Kolga segarühm on tantsinud 25 aastat

4656

Sünnipäevapidu tuleb sel laupäeval, 21. novembril Kolga koolimajas.
Kolga rühma esimene esinemine oli 1984. aasta jaanitulel, tantsiti „Kaerajaani”, „Oige ja vasembat” ning „Raabikut”. Aga sedasi lõpeb „Kolhoositants” – naised kujutavad hobuseid ning mehed kaarikuid.
Viis aastat tagasi sai Sõnumitoojasse tehtud Kolga segarahvatantsurühma 20. sünnipäeva peost ja juhendajast Karin Soosalust (siis oli perekonnanimi veel Saarma) pikemad lood.

Et mitte korrata, tekkis mõte kajastada seekordse juubeli puhul Kolga tantsijate proovi, mis toimub neljapäeviti Kolga kooli saalis. Proov algab õhtul kell 20.30 – siis kui mõned tööinimesed hakkavad juba magama sättima.

Mis vägi ajab töönädala lõpupoole hilja õhtul täiskasvanud inimesed paariks tunniks pöida sirutama ja käed puusas polkasammul kargama? Ja selleks tuleb veel kuni pool maakonda läbi sõita, sest enamik tantsijaid ei ela Kolgas.

„Meil on rahvatants peas,” sõnab pärast proovi Kolga mõisas Ära Karda pubis rühma üks uuemaid tantsijaid, Nele Järve Jürist.

Kuidas on rahvatants peas?
„Neljapäeva õhtuti on nad kohal ja sünnipäevakontserdi pärast käivad praegu ka teisel päevadel harjutamas,” ütleb Kolga kooli valvuritädi.

Mehed suunduvad vasakule ja naised paremale riietusruumi. Tantsimise kingad jalga, meestel lühikesed püksid, naistel seelikud selga. Lava ette ritta ning Karin Soosalule tehakse tervituskummardus. Ja siis hakkab pihta soojendus. Joostakse, vehitakse, galopeeritakse.

Seejärel võetakse läbi laupäevaõhtune kontserdikava. Pühapäeval on proovis kohal ka kapell, tuletatakse mitmel korral meelde. Kapell saatis rühma algusaastatel, vahepeal jäi koostöö soiku, kuid nüüd on taas abis.
Neljapäevane proov käib CD-muusika järgi. Makk-raadioid tuuakse saali keskele pandud toolidele lausa kaks – pidid olema sellised tundlikud, iga plaat ühes ei mängi. Et paremini kostaks, tuleb plaadimängitajat hoida kõrgemal. See käib käest kätte, kes parasjagu ei tantsi, läheb juhendajale appi hoidma.

Siit sünnipäevakingituse idee – miks mitte anda aparaadi ostmiseks toetusraha ja tantsijad ise vaatavad, kui võimsa muusikariista ostavad. Selline mõte tekkis CD-mängijatega jahmerdamist ja plaatide ühest teise tõstmist vaadates.

Järg on „Kolhoositantsu” käes, selle on teinud Ullo Toomi. Ka rühma armastatud tantsuõpetaja ja aujuht Tõnu Lindvet on loonud samanimelise tantsu, kuid selle kirjeldust pole kusagilt võtta ja mäletatakse lünklikult. Karin Soosalu loeb paberilt ette naiste nimed, kes tantsivad. Mehi ei nimeta, neid on vähe ja kõik peavad olema rivis. Kolga rühmas käib trennides praegu 13 naist ja 9 meest, teised on titade või töö pärast kõrval.

Kolhoositants on pooleldi otsekui ballett – erilised pöiasirutused jooksusammu ajal. Naised pingutavad silmnähtavalt, aga Karin Soosalu hüüab: „Naine, siruta pöida. Jookse selg sirgelt, mitte tagumik upakil.”
Muusika on „vana hea tuttav” lugu: „Õnn tuli meie õuele, au kolhoosikorrale.”

„Ma ei kuule muusikat,” õigustab üks meestest, kui Karini Soosalu teeb talle märkuse – sedasi naerunäol, aga põhjendatult.

„Selle aja peale peab olema rütm sul endal sees, muusika ei peagi kostma,” vastab tantsujuht. Naerdakse taas. Kogu treening on nagu üks lõõpimine ja naljategemine. Aga särgid ja pead on meestel tantsuproovi lõpuks päris märjad. Mõlemalt poolt riietusruumist kostab nalja ja naeru ning vett lastakse lahinal.

Kui on sama keemia
Juttu on aega rääkida Kolga pubis, mis pannakse tööpäevadel kella 23st kinni, kuid neljapäevadel on eriolukord, siis istuvad seal pool tunnikest ka rahvatantsijad.

„See on eriline sõpruskond, me ainult ei tantsi, vaid on aktiivne seltsielu. Oleme ühesuguse huumorimeelega ja arusaamistega inimesed. Need on inimesed, kelle peale võib olla kindel. Reisid nendega on maailma toredamad. Meil on tugev sisering, igaühele ei sobi, kui pole sama keemia,” vastatakse küsimusele, mis on selles rühmas erilist.

Omavahel kutsutakse tantsurühma „Robustaks”. Traditsiooniliselt toimuvad augustis ühel nädalavahetusel suvepäevad, millest võtavad osa abikaasad ja lapsed – on võistlused, mitmesugune muu meelelahutus, rahvatantsu ei harjutata.

Aasta tagasi tulid rühma neli tantsijat Tallinna Ülikooli tantsurühmast Soveldaja. Kuidas nemad Kolga rühma iseloomustavad?

Karin Kivari Tallinnast: „Ülikooli rühmas olid enamik poisse tudengid, meie omad aga sellised kõhukamad, hakkasime otsima uut rühma. Olime Kolga rühmast kuulnud, et on tasemel. Nagu Kaupo Parve ütleb, muidu ei tantsiks, aga pundi pärast. Kui trenni järel mindi külakorda kellelegi koju, sest kõrts oli eelmisel sügisel remondis, leidsime, et see on nii armas, siit me ära ei lähe. Igaüks on siin omaette tüüp, aga hoitakse kokku. Imetleme Mare ja Väino Veersalu, kes on tantsinud algusest peale ja on meist veidi vanemad, aga noorusliku mõtlemisega. Kuigi Kolgas on B-kategooria rühm, on juhendaja A-rühma tasemel ja tantsijate hoiak on A-rühmadega sarnane, see tähendab, et tantsitakse mitte tehtud-naeratusega, vaid naeratus tuleb iseenesest.”

Rainis Traks Arukülast: „Väga head muljed on, jäime teiseks aastaks ka. Ja kui lastakse, jääme veel.”
Jaak Põldver, rühmas 2000. aastast: „Lindveti Tõnu võttis varrukast, et tule tantsima. Abikaasa Katrin tuli veidi hiljem. Tantsin ka Kuusalu rühmas Kabujalakesed, neil on trenn kolmapäeva õhtul samal ajal. Kes ette võtab, see jõuab. Ei oska rahvatantsuta elada. Kuidas jaksan mitmel pool? Kui jääda diivanile istuma, oleks see palju hukatuslikum.”

Andrus Moks, rühmas 1997. aastast: „Suvepäevade võistlustega pannakse paika, kes korraldab jõulupeo, kes järgmised suvepäevad. Võitjad vabastatakse ühe kuu liikmemaksust, mis on 25 krooni.”

25. sünnipäevaks tuleb trükist Kolga segarühma tegemisi kajastav raamatuke, kus on fotosid ja ajalugu ning tantsijate mõtteid. Seal ütleb rühma asutaja, Kolgas klubijuhatajana töötanud Katrin Lellep: „Kolga rahvatantsurühma kokkukutsumine on olnud mu elu üks õnnestunumaid algatusi. Olen uhkusega seda au oma südames kandnud ja tänase päeva seisuga ütlen: see seltskond on olnud minu elu kõige lahedam kamp, kuhu olen kuulunud.”


Kolga rühmas tantsijad
Mehed: Aivar Hinn, Ain Kaljurand, Andrus Moks, Kaupo Parve, Jaak Põldver, Urmas Samelselg, Andrus Soosalu, Andres Tuisk, Väino Veersalu, Priidu Veersalu, Jüri Lepp, Tarmo Allemann, Rainis Traks.
Naised: Eve Kaljurand, Krista Kukk, Ilme Laagriküll, Katrin Põldver, Ljudmilla Loss-Maiberg, Ulla Moks, Ulvi Moks, Piret Ollisaar, Ave Parve, Kaja Samelselg, Mare Veersalu, Liis Veersalu, Anneli Härmson, Nele Järve, Karin Kivari.
Juhendab Karin Soosalu, kes töötab Neeme algkooli juhatajana ning on aastaid olnud noorte- ja üldtantsupidude liigijuhi assistent.