Kuusalu valla hariduse arengukava projektis on 3 stsenaariumi

1219
Kooli minevate laste arvu prognoos Kuusalu vallas aastatel 2015-2019.

Vallavolikogu suunas hariduse arengukava projekti avalikustamisele, mis kestab 22. juunini.

Kuusalu volikogu 27. mai istungil oli päevakorras Kuusalu valla haridusvaldkonna arengukava 2015-2020 esimene lugemine. Arengukava projekti tutvustas sotsiaalala abivallavanem Aare Ets.
Ta kirjeldas, et arengukava esimene peatükk on Kuusalu valla rahvastikust ja mõjust koolivõrgule. Teises on ülevaade haridusasutustest ning kolmandas on käsitletud finantseerimist, tugiteenuseid ja õpilastransporti. Järgnevad koolivõrgu kolm tulevikustsenaariumi ning tegevuskava.
Kuusalu vallas on praegu 744 õpilast, kes õpivad kokku 47 klassis. Valla lastest 72 õpivad Loksal, teistest omavalitsustest on Kuusalu valla koolides 97 õpilast. Õpilasliine on 16, pluss avalikud bussiliinid, mida õpilased kasutavad koolisõiduks.

Kolm stsenaariumi
Novembris 2014 toimunud haridusteemalisel seminaril sõnastati rühmatöö käigus arengukava jaoks Kuusalu valla haridusasutuste võrgu stsenaariumid ning tulevikuvisioon. Leiti, et Kuusalu piirkonnas peab aastal 2020+ olema kindlasti gümnaasium Kuusalus, põhikooli tasemeõpe peab toimuma Kuusalus, Kolgas ja Loksal ning algkooli taseme õpe kuni 8 kohas: Kuusalu, Kolga, Kiiu, Pärispea, Vihasoo, Loksa, Kodasoo ja Leesi. Huvikool võiks olla üks, filiaalidega näiteks Kolgas ja Loksal. Noortekeskused võiksid laieneda Vihasoosse ja Loksale. Kindlasti peab vallas olema täiskasvanute gümnaasium.
Stsenaariumid pandi konkreetsemalt kokku nõupidamisel, kus osalesid haridusasutuste hoolekogude ja vallavalitsuse liikmed.
I stsenaarium „Status quo säilitamine“ näeb ette, et lasteasutuste võrk jääb alles praegusel kujul, uusi lasteaedu ei avata. Haridusasutuste võrgu juures arvestatakse Loksaga. Küsimused on, kas Kuusalu valda tuleb riigigümnaasium ning kas Loksa ja Kuusalu valla liitmisel säilib Loksal gümnaasium või põhikool.
II stsenaariumi „Kuusalu+Loksa“ puhul lisanduvad seoses kahe omavalitsuse ühinemisega Loksa linna haridusasutused Kuusalu valla haridusasutuste võrku. Kui Kuusalus on gümnaasium, võivad Kiiu lasteaias hakata tööle algklassid. Kui tuleb Kuusallu riigigümnaasium, jätkavad Kuusalu keskkool ja Loksa gümnaasium põhikoolina. Loksa muusikakool ja Kuusalu Kunstide Kool liidetakse.
III stsenaarium „Hariduskolleegium“ kirjeldab, kuidas piirkonnas on üks haridusasutus filiaalidega Kolgas ja Vihasoos, ka Loksal. Kunstide kool võiks koordineerida ka ringide tegevust vallas.
Märgitud on, et õpilasliinide 2016. aasta riigihanke dokumentatsioon tuleks välja töötada perspektiiviga.
Fikseeritud on alus-, üld- ja huvihariduse eesmärgid ning tegevuskavad. Veel on arengukavas loetelu investeerimisvajadustest: Kiiu lasteaia spordiväljak, Kolga kooli ja spordiväljaku rekonstrueerimine, Kolga lasteaia remondi lõpetamine, Kuusalu Kunstide Kooli ja Vihasoo lasteaia-algkooli hoonete remont, Kuusalu lasteaia õppetubade lagede remont ning  Kuusalu keskkooli algklasside maja renoveerimine, siseõue kujundamine, laboriklasside ja töö­õpetuse kompleksi tegemine, ka kolme klassiruumiga moodulmaja rentimine.

Terav küsimus – kuidas arvestada Loksaga
Sulev Valdmaa küsis, mitu nõupidamist on toimunud koos Loksa linnaga.
Aare Ets vastas, et töörühma kuulusid Kuusalu valla haridus­asutuste juhid ning soovi avaldanud inimesed. Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt on Kuusalu valla haridus- ja noorsookomisjoni liige.
Haridus- ja noorsookomisjoni juht Marika Astor: „Komisjonis on arengukava projekti mitmel korral arutatud, abilinnapea võttis aktiivselt osa. Arengukava töörühm käis alates aprillist koos kord igas kuus, mõnes ka kaks korda.“
Värner Lootsmann: „Hariduse arengukava stsenaariumites on pikalt ja laialt arutatud, kas Kuusalu vald ja Loksa koos või Kuusalu vald ilma Loksata, kuid Jõelähtme valda pole nimetatud. Loksa linnale pole tehtud ühtegi ettepanekut, et hakata koos hariduse arengukava koostama. Kui arengukava tehakse, peab olema strateegiliselt kindel plaan, et seda on võimalik realiseerida. Kaks aastat tagasi võttis Kuusalu vallavolikogu vastu otsuse riigigümnaasiumi moodustamiseks, pooleteise kuuga pidi vallavanem teatama, kuidas asjad arenema hakkavad, aga tänaseni pole kuulnud seisukohta. Peaks arutama, kas Kuusalu valla haridussüsteem on kõige mõistlikum, kas rahad on kõige otstarbekamalt kulutatud. Loodan, et teiseks lugemiseks tuleb häid ettepanekuid, ning soovitan võtta ühendust Jõelähtme vallaga ja koos arutada.“
Marika Astor: „Eelmisel kevadel tutvus töörühm Jõelähtme, Anija, Kadrina ja Tapa valla haridustööga. Tegime ettepaneku Loksa linnale, et tahame tulla tutvuma, kahjuks meile vastati eitavalt.“
Värner Lootsmann: „Kui Aare Ets helistab, kas saaks tulla vaatama te lasteaeda, siis see pole see, millest algab arengukava koostamine.“
Volikogu esimees Enn Kirsman: „Koostööd saab teha sellega, kes tahab koostööd teha.“
Andres Kaarmann küsis, kas arengukavas jäävadki kolm stsenaariumi otsekui õhku rippuma.
Enn Kirsman: „Tõenäoliselt lisandub punkt, et millise stsenaariumi rakendamist peab volikogu eelistatuks. Ülejäänud jäävad teadmiseks ja kui toimub suunamuutusi, saab kasutada.“
Värner Lootsmann: „Kas koostamisel oli ka jutuks teema lõpetada Vihasoo kooli ülalpidamine, sest on eriti kallis maksumaksjale.“
Aare Ets: „Teises stsenaariumis on lause, et Vihasoo lasteaed-algkool võiks jätkata ning vaja välja töötada plaan B, kui laste arv peaks langema.“
Andres Kaarmann: „Teine ja kolmas variant on töömahukad ja ressurssi nõudvad. Kas on arvutatud, kui palju maksma lähevad?“
Aare Ets: „Ei ole. Oli ettepanek, et selgitada tegevusplaan investeeringute ja personali osas välja pärast seda, kui on saadud selgus riigigümnaasiumi kohta. Me ei teinud kõigile kolmele variandile rakendusplaani. Prioriteet oleks, et riigigümnaasium tuleks, aga see ei sõltu meist.“
Andres Kaarmann: „Tark peremees planeerib rahade järgi. Kui Kuusalu valla 744 õpilast on kokku 47 klassis, on keskmiselt klassis 15 õpilast. Riik annab raha, arvestades klassi 22 õpilast.“
Marika Astor: „47 hulgas on ka väikeklassid.“
Enn Kirsman: „Kuusalu ja Kolga koolis ei ole võimalik klassiruume suuremaks ehitada, majanduslikult oleks perspektiivsem klasse kokku panna, aga ruumid on sellised, nagu on. Lähema viie aasta perspektiivis pole plaanis valda uusi koole ehitama hakata.“
Volikogu esimees lisas: „Haridusministeerium teatas, kui Kuusalu vald esitab 250 õpilasega nimekirja, on riik valmis alustama protseduure riigigümnaasiumi rajamiseks Kuusalu valda, aga Kuusalu, Anija, Jõelähtme, Vihula ja Aegviidu vallast ning Loksa linnast nii palju gümnaasiumiõpilasi võtta ei ole. Haridusministeeriumi seisukoht on, et õpilaste arv on ainus kriteerium, teine on maakonnakeskused. Kuusalu vald ei kvalifitseeru riigigümnaasiumi asukohtade nimekirja. Kui riik leevendab tingimusi, siis on lootust, aga praegune hetkeseis on mõõdukalt negatiivne.“
Urmas Kirtsi: „Liitsime tookord kokku 2012. aasta õpilaste arvud, saime 160-170. Nii Loksa linn ning Jõelähtme ja Anija vald peaksid deklareerima oma volikogudes, et juhul, kui riigigümnaasium tuleks Kuusalu valda, sulgevad nad oma gümnaasiumid, aga ei ole tõenäoline, et nii deklareeritakse.“
Enn Kirsman: „Kuusalu vald on arengukavas deklareerinud, kui riigigümnaasium tuleb, siis paneb oma keskkooli kinni. Loodame sama ka naabervaldadest.“
Sulev Valdmaa: „Hariduse arengukava kirjeldusest tuleks teha kokkuvõte ja järeldus. Praegu piirdutakse kolme võimaliku stsenaariumiga. Dokument on üldsõnaline, arengut ei ole sisse kirjutatud. Näiteks, kuidas lahendatakse Kuusalu keskkooli ruumikitsikus, mujalt õpilasi on 97, ehk oleks lahendus mitte võtta mujalt valdadest õpilasi. Kui väikeseks peab Vihasoo kool minema, et kinni panna? Kust tuleb vajadus rajada täiskasvanute gümnaasium, milline on perspektiivne õppijate arv? Eelarvekomisjon peaks selle arengukavaga tõsiselt tegelema. Loksa linn tuleks viisakalt kaasata ja kui Loksa pole huvitatud, siis tuleb teha arengukava ilma Loksata.“
Aare Ets tegi ettepaneku võtta hariduse arengukava vastu juunis.
Enn Kirsman pakkus, laseks laagerduda, ettepanekute tähtaeg on lauritsapäev 10. august ning 26. augusti volikoguistungil saaks haridusvaldkonna arengukava enne uue kooliaasta algust vormistada määrusena.
Värner Lootsmann: „Haridussüsteemi ümberkorraldusi on vaja vaadata koos haldusreformiga, hariduse arengukavaga tuleks tegeleda sügisel edasi.“
Margus Soom: „Hariduse arengukava on kavas arutada eelarvekomisjonis. Kuusalu keskkooli läks eelmisel sügisel kolm esimest klassi, Kolga kooli 13 esimese klassi õpilast. Tuleval sügisel avatakse Kuusalu keskkoolis neli esimest klassi, Kolgas üks. Kuusalu keskkool ei saa kummipallina venida, tuleks võtta vastu ebapopulaarne poliitiline otsus ja määrata koolidele teeninduspiirkonnad.“
Enn Kirsman lausus arutelu lõpetuseks, et kõik on teretulnud hariduse arengukava avalikustamisega seotud koosolekutele. Hariduse arengukava projekti leiab Kuusalu valla kodulehelt.