Anija mõisa aidas oli 21. septembril Raasiku, Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Kose valla ning Loksa linna ligi kaks aastat kestva ühisprojekti „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“ avaüritus.
Projektijuht Liisa Mäemetsa sõnul pakkusid eestvedajad pika ja „keelt murdva“ nimega projekti lühemaks nimeks TUKI, mis tähendab tugiteenuste arendamist Ida-Harju piirkonnas.
Projekti eesmärk on suurendada Ida-Harju omavalitsuste suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras lastele ja noortele tugiteenuseid. Juhtpartner on Raasiku vald, kelle esitatud projektile eraldas Riigi Tugiteenuste Keskus 244 000 eurot Euroopa Majanduspiirkonna toetust.
„Loodan, et kahe aasta pärast on Ida-Harju omavalitsuste ebasoodsas olukorras olevad lapsed ja pered efektiivsemalt toetatud, neid abistavad asutused ja tugispetsialistid teevad omavahel tõhusamat koostööd ning meil on kindel mudel, mille järgi saame lapsi ja noori senisest paremini ja süsteemsemalt aidata,“ lausus projekti algataja ning Raasiku valla poolne juht, möödunud nädala lõpuni Raasiku vallavalitsuses haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana töötanud Juta Asuja.
Avaüritusel oli igast projektis osalevast omavalitsusest kohal kümmekond inimest: valdkondade spetsialistid kohalikust omavalitsusest ja haridusasutustest, sealhulgas tugispetsialistid – eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid.
Juta Asuja rääkis, kui 2018. aastal Raasiku vallas tööd alustas, oli valla koolides-laste-
aedades 10 tugispetsialistide kohta, nelja aasta jooksul on juurde loodud veel peaaegu sama palju: „Arvestades laste arvu ei olegi võibolla väga viga võrreldes mõne teise omavalitsusega, aga kohapeal teame, et meil on lastega tegelemiseks spetsialiste juurde vaja.“
Lisaks koolide-lasteaedade tugispetsialistidele töötavad omavalitsustes peredega ka lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, politsei- ja tervishoiusüsteem, rehabilitatsioonimeeskonnad: „Spetsialistide ring, kes laste ja peredega toimetab, on tihti arvukas, kuid nende koostöö saaks enamasti olla oluliselt tõhusam.“
Ta märkis, et koolist päriselt väljalangenute arv ei ole väga suur, kuid kasvanud on nende noorte arv, kellel on risk haridustee varajasele katkemisele, lisaks on koolides väga palju lapsi, kes on eri põhjusel, näiteks kiusamise või kehvade õpitulemuste tõttu, keerulises olukorras.
Seetõttu küsis Juta Asuja kolleegidelt naaberomavalitsustest aasta tagasi, kas ja kes soovivad koostöömudeli arendusprotsessis osaleda: „Kõigi vastus oli kindel jah, kedagi polnud vaja veenda, et sellest on meile kasu. Kuus omavalitsust, kes selles projektis osalevad, on ühtpidi hästi erinevad, meie tugisüsteemid on erinevalt korraldatud, samas on probleemid, millega kokku puutume, vägagi sarnased. Leidsime, et meil pole mõtet jääda ootama, et keegi teine meile lahendusi pakuks, vaid püüame ühiselt olukorda parandada.“
Fookuses on probleemide ennetamine
Projekti sihtgrupp on kuni 18aastased lapsed ja noored. Nende hulgas on käitumis- ja emotsionaalsete häiretega või ajutiste õpiraskustega, terviseprobleemidega ja puudega ning sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste või keeleliste faktorite tõttu ebasoodsas olukorras lapsed.
„Tahame pöörata tähelepanu rohkem ennetustööle ja võtta fookusesse nende koolist väljalangemise riskiga tegelemise – aktiveerida õpihimu ja motivatsiooni, kaasatust õppetöösse,“ selgitas projektijuht Liisa Mäemets.
Ta märkis, et praegu ei oska keegi veel täpselt öelda, mida sõnapaar „integreeritud teenused“ täpselt tähendab, kuid on olemas plaan, kuidas selleni jõuda: „Meie projekti mõistes tähendavad integreeritud tugiteenused eelkõige haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade suuremat lõimimist lapse toetamiseks.“
Käesoleval sügisel on projektis osalejaile õppereisid Eesti teistesse piirkondadesse ning Portugali, kus on Eestiga sarnane noorte tugisüsteem. Projekti esimeses etapis, mis kestab järgmise aasta jaanuari lõpuni, selgitatakse välja ja analüüsitakse koolist varajast väljalangemist soodustavaid tegureid ning piirkonna omavalitsuste praegust võimekust nende probleemidega tegelemiseks. Teises etapis, mis kestab kuni järgmise kevadeni, hakatakse välja töötama integreeritud tugiteenuste koostöömudelit ning järgmise õppeaasta alguses hakatakse seda Ida-Harju omavalitsustes katsetama, et 2024. aasta veebruaris-märtsis teha katsetuste põhjal koostöömudelisse täiendusi-parandusi. Projekt lõpeb aprillis 2024.
Igas osalevas omavalitsuses on moodustatud laste ja noortega töötavatest spetsialistidest võrgustik, kellel on Liisa Mäemetsa sõnul kaalukas roll valdkondade ülese koostöömudeli loomisel. Raasiku vallas on võrgustiku juht Juta Asuja, Anija vallas haridus- ja kultuurijuht Tiina Silem, Kuusalu vallas juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman, Loksa linnas lastekaitse- ja sotsiaalnõunik Õnne Arba, Kose vallas abivallavanem Kadri Tiis ja Jõelähtme vallas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Carmen Viherpuu. Lisaks omavalitsustele on projekti koostööpartnerid Kehra Tervisekeskus, OÜ Koolitervishoid, Kiusamisvaba Kool ning nõustamis- ja koolituskeskus Papaver Teenused.