Keskkonnaameti ukse taha läheb järjekorda aasta-aastalt üha vähem taotlejaid. 2011. aastal oli taotlemise esimesel päeval 390 taotlejat ja tänavu 340. Kuid internetiga on vastupidi.
Ühendatud Piletite AS ehk www.pilet.ee kodulehe kaudu sai kalastuskaarte taotleda esimest korda mullu detsembris. Aastatel 2007-2010 oli võimalus neid elektrooniliselt soetada Keskkonnateabe Keskuse hallatava kalanduse infosüsteemi kaudu. Keskkonnaministeeriumi andmetel on iga aastaga koormus kasvanud, 2007. aastal osteti esimesel päeval elektrooniliselt 229 kalastuskaarti.
Nakkevõrguga püük merel aastatel 2013 ja 2012 Harjumaal
Kalastuskaartide piirarvud: jaanuar 100 (tänavu samuti 100), veebruar 120 (tänavu 130), märts 160 (130), aprill 260 (250), mai 400 (380), juuni 606 (470), juuli 750 (630), august 750 (660), september 740 (630), oktoober 510 (500), november 260 (250) ja detsember 120 (120).
