Koolide huvijuhtide tööd näeb väljaspool õppeasutust vähe. Aktustest, teemapäevadest või –nädalatest koolides saavad osa õpilased ja õpetajad, lapsevanemad puutuvad nende tööga kokku kontsertidel või lõpuaktustel. Samas sõltub paljuski just huvijuhtide pealehakkamisest ja ideedest, kuivõrd elamusi pakkuv on koolielu väljaspool õppetööd.
Ene Liivand tõdeb, et sellest, mida tähendab kooliürituste korraldamine, said näiteks Kolga õpetajad aru siis, kui ta jäi teise lapse sünniga koju ning tööülesanded olid kolleegide vahel ära jagatud: „Soovitasin, et vaadake mu töömappe, sealt saate ideid. Olen õppeaastate kaupa kogunud mappidesse materjali toimunud ürituste ja aktuste kohta.”
Kolga kooli huvijuhina asus ta ametisse 1997. aastal, kui lõpetas Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöötaja eriala. Ta on pärit Hirvlist ja elab seal ka praegu. Kuusalu keskkooli lõpetas 1995. aastal.
Esialgu oli huvijuhil Kolgas täiskoht, sest õpilasi oli koolis rohkem. Nüüd on pool kohta.
Kuna Ene Liivand on hiljem saanud noorsootöötaja erialal rakendusliku kõrghariduse ning omandanud lisaerialana inglise keele õpetaja diplomi, annab ta Kolga keskkoolis inglise keele tunde. Et tunneb huvi käsitöö ja kunsti vastu, juhendab veel kooli meisterdamisringi.
Kolga kooli juhtkond ei kirjuta huvijuhile ette kindlat tööplaani. Kindlasti tähistatakse EV aastapäeva ja rahvakalendri tähtpäevi, toimuvad lõpuaktused, peetakse jõuluid, käiakse maakondlikel ettevõtmistel. Igaks ürituseks tuleb leida idee, teha ettevalmistused. Mõni nädal kulub kogunisti eeltöödele, teinekord on mitu ettevõtmist ühel nädalal ja vahel tuleb huvijuhil kiirustada lausa ühelt ürituselt teisele.
„Mõte, kuidas midagi korraldada, tuleb siis, kui tuleb. Teinekord oled päris hädas. Üks vahvamaid aktusi vabariigi aastapäeva tähistamiseks oli siis, kui hea idee tekkis alles eelmise päeva õhtul. Helistasin kooli infojuhile Heiki Varendile, et kas mõte on arvuti abil teostatav. Kasutasime aktusel läbiva teemana Eesti sümboleid ja see läks korda,” jutustab ta ja nendib, et ei kujutaks ette end tegemas rutiinset liinitööd – koolielu on huvitav ja mitmekülgne.
Harjumaa huvijuhtide ühenduse juhatusse valiti Ene Liivand neli aastat tagasi. Harjumaal on koolide huvijuhte kokku 38. Ühenduses on aktiivseid liikmeid paarkümmend. Ida-Harjust löövad tegemistes kaasa Aruküla põhikooli huvijuht Leena Möls, Kuusalu keskkoolist Saima Kallionsivu ja Loksa I keskkoolist Riina Paartalu. Ühendusse kuuluvad ka Kehra gümnaasiumi huvijuht Eve Rohtla ja Kose gümnaasiumist Anne Kruuse.
Need, kes tasuvad liikmemaksu, saavad soodsama hinnaga osaleda koolitustel ning nad kutsutakse traditsioonilisele jõululõunale. Koolitustel on räägitud suurte ruumide kaunistamisest, meeskonnatööst, motivatsioonist, etiketist. Sõbrapäeva tähistamise teemaga seoses on külas käinud Soome ja Rootsi saatkondade esindajad ning plaanis on kutsuda külalisi ka Taani ja Norra saatkonnast.
Harju huvijuhtide ühenduse üks populaarsemaid ettevõtmisi on ideede laat. Ene Liivand selgitab, et see sai alguse soovist jagada kolleegide vahel kogemusi, millised ettevõtmised on kusagil koolis õnnestunud ja mis viltu läinud.
„Huvijuhid saadavad mulle ülevaate väljakuulutatud teema üritustest, teen nendest koondi ja kujundan ning saadan kõigile tutvumiseks. Kokkulepe on, et seda saavad näha vaid need, kes ise on infot andnud. Mõni ütleb, et kõik üritused on traditsioonilised, pole midagi uut teada anda, aga reeglina on ikkagi igaühel teistele ühtteist huvitavat. Endale tundub tavapärane, aga kolleegidele mõjub uudsena.”
Kolga koolis käis selle veerandi alguses Tartu Ülikooli tudengite teadusbuss – näha sai keemia- ja füüsikašõud. Buss on niivõrd populaarne, et tema küllatulekut tuli oodata kolm aastat.
Viimase aja uusim ettevõtmine on Kolga koolis roheliste liikumine. Selle algatasid õpilased. Nele Lillemäe 11. klassist rääkis, et Tallinna 32. keskkoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis on Rohelise Kooli ehk ROKO projekt. Kolga koolis on Rohelisi seitse – 11. klassist viis õpilast, üks 12. klassist ja huvijuht. Propageeritakse säästlikku tarbimist.
„Õpetajad panime näiteks paljunduspaberit säästma. Palusime läbi mõelda, kuidas nad koopiaid teevad ning kirja panna, mitu lehte hoiavad kokku, võrreldes varasemaga. Kokkuhoid 500st lehest oli 28 protsenti. Kätepesu kuivatuspaberi kastidele panime sildid, et võtke vaid üks paber. Palume ka panna kasutatud paberilehed eraldi kastidesse, mitte visata prügikasti,” rääkis Ene Liivand.
