Meie kandis võib digileviga probleeme olla Vihasoos ja selle ümbruses.
Eesti digilevi kaardi Ida-Harjut puudutav osa. Kaardi ning muu info digitelevisioonile ülemineku kohta 1. juulil 2010 leiab aadressilt www.digilevi.ee.
Veel paar aastat tagasi puudusid Eesti inimeste igapäevakõnest sõnad „digilevi“ ja „digiboks“, praegu räägitakse digilevist ehk tavaantenniga vastuvõetavast digi-tvst palju. 1. juulil 2010 lõpeb Eestis analoogtelevisiooni edastus ning minnakse üle telepildi digitaalsele edastusele. Sõnumitooja uuris, kuidas jõuab digilevi Ida-Harjusse.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles, et Sõnumitooja piirkonnas on probleeme Vihasoo, Tammispea, Kasispea, Joaveski ja Nõmmeveski kandis. Seal segavad signaali maapinna iseärasused ja metsad. Kui signaali kvaliteet on nõrk, peab antenni asukohta katsetama. Reeglina tuleb vastuvõtuantenn suunata piirkonna põhisaatja poole – Anija, Raasiku ja suuremas osas Kuusalu vallas Tallinna suunas, kui just pole lähikonnas lisasaatjaid. Näiteks Koljaku saatja poole tasub antennid suunata Vihasoo inimestel.
Signaali tugevust mõjutavad antenni kõrgus, maastiku reljeef, vastuvõetava signaali sagedus ning asukoha kaugus telesignaali saatvast mastist.
Jüri Pihel sõnas, et probleemide korral peaksid inimesed lihtsalt katsetama ja keerama antenni, kuni teleriekraanile kuvatav signaali kvaliteedi näitaja on parim. Aidata võib ka antenni tõstmine kõrgemale või ühest maja otsast teise. Mida kõrgemale antenn paigutatakse, seda tugevam on tavaliselt vastuvõtusignaal.
„Kindlasti tuleb teha kaablid ja antennipistikud korda. Sageli on viga selles, et kallis antenn pannakse vanade pistikute ja kaablite külge,“ lausus Jüri Pihel.
Ta lisas: „Rasketes kohtades tuleb alati eelistada paremat antenni võimendile. Kui signaal jääb siiski nõrgaks, tuleb panna võimendi.“
Digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti on mõõdetud kõikjal üle Eesti. Tulemustele vastavalt on lisatud digilevi saatjad probleemsetesse piirkondadesse.
„Füüsiliselt ei jõua iga talu juures mõõtmas käia ning kaardile vaadates ei ennusta, kus võib raskusi olla. Praktiline tagasiside on vajalik. Kui inimene on veendunud, et on ise kõik võimaliku ära teinud ning levi on ebakvaliteetne, teatagu sellest aadressil digilevi@mkm.ee,“ ütles valitsuskomisjoni juht.
Lähemalt saab digilevi vastuvõtust lugeda aadressil www.digilevi.ee.
Väljavõtteid Eesti digilevi juhendist
Digitaaltelevisioon (digi-tv) on uus meetod televisioonisignaalide edastamiseks. Kogu informatsioon, mis moodustab TV programmi, on „kodeeritud“ digitaalsesse nullide ja ühtede jadasse – samal põhimõttel töötavad ka arvutid. Tulemuseks on parem tehniline kvaliteet, efektiivsem teleprogrammide edastus ning mitmed uued lisavõimalused.
Digitaalne televisioonivõrk loob võimaluse edastada senisest suuremat hulka telekanaleid, mis analoogvõrgus polnud tehniliselt võimalik. Lisaks televaatajate valikuvabaduse suurendamisele pakub digitaalne levivõrk paremat pildi- ja helikvaliteeti, võimaldades muu hulgas kõrgeraldusega (HD – High Definition) teleprogrammide ja paljukanalilise heli edastamist.
Televisioonisignaal levib saatemastidest nagu valgus – sirgjooneliselt, ega paindu maakera kumeruse taha. Mida kõrgem on mast, seda kaugemale saab signaal levida. Leviala oleneb ka maastiku iseärasusest ja saatjate tehnilistest parameetritest. Eesti digilevi saatjate levialade kaart on toodud kodulehel aadressil www.levira.ee/digilevi.
