Ida-Harjumaa omavalitsused arutasid konkurentsivõime tugevdamise toetuste üle. 
Ühise laua taga arutavad prioriteete Kuusalu vallast TÕNU AMMUSSAAR ja AARE ETS, Raasiku vallast ARDO NIINRE, ALARI KRUUSVALL ja RAIVO UUKKIVI ning Anija vallast VILJO LEIS, JAANUS KALEV, ARVI KAROTAM ja MARGE RAJA.
Möödunud neljapäeval kohtusid Anija mõisas Anija, Kuusalu, Raasiku, Aegviidu ja Kose valla, Loksa linna, Harju maavalitsuse ja SA Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) esindajad, et arutada piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks mõeldud toetuste võimalusi kohalikele omavalitsustele.
Iga omavalitsuse esindajad said välja tuua prioriteedid, kuhu suunaksid toetusraha. HEAKi juhataja Demis Voss teatas, et meetmest kokku on võimalik saada 134 miljonit eurot kogu Eesti peale: „See võiks teha 12 miljonit eurot Harjumaale, kuid võib olla ka vähem. Oleneb jagamise kriteeriumitest.“
Valdkonnad, kuhu toetusi taotleda, on ettevõtluskeskkond, turism, linnaruum ja ühendusvõimalused.
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et kergliiklusteid sooviks valda rajada nii palju kui võimalik. Prioriteet on teha kergliiklustee, mis viib Salmistul mere äärde, suvel soojade ilmadega on seal palju autosid. Ettevõtluskeskkonna prioriteedina nimetas ta Kiiu tööstuspiirkonda, kus oleks vaja arendada taristut. Praegu on tööstuspiirkonnas juba mõned ettevõtted. Vaja oleks soosida tiheasustuse teket, siis tuleksid piirkonda ka kauplused ja erinevad teenused.
Turismivaldkonnas tõi Tõnu Ammussaar välja, et oluline on tõsta rannaosad ja vaatamisväärsused esile viitadega.
Loksa abilinnapea Andres Kaskla nimetas esimese prioriteedina Loksa ajaloolise bussijaama kordategemist. Kuna osa Loksa territooriumist on endiste savikarjääride alal, siis on mõte kujundada nendest midagi ilusat. „Alustada võiks neljast tiigist ja kujundada nende ümber puhkekoha,“ pakkus Andres Kaskla.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et valla prioriteetid on kahes alevikus. Raasikul on need rahvaraamatukogu ja spordihoone rajamine kooli juurde, Arukülas aga kergliiklustee Tallinna maantee äärde ja läbi aleviku.
„Ehitus algab sel aastal, tulevikus oleks vaja pikendada raudteejaamani.Tegelikult olen selle poolt, et kunagi võiks kergliiklustee olla Jürini välja,“ rääkis Raivo Uukkivi.
Ta lisas, et prioriteetide nimekirja võiks panna ka parkimisplatsid ja turismiobjektid, kuid eelpool mainitud on praegu tähtsamad.
Anija vallavanem Arvi Karotam lausus, et nendel on igas valdkonnas prioriteedid olemas. Ettevõtlusvaldkonnas on tähtsaim Andevei tööstuspargi arendamine Kehra tehase vastas.
„Tehasel on kavas investeerida tootmisse 200 miljonit eurot. Seega on tööstuspargil seal potentsiaali. Plusse on asukohal veelgi, nagu näiteks raudtee lähedus,“ tutvustas Arvi Karotam.
Anija valla ehitusspetsialist Viljo Leis rääkis kavandatavast Kaunissaare kergliiklusteest. Praegu ühendab Kehrat Kaunissaarega üle kahe kilomeetri riigimaanteed, mis on üsna kitsas. Kuna Kaunissaare on puhkepiirkond, oleks inimestel sinna hea liikuda mööda kergliiklusteed.
Kui tulevikus teha Kehra staadion ja jõe äär puhkekohaks, siis on kergliiklustee eriti oluline.
Kolmanda prioriteedina tõi abivallavanem Marge Raja esile Anija mõisa: „Mõis on Kõrvemaa värav. Visioon on, et viie aasta pärast on siin külastuskeskus, mis end ise ära majandab. Kindlasti kaasnevad uued töökohad.“
HEAKi ja maavalitsuse esindajad nentisid, et omavalitsuste nimetatud kõiki prioriteete ei saa seitsme aasta peale määratud kümmekonna miljoniga täita. Omavalitsused peavad järgmiseks kohtumiseks prioriteedid veelkord üle vaatama ja nende arvu kahandama.
