Lahemaa kaitsekorralduskava täiendused – abihoone kuni 90 m2

3112
Looduskasutuse spetsialist MAREILE MICHELSON ja kultuuripärandi kaitse spetsialist AVE PAULUS kaitsekorralduskava kultuuripärandi valdkonna piirkondlikul koosolekul Kolgaküla rahvamajas.

Kultuuripärandi kaitse spetsialist AVE PAULUS tutvustas külade ettepanekute põhjal kaitsekorralduskava projekti tehtud muudatusi.

Lahemaa külastuskeskuses Palmses toimus 20. veebruaril rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 koostamise raames ehitustingimuste arutelu, kuhu olid kutsutud Vihula, Kadrina ja Kuusalu vallavalitsuse esindajad ning külade inimesed.
Kaitsekorralduskava kinnitatakse pärast uue kaitse-eeskirja kehtestamist ning hakkab sisaldama kaitse-eesmärke, nende saavutamiseks vajalike tööde plaani, ajakava ja mahtu ning eelarvet. Kaitsekorralduskava kinnitamine on kavandatud 2015. aasta teise poole, hiljemalt detsembriks. Üks oluline osa kaitsekorralduskavast on rahvuspargi kultuuripärandi kaitsmise korraldamine, see on omakorda jaotatud vaimse ja materiaalse pärandi ning asustusstruktuuri ja arhitektuuri kaitseks.
Kultuuripärandi kaitse spetsialist Ave Paulus tutvustas asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ja ehitustingimusi puudutavaid ettepanekuid, mis olid temani jõudnud 17. veebruariks. Selleks ajaks oli esitatud 109 ettepanekut ning nende põhjal oli ta teinud kaitsekorralduskava projekti rida muudatusi. Ta märkis, et viimastel päevadel saadeti ettepanekuid veel 12 külast, kuid neid ei jõudnud koosoleku päevaks läbi töötada.
Ave Paulus: „Pean esitama 6. märtsiks kaitsekorralduskava tööversiooni, kuid kinnitan, midagi ei ole veel lukus. Juunis avalikustame kaitsekorralduskava projekti, siis saab esitada ettepanekuid, järgneb avalik arutelu – nagu seadus sellises protsessis ette näeb. See, mis seni on toimunud, on olnud kaitsekorralduskava koostamise protsess, kuhu oleme kaasanud piirkondlikke ja valdkondlikke huvigruppe. Osavõtt on olnud aktiivne alates eelmise aasta juuni lõpus Pärispeal toimunud koosolekust. Piirkondlikud koosolekud olid novembrist jaanuarini, järgnesid temaatilised arutelud. Olen kõigile kaasamõtlemise ja abi eest tänulik. Esimesena esitas põhjalikud ettepanekud Virve küla, neist paljud on praeguseks arvesse võetud. Oleme üritanud arvestada Lahemaa arhitektuurikonkursi tulemusi, senist praktikat, külade põhjendatud ja analüüsitud soove.“
Ta liigitas ehitustingimusi puudutavad ettepanekud nelja suurde valdkonda. Esiteks hoonete mahud ja arv õuel. Arhitektuurikonkursi tulemusena ja ka küladest tulnud ettepanekutega on pakutud ehitusealuse pinna suuruseks rannakülades kuni 135 ruutmeetrit. Kuusalu vallavalitsuse ettepanek oli tihendatavas külaosas 150 ruutmeetrit ja kaitstavas külaosas 135.
Ave Paulus sõnas, et lähtuda tuleks hoone tüübist, kuni 150 ruutmeetrit võiks lubada rehielamu tüüpi elumaja ehitusaluseks pinnaks. Ehituste lubatav kõrgus jääks 7,5 meetrit.
Mitmel koosolekul tulist arutelu tekitanud abihoonete lubatava arvu ja mahu kohta lausus ta, et projekti on tehtud rannakülade osas muudatus – suurem abihoone võib olla kuni 90 ruutmeetrit, väike kuni 60. Igale taluõuele lubatakse teha üks suurem abihoone.
Teine ettepanekute grupp puudutas arhitektuurseid lahendusi. Elamu suurima laiuse ja juurdeehituse mahu piirang on projektist väljas ning teha võib rõdusid, terrasse, verandasid. Põhiprintsiip on, et hooned peavad olema kooskõlas küla ehitustraditsioonidega.
Ave Paulus: „Igal külamiljööl on oma sisemine rütm ja loogika, lausühtlustamist me ei poolda.“
Plaan on luua Lahemaa arhitektuurinõukogu, mis hakkab eksperdina käsitlema vaidlusaluseid juhtumeid. Nõukogusse võiksid kuuluda kolm arhitekti ning külade esindajad, kellelt eeldatakse erialast pädevust.
Kolmas valdkond oli ühiskondlikud ja põllumajandushooned. Nende kohta ütles Ave Paulus, et reeglid on vabamad, seltsi- või külamaju ja lautasid võib küladesse ehitada, kuid peavad sobima maastikku.
Neljas rühm ettepanekuid puudutas kruntide suurusi ning tihendatavaid ja kaitstavaid külaosasid. Küla ei või laieneda metsamaale ega poollooduslikele kooslustele. Uusi õuealasid võiks tekkida siis, kui krundi suurus võimaldab ja on kooskõlas küla tüübiga. Kaitstavas külaosas on pakutud krundi suuruseks vähemalt 10 000, tihendatavas 6000 m2. Kusjuures väikseim võimalik krundimaht peab jääma laiendatavasse või tihendatavasse külaosasse.
Ühele õuele kaks elamut?
Pikemat arutelu põhjustasid Ave Pauluse sõnad, et elumaja-ilmelist abihoonet ei saa lasta ehitada, sest kaht häärberit ei või ühel õuel olla. Häärberi kõrvale võib õuealale abihoonena rajada piirkonnale iseloomuliku suvemaja, ent see on lubatud koos terrassiga, kuid mitte verandaga.
Tegelik olukord on, et sageli elavad ühel taluõuel mitu generatsiooni, noorpere elumajas ja vanapere abihoones või vastupidi. Küsimusele, miks ei või mõlemaid hooneid nimetada elumajadeks, kui seal elatakse, vastas Ave Paulus, et tuleb ära hoida olukord, kus pärijad võivad hakata tulevikus taotlema ühe õueala jaotamist – et ei tekiks liiga väikeseid krunte.
Kuusalu valla ehitusspetsialist Ljubov Belgova teatas, et seaduse järgi peab hoone otstarve vastama nimetusele, keelatud on nimetada elamut abihooneks.
Marti Hääl Tammistu külast tegi ettepaneku võtta näiteks kasutusele mõisted põhielamu ja abi­elamu – et elamuna kasutataval abihoonel oleks aus funktsioon, samas ei võimaldaks see krundi jagamist.
Soorinna ja Vihasoo külavanem Madis Praks toonitas, et lõplik otsustaja ja ehitusloa andja on tegelikult vallavalitsus. Kui vallavalitsus ei arvesta keskkonnaameti seisukohta, on võimalik seda otsust 30 päeva jooksul vaidlustada.
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar täiendas, et vallavalitsus analüüsib ja teeb kaalutletud otsuse. Kui Lahemaa rahvuspargi valitseja ütleb „ei“, siis inimene seda seisukohta vaidlustada ei saa. Vallavalitsuse otsust võib keskkonnaamet vaidlustada.
Kui endine karjamaa on kasvanud võssa
Pikemalt kõneldi veel ajaloolistest pärandmaastikest ja võssakasvanud aladest. Paljudes rannakülades on endised karjamaad-rannaniidud nüüdseks võsastunud. Seaduse mõistes nimetatakse võsa metsaks, kaitse-eeskirja järgi metsa ehitada ei või.
Kui küla soovib endisi karjamaid võsast puhastada või taastada vaateid merele, ei lubata puude mahavõtmist. Ave Paulus selgitas, et loodusväärtus on sel puhul märksa kõrgem ajaloolisest maakasutusest. Lahemaal on kaitseala loomisest saadik olnud metsal suur kaitseväärtus. Kunagistest heina- ja karjamaadest on 70 protsenti metsastunud.
Seepeale soovitati saalist, metsaseaduses võiks muuta metsa definitsiooni, et võsa ei liigituks metsaks.