ANDRE SEPP: „Tahan Raasiku valda muuta inimesekesksemaks.“

2030

Raasiku vallavanem ANDRE SEPP, kuidas sai Teist vallajuht?
ANDRE SEPP on Raasiku vallavanem neljandat koosseisu.
„Töötasin konstaablina, kui Toivo Veenre tegi 1996. aastal ettepaneku osaleda volikogu valimistel. Siis usaldati palju noortele ning pärast valimisvõitu tehti mulle ettepanek kandideerida volikogu esimeheks. Olin Harjus sel ajal üks nooremaid omavalitsusjuhte, vaid 24-aastane.

Ma ei teadnud volikogu tööst midagi, polnud ühelgi istungil varem käinud. Kuid ei mäleta, et oleksin ettepanekut vastu võttes kahelnud.“

Kolm aastat hiljem sai Teist vallavanem. Miks?

„Tundsin, et osa volikoguliikmeid olid valmis valda kiiremini arendama, kui tookordne vallavalitsus suutis. Mul on hea meel, et töötasime Olev Rähni juhitud vallavalitsusega ühe valimisperioodi lõpuni, kuid valimised ongi selleks, et kurssi muuta. Nii tekkis kaks suuremat valimisliitu – üks endise vallajuhi, teine minu oma.

Ma ei mõelnud siis vallavanema kohast. Meie valimisliit oli väiksem, soovisime pakkuda teisele liidule tõsisemat opositsiooni. See on siiani minu jaoks suurim üllatus, et tookord valimised võitsime, kuigi saime volikogus vaid ühehäälelise enamuse. Valimisliit seadis vallavanema kohale minu kandidatuuri.

Kui otsus oli tehtud, sain  aru, mida see töö tegelikult tähendab, kui suur on vastutus. Hirm oli kõige rohkem maakorralduslike küsimuste pärast – käimas oli maareform ja see valdkond oli mulle täiesti võõras.“

Nüüd valiti Teid vallavanemaks juba neljandat korda. Kas igavaks ei muutu, olete valimised alati suurelt võitnud, õiget opositsiooni ei ole?

„Seni pole saanud igav hakata, palju on tulnud teha – peaaegu igal aastal valmib mõni uus ehitus. Minu jaoks on väljakutsed olnud ka kuulumine Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja ühistranspordikeskuse juhatusse.

Muidugi on vahel tunne, et probleemid korduvad, ikka kurdetakse auklike teede üle jne. Kuid praegune majanduslik olukord on  taas uus väljakutse. Kui tahad võita, pead olema valmis kaotuseks, kui tahad kiiret arengut, pead olema valmis ka languseks.

Kui kolisin Tallinnast Arukülla, hakkasin kõigile inimestele silma vaatama ja neid teretama, tahtsin neid tundma õppida. Hiljem kuulsin, et minu kohta öeldi: „See on see tere-mees!“ Arvan, et vallavanema tööd saab teha seni, kuni julged kõigile inimestele ausalt silma vaadata.“

Mis on neile aastatele tagasi mõeldes olnud kõige suurem töö või saavutus?

„Kindlasti pean suureks saavutuseks Aruküla kooli ehitust. Kooli rekonstrueerimisest räägiti eelnevalt kümme aastat, viimased viis aastat oli selge, et muud väljapääsu ei ole. Kui projekt sai valmis ja ehitusmaksumuseks hinnati 53 miljonit krooni, oli see minu jaoks üks hullemaid tundeid – hind oli peaaegu suur kui valla aastaeelarve! Samas kohustasid kogukonna ootus ja volikogu surve, ka arengukavas oli see prioriteedina kirjas. Usun, et nii suures mahus poleks me valla raha eest koolimaja renoveerinud ka majandusliku õitsengu ajal, vähemalt mina ei oleks sellega nõus olnud, et võtame 30 aastaks 60 miljonit laenu, nagu tegid naabervallad. Õnneks tuli raskel ajal leevendus KOIT-kava abil. Kuigi ega see niisama tulnud, pidime kõvasti vaeva nägema.

Nüüd on samasugune mure Raasikul. Ka seal on ootus kooli laiendamisele ja staadioni ehitamisele. Praegu pean nentima, et raha ei ole ja olukord veel hullem – ka laenu ei saa võtta. Aga kui on vajadus, siis on ainuke pääsetee – leia lahendus! Nii et peame lahendusi otsima.“

Olete Reformierakonna liige, kuid kandideerite alati valimisliiduga. Miks?

„Olen liberaalse maailmavaatega ning kuulume volikogu esimehega mõlemad Reformierakonda, kuid Reformierakonnas ei ole valdade tsentraalset juhtimist erakonna kontorist.  Ma ei usu, et erakonna nimekirjaga kandideerides oleks meil Raasiku valla rahvale midagi rohkemat pakkuda kui valimisliiduga. Pigem oleks oma valijatele nii-öelda sarvede tegemine, kui läheksime valimistele parteinimekirjaga, kus on kolm-neli erakonna liiget ja kümme parteitut.“

Kui saite Raasiku valla üheks juhiks, olite noor isa. Nüüdseks võib teid nimetada juba suure pere isaks – tütre kõrval on kaks väikest poega. Kas pere juurdekasv on Teie tööd mõjutanud?

„Sellel on minu töös väga suur roll. Mul on kogu aeg silme ees visioon oma koduvallast, tahan muuta seda paremaks ja inimesekeskseks. Minu lapsepõlvekodu oli Nõmmel ning südamesoov on pakkuda meie valla alevike ja külade lastele sama turvalist lapsepõlvekodu, nagu oli minul.“

Eelmine artikkelPõhja prefektuuri eakatele mõeldud projekt „Ole eeskujuks!“
Järgmine artikkelKuusalu vallavanemaks valiti URMAS KIRTSI