Korraldatud jäätmeveole üleminek Anija vallas venib vaidluste tõttu

1415
TÕNU TUPPITS.
TÕNU TUPPITS.

Anija vallavolikogu maikuu istungil kõneldi prügimajandusestAnija vallas.

Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) tegevjuht Tõnu Tuppits tegi Anija vallavolikogule ülevaate keskuse tegevusest. HÜK loodi juunis 2012, Anija vald liitus augustis 2013. Praegu on HÜKil 10 liiget, kuid neid, kellega tehakse koostööd, on rohkem. Liikmemaks on 58 senti elaniku kohta aastas, Anija vallal sel aastal 3300 eurot. HÜKi tegevust juhib nõukogu, istungid on kord kuus. Nõukogu koosneb omavalitsuste esindajatest, nõukogu esimees on Anija abivallavanem Urmo Sitsi. Palgalisi töötajaid on kaks: tegevjuht ja spetsialist. Lepinguga tellitakse juristi, ökonomisti ja raamatupidaja teenust. HÜK ise on viinud läbi keskkonnaametnike koolitusi, mis on oma liikmetele tasuta. HÜKi korraldada on ka mitmed jäätmeveo hanked, käimas on ka korraldatud jäätmeveo ühishanked Anija ja Kose vallas.

Korraldatud jäätmevedu tuleb sügisel?
Tõnu Tuppits rääkis – jäätmevedajad soovivad, et korraldatud jäätmeveo nõudelt mindaks üle vaba turu olukorrale. Tema hinnangul prügiveos vaba turu olukord ei toimiks, kuna  suurtel prügiveofirmadel on omavahel piirkonnad ära jaotatud ning teiste ettevõtete tegevuspiirkonda nad konkureerima ei lähe. Siiski teevad suured jäätmevedajad tema sõnul kõik, et seal, kus korraldatud jäätmevedu veel ei ole, seda ka ei tuleks.
„HÜK on korraldatud jäätmeveo hangete puhul palju käinud erinevates vaidlusorganisatsioonides: riigihangete vaidlustuskomisjonis, riigihangete järelevalvekomisjonis, halduskohtus ja ringkonnakohtus. Kõik uued korraldatud jäätmeveo hanked on läinud läbi vaidluste,“ sõnas ta.
Anija ja Kose valla korraldatud jäätmeveo ühishankega on jõutud ringkonnakohtusse, eelmised vaidlusastmed on HÜK võitnud. Vaidleb Eesti Keskkonnateenused, kelle oma on ka praegune Anija valla prügivedaja Radix Hoolduse OÜ. Ringkonnakohus peaks otsuse tegema 2. juunil.
Tõnu Tuppits märkis, et ta ei saa garanteerida, et nende tegevust rohkem ei vaidlustata, kuid ollakse valmis alustama korraldatud jäätmeveoga Anija ja Kose vallas ajavahemikus 15. septembrist kuni 1. oktoobrini.
Enne prügiveohanget viidi läbi hange jäätmete käitluskoha leidmiseks. HÜKi tegevjuht selgitas, et jäätmeseadus nõuab käitluskoha määramist. Kuigi paljud omavalitsused ei ole teinud kaheosalisi hankeid ning on hanketingimustes käitluskohta üksnes kirjeldanud, ei ole see Tõnu Tuppitsa hinnangul õiguspärane: „Aasta algusest on selle kohta ka riigikohtu otsus: Tahkuranna vald ja Ragn-Sells vaidlesid selle üle, kas omavalitsustel on õigus käitluskohta määrata. Riigikohus leidis: see pole mitte õigus, vaid kohustus ka nendes piirkondades, kus praegu on jäätmevedu korraldatud nii, et käitluskohta ei ole määratud.“
Volikogu liige Kaarel Aruste küsis, miks on korraldatud jäätmeveoks moodustatud Anija ja Kose valla ühine piirkond, tema meelest ei ole see Anija valla rahvale kasulik, nii tuleb prügivedamine kallim. Tõnu Tuppits vastas: „Piirkond sai tehtud suurem selleks, et suurendada huvi korraldatud jäätmeveo hangetel osaleda. See on läbi räägitud ka jäätmeveo ettevõtjatega – kui suur peaks olema piirkond, et prügiauto ei lahkuks siit pooltühjana.“
Kaarel Aruste soovis veel teada, miks valiti Anija vallale korraldatud jäätmeveoks mitmeosaline hange, mille menetlus on veninud väga pikaks ja on seetõttu vallarahvale kahjulik.
Tõnu Tuppits: „Meil on valida seadusest tulenevate ning muude alternatiivide vahel. Kehtiva jäätmeseaduse ja jaanuari alguses tehtud riigikohtu otsuse valguses on kõik need omavalitsused, kes ei ole käitluskohta eraldi hankega määranud, rikkunud seadust.“

Kontroll aerofotode abil
HÜK on alustanud ka omavalitsuste jäätmevaldajate registrite auditeerimist. Kose ja Jõelähtme vallas on sellega jõutud lõpule, järgmisena ilmselt hakatakse kontrollima Anija valla registrit. Auditeerimise aluseks on aerofotod. Eelmisel suvel tehtud fotodelt vaadatakse, kas kinnistul on igapäevase kohapeal elamise tundemärke: autod hoovis, batuut, bassein, puuriit ja muud.
„Kahes esimeses vallas oleme avastanud väga hirmutava fakti: mõlemas on ligi 20 protsenti kõigist teadaolevatest jäätmevaldajatest väljaspool kogumissüsteemi. See tähendab, et viiendik elanikke viib oma jäätmed ei tea kuhu või käitleb ei tea kuidas – nad ei ole jäätmeveoteenust osutava ettevõtte kliendid,“ laususTõnu Tuppits.
Ta lisas, et kui koguda kõik jäätmeliigid eraldi ja viia erinevatesse avalikesse kogumiskonteineritesse, siis on võimalik elada-tegutseda ka nii, et segaolmejäätmeid ei tekigi: „Aga ma ei ole nii optimistlik ning arvan, et pigem põletatakse, maetakse, sokutatakse, ka tee äärtest leiab päris palju segaolmejäätmeid.“
HÜKi tegevjuht tõdes, et jäätmevaldkonnas muutub õigusruum väga kiiresti ning viimatine keskkonnaministri määrus olmejäätmete liigiti kogumise kohta ütleb, et tekkekohalt tuleks koguda ja ära vedada eraldi 11 erinevat jäätmeliiki. Anija vallas tema sõnul jäätmete liigiti kogumist praegu eriti ei ole. Kuigi valla jäätmehoolduseeskiri nõuab peale segaolmejäätmete kogumise korterelamutel ka vanapaberi paberi ja papi ning bilolagunevate ehk köögijäätmete eraldi kogumist, siis 2013. aasta riigi jäätmestatistika andmetel on vanapaberi ja biolagunevate jäätmete eraldi kogumise numbrid nullilähedased.
„See tähendab, et vaja on inimeste teavitamist ja nõustamist, kuid omavalitsustel ei ole selleks raha,“ sõnas ta.
Tõnu Tuppits lisas, et teavitamis- ja nõustamissüsteemi loomisele on palju panustatud Ida-Harju 8 omavalitsuse ühises jäätmekavas, kus on kirjas, mida omavalitsused peaksid järgmistel aastatel prügimajanduses tegema.  Jäätmekava on enamuses volikogudes esimese lugemise läbinud, Anija volikogus on see kavas juunikuus. Et omavalitsused saaksid augustis teha KIKi rahataotlusi, peaks jäätmekava olema selleks ajaks kõigis volikogudes kinnitatud.