Kolga muuseum avas näituse kuuse ehtimise ja jõulupostkaartide traditsioonidest.
Muuseumi fondihoidja Ulvi Meier nimetab väljapanekut näärinäituseks, kuna enamus asjadest on 1950ndatest kuni 1980ndate aastateni – kuuseehted, postkaardid, kommipakid, ka fotod ja kingitused. Kuid on ka päris vanu jõulukaarte. Ulvi Meier tõdeb, et varasemast ajast jõuluehteid pole, ilmselt on need olnud haprad ja aja jooksul purunenud ning väga haruldasi ei taheta välja anda.
Oma kodudest andsid näituse jaoks täiendust Maarika Rohi, Mari Laurend, Lucretia Saks, Hellen Kodusaar, Menda Kirsmaa, Rein Sinimägi, Maarja Orusalu.
Väljapanekut täiendavad heliarhiivist tellitud ajakohased laulud ning tekstid ülevaatega jõulukombestiku ajaloost. Näiteks saab teada, et jõulupuu traditsioon sai alguse Saksamaalt, esimesed teated on leitud Breemeni käsitöötsunfti kroonikast aastast 1570, kus kirjeldatakse, kuidas tsunfti majja on püstitatud väike datlipuuke, mis kujutas endast paberlillede, kringlikeste, datlite ja teiste puuviljadega kaetud nulgu. Lapsed võisid sellelt endale maiusi korjata. Kirik naeruvääristas seda kommet, kuid levis kiiresti linnakodanike kodudesse ja jõudis ka kõrgaadlike peredesse. 19. sajandil kandus aadlike ja kaupmeeste kaudu edasi Austriasse, Skandinaavia kuningakodadesse, vene aristokraatide lossidesse. Aastal 1841 oli jõulupuu ka inglise kuningakojas.
Veel saab teada, kuidas algas jõuluvana traditsioon, mida kasutati kuuseehetena, küünalde valmistamisest ning kasutamisest jne. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.
