Külade-kodude auhindu ka Anija ja Kuusalu valda

3795

Neljapäeval, 12. novembril autasustati Keilas Harjumaa Muuseumis Ilusa Küla ja Kauni Kodu konkursi parimaid.
Valgejõe külavanem LEILI VALK oli üllatunud, kui maakonnakomisjon tuli nende küla vaatama. Ootamatu oli ka Ilusa Küla konkursil saadud 3. koht.
Konkursid Kaunis Eesti Kodu ja Ilus Küla toimusid maavalitsuse, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestvõttel 12. korda.

Kauni kodu konkursil hindas Kodukaunistamise Harjumaa Kogu, mida juhib Jüri Muru, ka tänavu eraldi maakodusid, eramuid tiheasustuses ning tootmisettevõtteid ja ühiskondlikke hooneid. Konkursile esitasid 18 omavalitsust kokku 16 eramut, 10 maakodu ja 11 ühiskondlikku hoonet ning 3 korteriühistut.

Kauneimaks maakoduks tunnistati Tõnu Talviku talu Rae valla Kopli külas. Teise koha sai Ganne ja Virgo Vilbiksi maakodu Anija valla Raudoja külas ning kolmanda koha perekond Krimmi kodu Kuusalu valla Valgejõe külas. Kodukant Harjumaa majamärk kõige omanäolisema maakodu eest läks Juta Lehtmele Nissi valla Nurme külast.

Tiheasustuse eramute kategoorias võitsid Margot ja Rein Vaikmäe, kelle kodu asub Kiilis ning kaunimaks ühiskondlikuks hooneks ja tootmisettevõtteks nimetati OÜ Nurga Puukool Nissi valla Ellamaa külas.

Maardu linna eriauhinna parimale korteriühistule pälvis Loksa korteriühistu Papli 46. Ühistu esimees on Regina Naumova. Saue Ettevõtete Liit pani välja auhinna parimale tootmisettevõttele, selle sai OÜ Zoovetvaru Sauelt. Kõiki neid premeeriti Harjumaa ja Kodukaunistamise Ühenduse sümboolikaga seinaplaadiga ja albumiga „Kaunis Eesti Kodu 2009“.

Harjumaa kauneimaks omavalitsuseks valiti sel aastal Keila linn. Hindamiskomisjon tõstis esile linnasüdame, kuid ka endise tankipolgu territooriumile rajatud uut elamu- ja puhkepiirkonda.

Ilusaid külasid kandideeris sel aastal 7. Parimaks tunnistati Saue valla Maidla küla, keda premeeriti 25 000 krooniga. Kodukant Harjumaa juht Anu Altmets andis võitjaile üle traditsioonilise kingi – dolomiidist päikesekella. Teine koht läks Jõelähtme valla Neeme külale ning kolmandaks tuli Kuusalu valla Valgejõe küla. Neile tänavu rahalist preemiat ei olnud, küll aga said nad maavalitsuse tänukirjad, albumid kaunite kodudega ning õunapuu.
VIRGO ja GANNE VILBIKSI Harjumaa konkursil teise koha saanud kaunis maakodu asub Anija vallas Raudojal.
100-meetrine lillepeenar Raudojal
Maakodude arvestuses teise koha saanud Ganne ja Virgo Vilbiksi koduaed asub Piibe maantee ääres Raudoja veehoidla kõrval. Aastaid tagasi ostis Virgo Vilbiks sealse vana kordon-elamu, millest on oma kodu tõsisemalt ehitatud kuus aastat.

„Tükk aega oli küsimärgi all, kas teeme sellest päriskodu või mitte. Mina elasin rohkem Tallinnas, polnud kindel, kas tahan sinna päriseks kolida,“ rääkis Ganne Vilbiks.

Ühel augustipäeval aastaid tagasi, kui ikka veel kõheldi, kas kolida maale või mitte, toodi naise vanematetalust Haapsalust kaks vikatit ning hakati Raudojal niitma.

„Hein oli meie kahevaheloleku ajal muudkui kasvanud, mingi tehnikaga poleks seda enam maha saanud. Ja niitsime seal kaks nädalat hommikust õhtuni,“ jutustas Virgo Vilbiks.

Viimasel õhtul oli kell juba 11, väljas oli pime ning mees näitas taskulambiga valgust, et abikaasa saaks niita – pooleli jätta ei tahtnud.

Nüüd on Vilbiksid kõik oma vabad hetked veetnud Raudojal. Plaan on kodu valmis ehitada ja sinna päriseks kolida. Nad naeravad, et teevad kõike tagurpidi – alustuseks tegid maja väljast korda, seejärel valmisid aed ja abihooned, nüüd on jõutud nii kaugele, et saab hakata majja tube ehitama.

„Meie eesmärk pole kõike ruttu valmis saada, teeme enda lõbuks ja fänname seda. Me ei jälgi standardeid ega moode, teeme nii, nagu meeldib,“ selgitas Ganne Vilbiks.

Nende koduaed on jagatud justkui kaheks – maja ees on moodsam linnaõu, taga ehe maaaed, on vanu põlispuid, kuid ka tänapäevast aeda. Oma koduõue uhkuseks peavad Vilbiksid 105 meetri pikkust valgustatud peenart püsililledega. Virgo Vilbiks oletas, et see on üks pikimaid, mis Eestis eraaias võib olla.

„Ma ei tea, mida müüakse riietepoes, kuid tean täpselt kõiki, mis on müügil aiandites,“ lausus Ganne Vilbiks.
Ka oma tänavuse puhkuseraha kulutas ta aiale – ostis 40 taime elupuuheki jaoks.

Valgejõe küla tugevus on seltsimaja
Ilusa küla konkursil kolmanda koha pälvinud Valgejõe küla pole varem konkursil osalenud. Külavanem Leili Valk ütles, et ka tänavu tuli see üllatusena.

„Jüri Muru helistas, et tulevad meie küla vaatama. Küsisin, kes neile meid soovitas, vastas, et vallamajast. Mina arvasin, et ei oska neid millegagi üllatada,“ rääkis külavanem.

Kui hindamiskomisjon kohal, pakkus ta kohvi ja endaküpsetatud saia, näitas külamaja ning -platsi: „Kuigi neile meeldis, arvasin, et auhindamisele kutsuti mind niisama.“

Leili Valk, kes juhib külaelu 1998. aastast, jutustas, et iga pere hoolitseb oma koduõue ja selle ümbruse eest ise, seltsimaja õue korrastatakse ühiselt. Tänavu hakati seda ka üle värvima, kuid töö jäi pooleli, lõpetatakse kevadel.

Külarahva kasutusse antud kooskäimiskohta, mis kuulub ASile Silikaat, pidas ta Valgejõe üheks tugevaks küljeks: „Maja on täis fotosid kõigist meie töödest-tegemistest, ka vanaaegsed fotod on väljas. See on kõik tänu Valgejõe metskonna algatusele, külaplatsi ehitas samuti metskond.“

Valgejõe külas on 41 elanikku. Majapidamisi on kokku 33, kuid pooled neist on talvel tühjad. Seltsimaja haldamiseks ja külaelu arendamiseks on loodud MTÜ koos naaberkülade Parksi ja Vanakülaga. Koos tähistatakse emade- ja isadepäeva, jõule, uusaastapidu, vastla- ja jaanipäeva, augustis on traditsiooniline laste spordipäev.

 „Inimesed vananevad ega taha enam kodust välja tulla. Kuna töökohti pole, lähevad noored ära. Uusi elanikke, kes on siia alles maja ostnud, on väga raske külaga sulanduma panna,“ tõdes külavanem.

Siiski on tal soov hakata lähiajal inimesi seltsimajja iga paari nädala tagant kokku kutsuma, et juttu ajada. Plaan on sinna panna üles ka kangasteljed.

Eelmine artikkelPõhja prefektuuri eakatele mõeldud projekt „Ole eeskujuks!“
Järgmine artikkelKuusalu vallavanemaks valiti URMAS KIRTSI