Kriisikeskus koolitab valdade tugiisikuid

1758

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu kutsub inimesi osalema koduvägivalla all kannatavate naiste tugiisikute koolitusel.

Vägivald lähisuhtes on kee­ru­line probleem, mida püü­takse lahendamise asemel sageli varjata. Et paremini koduse vägivalla all kannatavaid naisi aidata, koolitab Tallinna Naiste Kriisikodu välja tugi­isikuid, kes valdades kohapeal saavad vägivalla ohvreid märgata ja neile infot jagada.

Tugiisikud on vabatahtlikud, kes mõne tunni nädalas pühendavad koduse vägivalla ohvrite aitamiseks. Tugiisiku ülesanne on märgata oma piirkonnas vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi ning pakkuda esmast tuge. Peamine roll on olla kontaktisik ohvri, valla sotsiaaltöötaja ja kriisikodu vahel, anda naistele infot abi saamise võimalustest.

„Meie naised on harjunud kannatama ega kipu pere­asjadest teistele rääkima,“ selgitas Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoog ja koolituste organiseerija Ülle Kalvik. „Sageli ei mõista ka teised kodust vägivalda ja võivad öelda, et naine ise ongi süüdi.“

Koolitusel õpetatakse kannatanuga suhtlemist, räägitakse vägivalla olemusest, juhendatakse, kuidas erinevates kriisiolukordades käituda.
„Tegu on väga põhjaliku koolitusega, mis valmistab tugiisiku selliseks tööks ette,“ ütles Ülle Kalvik.

Igasse valda kaks tugiisikut
Tugiisikute esimene koolitus toimus sel kevadel. Siis saadi Harjumaa valdadesse 14 tugiisikut, millega kaeti viis valda. Anija, Kuusalu ja Raasiku vallast ega Loksa linnast ei osalenud kevadisel koolitusel ühtegi inimest.

„Soovime väga, et igasse omavalitsusse saaks kaks tugiisikut. Nemad on inimesele lähedal ja näevad seda, mida meie siin ei näe,“ rääkis Ülle Kalvik.

„Sotsiaaltöötajatest üksi ei piisa. Valla sotsiaaltöötajatel on väga palju kohustusi, nad ei jõua igale poole ning neil ei pruugi olla ka piisavat ettevalmistust tegeleda perevägivallaga. Teiselt poolt on lähisuhte vägivald väga delikaatne teema ja sageli on väikses piirkonnas, kus kõik tunnevad kõiki, naisel raske sellise murega välja tulla.“

Tugiisikuteks sobivad vähemalt 30aastased empaatiavõimelised inimesed, kellel on juba ka endal elukogemus. Tugiisik võib olla nii naine kui mees, sageli on naisel kergem oma murega just mees­terahva poole pöörduda.

Tugiisikul ei tohi olla endal värsket vägivallakogemust, mis teda psühholoogiliselt vaevab, toonitab Ülle Kalvik:  „Kriisiprotsessid lahenevad pika aja jooksul ning värske vägivallakogemus võib seepärast tema otsuseid mõjutada. Tugiisik peab aga suutma jääda objektiivseks ja suhtlemisel tasakaalukaks.“

Tallinna Naiste Kriisikodu on mittetulundusühing, kus aidatakse lähisuhtevägivalla ohvriks langenud naisi. Kriisikodu pakub psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ja vajadusel ajutist öömaja. Viie aasta jooksul on kriisikodu poole abi saamiseks pöördunud üle 1800 naise. 

Registreerumine 15. oktoobrini
„Meie poole peab naine ise pöörduma, sest aidata saab ikkagi vaid seda,  kes ise abi soovib,“ selgitab Ülle Kalvik.

Tallinna Naiste Kriisikodu piirkond on kogu Harjumaa ja esmane nõus­tamine on Harjumaa inimestele tasuta.

Koolitusele saab registreeruda 15. oktoobrini kriisikodu kodulehe kaudu www.naisteabi.ee. Avalehel on ankeet, mis tuleb täita ja saata e-posti aadressile. Koolitus on planeeritud viiele laupäevale ja on osalejatele tasuta.

Koolitusprojekti toetab Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Lich­tenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.