Kolga kortermajades on külm

1735

„Kolga katlamaja töötab maksimumi juures, aga olukord ei ole majades hea,“ tõdeb Kuusalu Soojuse juht KALLE KÜNGAS.


Kolga kortermaja Saalimäe tee 2 on üks kolmest, mida soojustati Kredexi toel. Foto Heili Ehasalu

Külmade ilmade saabudes läks Kolga kortermajade elanikel oma kodudes järjest jahedamaks – nurgapealsetes ja alumise korruse korterites oli hommikuti 11-14 kraadi. Ka päeval ei tõusnud toatemperatuur palju rohkem. Elanikud on sunnitud panema end paksult riidesse või istuma, tekk ümber. Eriti keeruline on väikelastega peredel.

Kolga kaugkütte eest hoolitseb vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus. Ettevõtte juhatuse esimees Kalle Küngas tunnistab, et palju paremat ei ole võimalik praegu Kolga katlamajas saavutada: „Sagedasi avariisid ei ole sel kütteperioodil olnud, sest tegime suvel hakkelaos suure remondi. Aasta tagasi oli peaaegu üle päeva avariid. Vee väljumistemperatuur katlamajast on nüüd stabiilsem, kurb on see, et üksjagu energiat läheb kaduma ega jõua majadeni ning paljudes hoonetes on püstakute vaheline tasakaalustamine olematu.“

Möödunud neljapäevast tõsteti Kolga katlamajas väljuva vee temperatuuri 5 kraadi võrra. Samas läks väljas aina külmemaks, majade seinad jahtusid veelgi rohkem. Kui maja kesk­osas paiknevates korterites on sooja 20-22 kraadi, sest neid soojendavad naaberkorterid, on teistes ikkagi külm.

Kalle Küngas selgitab, et Kolga korrusmajade omapära on erinevad süsteemid. Vanades läheb soe vesi otse radiaatoritesse ning neis ei tohi temperatuur olla üle 55 kraadi, muidu võib põletada. Samas on paigaldatud ka kaasaegseid soojussõlmi ja nende puhul jääb praegusest temperatuurist väheks, peaks olema 20 kraadi kuumem.

Kalle Küngas: „Madalatel temperatuuridel tekib puiduhakke pealmisest kihist kõva koorik. Kuigi laaduri juht püüab neid eelnevalt purustada, satub selliseid jäätunud kamakaid puiduhakke hulka ja ummistab transportööre. See on meie iga talve suurim probleem. Eelmise nädala teisel poolel, mil olid kõige suuremad külmad, suutsime katlad kogu aeg töös hoida. Ühe 15minutilise ummistuse likvideerimisega langeb vee temperatuur vähemalt 5 kraadi võrra.“

Selle nädala alguses, pühapäeva öösel vastu esmaspäeva oli ummistusi järjest ja hommikuks oli kütte temperatuur tema sõnul nii madal, et Kolga koolimajas ei olnud esmaspäeval võimalik õppetööd läbi viia.

Uued torud tulevad järgmiseks talveks
„Tänavune talv tuleb üle elada, suur usk on, et 2012. aasta oktoobris-novembris ehk uue kütteperioodi alguses on olukord Kolgas muutunud,“ sõnab ta.
Kuusalu Soojus on saanud KIKist Kolga küttesüsteemide renoveerimiseks toetust 245 000 eurot ehk 40 protsenti kogu projekti eeldatavast maksumusest. Lähiajal loodetakse saada KIKi esitatud hankedokumentatsioonile kinnitus ning võib hakata projekti koostama, juunikuuks peaks olema ehitusluba väljastatud. Amortiseerunud torustik vahetatakse välja, majadesse paigaldatakse soojussõlmed.

Mullu suvel tehti KIKi toetusrahade abil korda Kuusalu aleviku küttetorustik. Kalle Küngas märgib, et varem oli Kuusalu soojatorustiku soojakadu ligi 35 protsenti, nüüd viimase kolme kuuga keskmiselt 10 protsenti. Enam pole Kuusalus näha lekkivate soojatorude kohal lumevaiba alt väljasulanud rohelist maapinda.

„Eeldasime, et saame Kuusalus kokkuhoitud küttekulu arvelt tasuda omaosaluseks võetud laenu makseid, ja nii ongi läinud. Kuid pingutada tuleks ka soojatarbijail, kui tahetakse tõelist kokkuhoidu. Kuusalus on väga hästi näha, kus kortermaja on korralikult soojustatud, on soojaarved väiksemad,“ rääkis Kuusalu Soojuse juht.

Majad renoveerimata
Kolga aleviku 10 korrusmajast on vahetatud katus ja soojustatud otsaseinad kahel, tööd on lõpetamata kolmandas hoones. Teised majad on sellised, nagu nad nõukogude ajal ligi 30 aastat tagasi ehitati.

Ka neis majades, mis on osaliselt soojustatud, tõdetakse, et pikad seinad oleks vaja samuti vooderdada, poolikust renoveerimisest saavad rohkem kasu ülemise korruse ja keskmiste korterite elanikud, allkorrusel on endiselt külm.

Pooleli on tööd Saalimäe tee 2 majas, kus asub ka Kolga raamatukogu. Pandud on soojustatud kivikatus, vooderdatud neli otsaseina – kaks hoonet on kokku ehitatud. Külmade ilmade tõttu jäi viimistlus lõpuni viimata, osades korterites on varasemast soojem.

Saalimäe 2 korteriühistu juhatuse liige Tarvo Virve rääkis, et renoveerimisotsus ei sündinud kergelt, majaelanike seas oli kõhklejaid, korraldati mitu koos­olekut ja selgitati: „Suvel otsustasime hakata renoveerima, alustasime energiaauditiga. Kirjutasime projekti, Kredex toetab renoveerimisprojektiks ja –töödeks võetud laenu intresse 50 protsendiga, üle 10 000 euroga. Laen on võetud 20 aastaks.“

Ta lisas, et protsess võtab aega ning enne, kui jõutakse laenuni, tuleb täita päris suur hulk pabereid, ajada asju: „Väga palju kallimaks see laen meie väljaminekuid ei tee. Suveti kogusime remondiraha ruutmeetrilt keskmiselt 10 krooni, kütmisperioodil 1 krooni. Nüüd tasume igas kuus aastaringi ruutmeetrilt 0,5 eurot ehk 7,5 krooni.“