TIIT TAMMARU: „Valla eelarvepoliitika peab olema paindlik .“

726

Anija vallavanem TIIT TAMMARU, sel aastal võeti valla eelarve vastu jaanuarikuu volikoguistungil pärast teist lugemist. Naabervaldades ei ole seda veel tehtud, kuna aega on märtsi lõpuni ja oodatakse aasta esimeste kuude tulumaksu laekumisi. Miks Anija vallas vastuvõtmisega kiirustati?

„Majanduslanguse perioodil ei ole ka märtsi lõpuks selge, milliseks kujuneb tulubaas. Seetõttu ei olnud vahet, kas võtame eelarve vastu kohe või kahe kuu pärast.

Meil olid rahalised kohustused, näiteks korrakaitse toetamine, mida ei oleks saanud täita, kui eelarve ei oleks vastu võetud. Vastavalt seadusele saab finantseerida eelmise aasta eelarvest ühe kaheteistkümnendiku ulatuses jaanuari tegevust, kui eelarve ei ole veel vastu võetud. Korrakaitse sai möödunud aastal rahasid väga vähe, mistõttu oli seal tõsine vajadus.

Ei olnud ühtegi olulist tegurit, mis oleks takistanud eel­arve vastuvõtmist. Kuna oleme väga tõsiselt võtnud päevakorda arengukava ja üldplaneeringu, tuli üks asi ära otsustada, et saaks teistega edasi minna. Poole aasta jooksul pärast valimisi tuleb üle vaadata arengukava ja teha vajalikud korrektuurid, mis on meil ka praegu käsil.

Võimalik, et selle aasta jooksul tuleb vastu võtta negatiivseid lisaeelarveid nagu eelmiselgi aastal. See selgub siis, kui on tehtud kokkuvõte esimestest perioodidest. Kui kohustuste täitmine muutub raskeks, tuleb teha lisaeelarve, et kulutusi vähendada. Muutub ju tulupool, järelikult võib tulla raske otsus, et kulupoolt vähendada.“

Millised on 2010. aasta eelarve suurimad tulud ja kulud?

„Sel aastal on tulubaas planeeritud mullusest 8 protsenti väiksem. Rahandusministeerium andis ametliku prognoosi 6 protsenti. Me ei tea praegustes majandustingimustes, milliseks valla eelarve kujuneb. On tõsine oht, et tulud langevad veelgi. Kas meie prognoos 8 protsendi ulatuses oli õige või mitte, selgub alles poole aasta jooksul.

Suurim tuluallikas on üksik­isiku tulumaks, mille laekumisi oleme kavandanud 10 protsenti vähem kui eelmisel aastal – 37,4 miljoni krooni ulatuses. Maamaksu on eelarvesse kavandatud 3,2 miljonit krooni. Loodame tulu saada ka maavarade kaevandamisest, praeguse seisuga 1 miljon krooni, peamiselt OÜlt Merko Kaevandused. Kahjuks meie pikaaegne partner AS Kiviluks kaevandab kruusa erastatud maadelt, sealt vald ressursimaksu ei saa. Hea meel oleks, kui seadus käiks kõigi kaevandajate kohta, kes valla territooriumil töötavad, et nende panus oleks meie arengule kõrgem.

Eelarve kõige suurem kuluartikkel on sihtotstarbeliste vahenditega hariduskulud – 40 protsenti kogu eelarvest teeb kokku üle 25 miljoni krooni.

Investeeringute osas loodame KOIT kava kaudu saada riigilt raha Kehra gümnaasiumi renoveerimiseks suurusjärgus 18 miljonit krooni. Aastate lõikes suurim investeering on ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem (ÜVK), mille maht on suurusjärgus 200 miljonit krooni. Põhiosa sellest koormast kannab Euroopa Ühtekuuluvusfond, oma osa on OÜ Velko AV kanda ja lisa­da tuleb kindlasti ka vallal, et ÜVK rajamine kulgeks normaalselt ja kõik vajalikud tööd saaksid tehtud.

Selleks, et hinnata tulevikku, vaadatakse möödunud perioodi ning seda olukorda, mis on täna. Selle taustal saame teha visiooni tulevikuks – kus oleme homme. Peame arvestama investeeringute muutumist riigi majanduses ja tööturu üldist olukorda. Üksikisiku tulumaksust saadav osa, mis hetkel on 11,4 protsenti, on meie suurim sissetulek. Nii tööturg kui investeeringud annavad pildi ja lootuse, millal võiks hakata uusi töökohti tekkima ja tulu taastuma. Kuna taastumisprotsess on pikk, oleme arvestanud, et läheme praegu allamäge. Eelarvepoliitika peab olema paindlik. Väga suur pinge on kõikides asutustes finantstöötajatel, kes peavad tegema prognoose ja ettepanekuid  kulude piiramiseks.“

Milliseid kulutusi on plaanis teha teede korrashoiuks?

„Teede ehituseks ei ole vahendeid kunagi piisavalt. Anija vallas on üle 700 kilomeetri teid, neist jõuame hooldada umbes 25 protsenti. Olen nõus sellega, et vallarahvas ei ole rahul teede seisukorraga. On teid, mis lähevad sageli korrast ära ning me ei jõua neid piisavalt kiiresti korda teha.

Praegu planeerime vahendeid selleks, kuidas üle elada suure lume aeg . Korra oleme juba andnud raha juurde teede hooldusele, keegi ei osanud sellega arvestada, et tuleb nii palju lund ja sellega seonduvaid probleeme . Jaanuaris läks teedele 390 000 krooni, see on üle poole aastaks teehooldusele planeeritud summadest. Kui lumekoristusega raha ära kulutame, peab vallarahvas arvestama, et vahendeid napib suvisteks hooldustöödeks. Oleks mõistlik võimaluse korral igaühel oma panus anda, mismoodi teed hoida. Oluline on kuivenduskraave puhastada, et teetamm jääks kuivaks. Selle koha pealt saaksid inimesed oma maadel väga palju ära teha. Paljud teed on läinud hukka just seetõttu et vesi ei voola ära.“

Milliseid projekte on vallavalitsusel plaanis toetada?

Praegu oleme võtnud põhimõtte, et kõigile projektidele, mis on meie külaseltsingute ja MTÜde poolt taotletud, anname garantii vallapoolse omafinantseeringu toetuse kohta. Lähiajal hakkame vaatama eelarvete tulevaste perioodide võimekust – kui paljud investeeringutest suudame jätkusuutlikena hoida. Kui me kõik esitatud projektid realiseerime, kas siis saame neid ka tulevikus toetada. Jätkusuutlikkus ja investeeringu väärtuse säilimine on sama olulised kui investeeringu tegemine. Arvestuslikult 10 protsenti investeeringu suurusest jääb tulevikuperioodi peale selle aastaseks püsikuluks. Ilmselt tuleb siin riske jaotada ja otsida ka teisi toetajaid, kes tulevikus objekte korras hoiaks. Kui on ikka kogukonna eesmärk näiteks rahvamaja korda teha, siis peab selle eest ka hiljem hoolt kandma.

Praegu on suuremahulisi taotlusi Lilli külast ja Vooselt. Eraldi tasuks ära märkida MTÜ Raudteejaam, mis on võtnud eesmärgiks Kehra raudteejaama kordategemise.”