Kuusalu valla jäätmejaam Kiius suleti enne jõule seoses keskkonnainspektsiooni ettekirjutusega – puudub keskkonnaluba, mida pole seni olnudki.
Jäätmejaam hakkas tööle jaanuaris 2009 ning on kogu aeg asunud Kiius Tamme kinnistul, kus varem oli endise Kuusalu kolhoosi ehitusmaterjalide ladu. Rendileping Tamme kinnistu omaniku Mihkel Tammepärgiga on sõlmitud 20 aastaks. Vastavalt kokkuleppele saab jäätmejaama operaatorina töötav Mihkel Tammepärg kinnistul asuvat kuuri kasutada ka enda otstarbeks.
Jäätmejaama sulgemine on tekitanud diskussioone ja küsimusi sotsiaalmeedias, vallavolikogu liige Tanel Tomson valimisliidust Arenev Kuusalu Vald esitas eelmisel nädalal volikoguistungil selleteemalise arupärimise vallavanem Terje Kraanveltile. Arupärimises on ka küsimus, kes konkreetselt on vallavalitsuses pidanud tagama Kiiu jäätmejaama vastavuse kehtestatud nõuetele ja keskkonnaloa olemasolu ning millistel põhjustel on vallavalitsus siiani korraldanud jäätmejaama tegevust ebaseaduslikult. Arupärimisele on aega vastata 30 tööpäeva jooksul.
Jäätmejaam kui taaskasutuskeskus
Sõnumitooja on Kiiu jäätmejaamaga seonduvat kajastanud alates asukoha otsimisest. Firma Hendrikson ja Ko koostas tookord vallavalitsuse tellimusel eksperthinnangu, analüüsis jäätmejaama võimaliku kohana kolme krunti: Kuusalu alevikus Ristmiku ja Saluvälja II ning Köstriaia kinnistut ning Kiius Tamme kinnistut, mis osutus kõige sobivamaks ja soodsamaks. Asukohavaliku läbiviimise ajal koguti elanike allkirju ja esitati vastuargumente, kuna ei soovitud, et jäätmejaam oleks elamute lähedal. Vallamajast selgitati siis, et ei kavandata prügilat, vaid jäätmete kogumispunkti.
Jäätmejaama asukoht kinnitati Kuusalu vallavolikogu otsusega. Kohe alates avamisest sai jäätmejaama viia vanu rehve, arvuteid-telereid, pakendijäätmeid, pappi, klaasi, ning veebruaris 2009 Sõnumitoojas ilmunud uudisest saab lugeda, et viidi ka ohtlikke jäätmeid.
Kiiu jäätmejaama kohta on lehelugudes kirjutatud korduvalt, et see on tegutsenud osaliselt otsekui taaskasutuskeskusena, korralikumad esemed on operaator pannud kõrvale, sest võivad olla vajalikud teistele. Käidi otsimas suuski ja suusasaapaid, jalgrattaid, mööblit, mänguasju ja paljut muud.
Aastal 2011 hakati Kiiu jäätmejaamas vastu võtma ehitusprahti. KIK andis autokaalu ostmise ja paigaldamise jaoks 47 010,09 eurot, valla omaosalus oli 5845,87 eurot.
Enamik jäätmeid on Kiius vastu võetud tasuta, ehitusprahi eest tuli maksta kaaluhinda. Kui jäätmejaamal täitus 5 aastat, rääkis valla tookordne keskkonnaspetsialist Mailis Virve Sõnumitoojale, et Kiiu jäätmejaam on ennast õigustanud, 2013. aastal anti käitlemiseks üle 8 tonni ohtlikke aineid, millest suurem osa oli viidud otse Kiiu jäätmejaama, osa kogutud Loksa piirkonna külades korraldatud jäätmeringidega. Kui varem tuli sageli teateid metsa jäetud rehvidest või kodumasinatest, siis jäätmejaama tulekuga oli selliseid juhtumeid jäänud palju vähemaks.
Kiiu jäätmejaam oli Ida-Harjus esimene, sinna viidi jäätmeid ka naabervaldadest. Loksale ehitati jäätmejaam 2014. aastal, KIKilt saadi selleks 250 000 eurot toetust. Loksal hakkas jäätmejaam tööle veebruaris 2015, sest jäätmeloa taotlemine võttis aega. Loksal saavad jäätmeid ära anda ka Kuusalu valla elanikud, jäätmejaama hinnakiri on kõigile ühesugune.
Miks Kiiu jäätmejaam jäi loata?
Miks Kiiu jäätmejaamal ei olnud jäätmeluba? Sõnumitooja küsis seda jäätmejaama avamise ajal valla keskkonnaspetsialisti ametit pidanud Janne Kallakmaalt ning pärast teda samas ametis olnud kahelt töötajalt. Janne Kallakmaa meenutas, et tol ajal, 2009. aastal, ei olnudki keskkonnaluba vaja, Kiius avati sisuliselt jäätmete kogumise punkt. See tähendas, et konteinerid, kuhu jäätmeid sai viia, olid oluliselt suuremad tavapärastest papi- ja pakendikonteineritest. Luba oleks pidanud tema sõnul taotlema siis, kui jaama oleks hakatud laiendama.
Ka kaks hilisemat keskkonnaspetsialisti ei mäletanud, et loa taotlemise vajalikkusest oleks nende ametisoleku ajal juttu olnud.
Janne Kallakmaa järel keskkonnaspetsialistina tööle asunud Tagni Jõeleht vastas, et uuris sel ajal kehtinud seadus-andust, tolleaegse tõlgendamise kohaselt ei olnud jäätmete eraldi mahutitesse kogumine ja üleandmine tegevus, millele oleks olnud vaja taotleda jäätmeluba: „Ohtlike jäätmete kogumiseks oleks justkui pidanud olema luba, aga samas toimus jäätmejaama rajamisel tihe suhtlus keskkonnaameti spetsialistidega, keegi loa taotlemist ei nõudnud. Kõik vastu võetud jäätmed koguti kinnistesse konteineritesse ja anti üle selleks vastavat õigust omanud ettevõtetele. Jäätmejaamas ei toimunud jäätmete töötlemist või käitlemist. Meie ja ka keskkonnaameti töötajad tõlgendasime siis seadust nii.“
Valla senise keskkonnaspetsialisti Elina Einaru viimane tööpäev selles ametis oli eelmise nädala neljapäeval. Viimastel aastatel tekkinud olukorra kohta seoses jäätmejaama ja puuduva loaga pole enam võimalik temalt küsida. Vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi uue keskkonnaspetsialisti leidmiseks. Kuni uue spetsialisti tööleasumiseni tegeleb jäätmejaamaga valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks.
Kuusalu vallavalitsus on tellinud Kiiu jäätmejaama keskkonnaloa taotluse koostamise firmalt Lemma OÜ. Kommunikatsioonispetsialist Grete Landson kommenteeris, et valiti firma, kes sai taotlusega tegelema hakata kohe. Koostamise hind on 300 eurot. Taotlus on keskkonnaametisse esitatud. Kui ruttu loa saab, pole täpselt teada. Menetlemiseks on aega kolm kuud, taotlusega tegelevad keskkonnaametis eri valdkonna spetsialistid. Kui spetsialist saadab taotlejale oma valdkonda puudutavad küsimused, siis menetlemisaeg peatub kuni vastuse saamiseni. Siis läheb taotlus edasi järgmisele spetsialistile, kes vajadusel esitab omapoolsed küsimused.
Kiiu jäätmejaamas on konteinerid praegu tühjad ja värav suletud. Valla kommunikatsioonispetsialist ütles, et seni ei ole infot, kas ja mida peaks seal loa saamiseks muutma või juurde tegema, see selgub loa taotlemise käigus. Kuna jäätmejaam Kiius ei tööta, korraldab vallavalitsus veebruari lõpus ja märtsi alguses Kuusalu vallas ohtlike jäätmete kogumisringid.