Konstaabel soovitab mõelda, kuidas ennast kaitsta

1667

Kuusalu valla politseikonstaabel ELBE KUUSPALU, 6. ja 7. mail Loksa lähedal Hara elumajas ning Kotka bensiinijaamas toimunud relvastatud röövimised on pannud kohalikke inimesi muretsema ning küsima, kuidas ennast kaitsta. Millist nõu annate?

„Statistika näitab, et kuritegude arv ei ole viimasel ajal kasvanud. Küll aga saame aru, et need sündmused on teinud elanikud ja suvitajad ärevaks.

Praegu on tähtis, et külades ei unustataks ära üksi elavaid inimesi, just pensionäre. Nendega tuleb rääkida, et nad ei jätaks ööseks uksi lahti. Jagada naabrite telefoninumbreid ja võimalusel panna need mobiiltelefoni kiirvalimisse, et vajadusel saaks kiiresti teatada. Kui vanainimesel pole telefoni, käia kindlasti kord päevas teda vaatamas, see annab turvatunde.

Kuusalu konstaabel ELBE KUUSPALU: „Ööpäeva jooksul sõidame valla mõlemad poolsaared ja ka teised külad läbi. Sageli siis, kui enamik inimesi magab.”
Kuusalu konstaabel ELBE KUUSPALU: „Ööpäeva jooksul sõidame valla mõlemad poolsaared ja ka teised külad läbi. Sageli siis, kui enamik inimesi magab.”

Ka kõik teised peaksid oma naabritega rohkem kokku hoidma, vanad vaenud tuleks unustada ja vahetada telefoninumbreid. Vaadata veel, kas saaks majja panna signalisatsiooni või paanikanupu, suhelda turvafirmadega. Need meetmed on küll rahakulukad, aga kel võimalus, võiks kaaluda.

Oleme näiliselt rahulikus elus muutunud viimaste aastatega hoolimatumaks. Õhtul tõmmake kardinad akendele ette, et ei nähtaks, millised televiisorid ja muu vara on majas, ega ka seda, kui palju rahvast on toas.

Kel on koer, laske ta õhtul aeda lahti. Reeglina ei lähe koer pimedas kodust kaugele. Kuigi ta haugub ka metsloomade peale, peletab koer varast.”

Samas, kui koer haugub, mida peremees teha saab? Kustutab tuled, läheb õue vaatama?

„Tuleks jälgida ja meelde jätta. Kasvõi seda, kuhu poole koer haukus. Hirmul võivad olla suured silmad, aga tavaliselt saab koera haukumisest aru, kas on tegu mõne loomaga või võib olla liikvel kurjade kavatsustega inimene. Kindlasti ei tohiks minna ise kangelast mängima, pigem helistada külavanemale, kellel on minu telefoninumber.

Vaadake üle oma õuevalgustused. Kui koera pole aias, soovitame panna liikumisanduriga õuelambi. Kui tuli süttib, on see vargale ootamatu ja ehmatav.”

Politsei soovitab autonumbrid kirja panna. Mida veel?

„Jah. Kui näete võõrast autot, pange kasvõi ajalehe serva peale igaks juhuks number kirja. Vaadake eritunnuseid, ehk on mõni kiri autol. Jätke meelde auto värv, kui näete, siis ka mark. Helistage külavanemale, ta annab mulle info edasi. Olen andnud ka külavanema kaudu tagasisidet, kellega on tegu. Mulle otse saab saata infot aadressil elbe.kuuspalu@pohja.pol.ee.

Igasuguseid kaubamüüjaid ja usupakkujaid ärge majja laske. Kui keegi tuleb näiteks juua küsima, ärge ka seda võõrast tuppa kutsuge. Pange ta õues istuma nii, et aknast oleks näha. Rääkiga toas ja jätke mulje, et keegi teine on peale teie veel kodus. Kasvõi öelge, et peremees või laps magab.

Soovitav on teha võõraga juttu, uurida, kust ta tuleb ja kuhu läheb, mida on matkates näinud. Kel on kurjad kavatsused, see tahab ise jääda võimalikult anonüümseks.

Rannakülades on viimasel ajal olnud juhuseid, kus pererahvas töötab maja taga aias, uks on ees lahti. Isegi nähakse, et keegi läheb mööda teed, aga ei osata karta, arvatakse – see on kellegi külaline või suvitaja. Ja pärast selgub, et majas käisid vargad. On küll tülikas, aga pange uks lukku, kui töötate aias.”

Ida-Harju politseiosakonna juht kinnitas, et Kuusalu piirkond on nüüd kõrgendatud tähelepanu all.

„Tõepoolest, kui vahepeal patrullisime eraautodega, siis praegu sõidame teadlikult just politseivärvides masinatega. Et nähtaks, politsei liigub. Sõidame selleks, et jälgida, mis toimub. Kuna meie arvutid on politsei infosüsteemis, sisestame mööduvate masinate numbrid. Need andmed jäävad mällu, hiljem saab kontrollida, millised autod ja kus liikusid. Seegi info võib aidata kurjategijate leidmisele kaasa. Nagu ka igasugune muu info, vahel võib näiliselt pisikesest asjast hakata juhtum lahenema.”

Kas nende kahe röövi kohta on rohkemat teada saadud?
„Uurimisega tegelevad kriminaaltalituse töötajad. Meie patrullime, et tagada korda ja nähtaks, oleme olemas. Ma ei tea, kui kaugele on uurimine jõudnud.”

Hiljuti moodustati MTÜ Juminda Külade Korrakaitse. Asutajad lubasid, kindlasti hakkavad nad patrullima, et peletada võimalikke röövleid ja sellega ennast kaitsta. Mida politsei sellest arvab?

„Ainult lokaalne patrullimine ei anna õiget efekti. Oluline on, et info liiguks. Usun, et selline patrullimine tekitab inimestes turvatunnet, igasugune omaalgatus ja mittetulunduslik tegevus on teretulnud. Kuid tuleks teha koostööd, siis tean ka mina ja teavad teised politseinikud sättida näiteks oma ringe mujale.

Samas, sellisel eraisikutest patrullil pole õigust autosid kinni pidada. Saab ainult jälgida ja teateid edastada. Lihtsalt ringiliikumisel pole mõtet, kui nähtu ei jõua politseini.”

Kuidas käituda, kui satud nägema, et midagi kahtlast on toimumas, kusagile tungitakse sisse vms?

„Sellisel juhul ei ole soovitav sündmuskohale tormata, pole ju kasu, kui võimalik abiline seotakse samuti kinni. Kui tõesti on olukord, et vahetult on toimumas pahategu, helistada 110 – politsei ametlikul lühinumbril. Siis hinnatakse väljakutse tõsidust, antakse teada lähimale politseipatrullile. Teile antakse nõu, kuidas käituda. Näiteks varjuda, oodata ja vaadata, kuhupoole kurjategijate auto lahkub, mitu inimest oli, panna kirja number, minna siis majja ja uurida, kas on vaja abi. Sellisest tegevusest on palju rohkem kasu.”

Kuusalu vald lõpetas 1. aprillist patrullile töötasu maksmise. Valla eelarvesse on jäänud umbes 30 000 krooni bensiiniraha. Patrullis kasutatud maastur on remondis. Kas abipolitseinikud veel patrullivad?

„Patrullivad, kasutame nende abi politseitööl. Meil on abipolitseinikest palju tuge. Sõidame öösiti ringi. Mina sätin ka oma nädalavahetused nii, et saaks patrulliga väljas käia. Võib-olla kurjategijad ootavad ja loodavad, et politseinikud väsivad, aga ei väsi.”

Palju on arutatud viimasel ajal, kuidas saaks end relvaga kaitsta, kui koju tungitakse. Mida selle kohta ütleb politsei?

„Relvaseaduses on, et relva saab kasutada oma vara ja tervise kaitseks või jahipidamiseks. Jahirelv on jahipidamiseks. Relva tuleb osata käsitseda, vastasel korral võib sellest tulla ainult kahju.

Kui kodus on palju relvi, soovitame relvakapi võimalusel peita nii, et võõrad seda kohe ei leiaks.

Relv ei ole ainuke päästja, see teema on praegu üle võimendatud. Politseil on välja­õpe, aga ka meie võime relva kasutada ainult väga äärmuslikes olukordades.

Mina panustaksin mõtlemise muutmise peale. Kõmmutamine ärritab vastast, tagajärjed võivad olla väga kurvad. Pigem tuleks mõelda, kuidas saaksin olla kõige kasulikum. Relv on viimane vahend enesekaitseks.

Kui juhtub tõesti selline olukord, et röövel on majas, laske tal toimetada, ärge hakake vastu võitlema ega kangelast mängima. Mõelge läbi, kuidas talitate võimalikult tõhusalt siis, kui ta on lahkunud. Et röövel tabataks.”

Eelmine artikkelBensiinijaama rööv
Järgmine artikkelHarju pensionärid pidasid Kolgakülas kevadpidu