Keh­ras­se ker­kis lu­mest loo­maaed

259
Keh­ra lu­me­lin­na suu­rim skulp­tuur on mit­me­te at­rakt­sioo­ni­de­ga kro­ko­dill, mil­le meis­ter­da­mi­ses osa­le­sid mi­tu väi­kes­te las­te­ga pe­re­kon­da Keh­rast ja Ani­jalt.

Küm­me võist­kon­da te­gid Keh­ra liu­väl­ja ja kel­gu­mäe va­he­li­se­le ala­le loo­mas­kulp­tuu­re.

Möö­du­nud lau­päe­va en­ne­lõu­naks olid Keh­ra kel­gu­mäe kõr­val küm­me re­gist­ree­ru­nud selts­kon­da, igaüks sai ehi­ta­mi­seks ühe lu­me­kuh­ja.

„Lu­me ai­ta­sid kok­ku ko­gu­da OÜ Kat­ke­ra veoau­to ja trak­tor, tõid mitmelt poolt Keh­rast pa­re­ma lu­me kok­ku,“ sõ­nas Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja El­vis Hru­pa.

Keh­ra koo­li 8.b klass koos õpe­ta­ja­te AN­NE ja TOO­MAS TAN­NE­GA ning nen­de öö­kull Öö­si.

Kui­gi meis­ter­da­mi­seks an­ti osa­le­jai­le va­bad käed, te­gid peaae­gu kõik lu­mest loo­mi. Et külm lu­mi kok­ku hak­kaks, too­di lasti tu­le­tõr­je­hüd­ran­dist voo­li­ku­ga ve­tt.

Val­la kul­tuu­ri­kes­kus pak­kus osa­le­jai­le soo­ja joo­ki ning tä­nas võist­kon­di kom­mi­pa­ki­ga. Kol­me kõi­ge roh­kem meel­di­nud lu­mes­kulp­tuu­ri te­gi­jai­le kin­ki­sid hin­da­jad El­vis Hru­pa, Keh­ra kuns­ti­de­koo­li di­rek­tor Ene Kerb ning Keh­ra piir­kon­na kul­tuu­ri­juht Mart Jü­ri­sa­lu pu­de­li ing­ve­ri­joo­ki.

Esi­me­se­na val­mi­sid plat­si kes­kel kilp­konn ja ka­hek­sa­jalg, see­jä­rel Ani­ja val­la­va­lit­su­se võist­kon­na draa­kon.

„Mi­da sa lu­mest muud ik­ka teed, kui draa­ko­ni,“ ar­vas val­la­va­nem Rii­vo Noor.

Draa­ko­ni, õi­ge­mi­ni pul­li moo­di draa­ko­ni, vor­mis kõ­vast lu­me­ku­hi­last ka kol­me­liik­me­li­ne pe­re­kond Vi­ki­pa­lust. Maia, And­rei ja 11aas­ta­ne Dar­ja Pod­hod­jašt­še­va plaa­ni­sid lu­me­lin­na ehi­ta­ma tul­la koos su­gu­las­te­ga Tal­lin­nast.

„Ku­na su­gu­las­tel on pal­ju lap­si, mõt­le­si­me, et oleks to­re koos ae­ga vee­ta. Kah­juks jäid neil mõ­ned pe­re­liik­med hai­geks ja sai­me tul­la ai­nult oma pe­re­ga,“ rää­kis Maia Pod­hod­jašt­še­va.
Kui­gi jää­tu­nud ku­hi­last loo­ma vor­mi­da oli ras­ke, ütles ta, et teeb kor­ral­da­ja­te­le suu­re kum­mar­du­se: „See on vä­ga to­re ettevõtmine.“

Tal­lin­nast tu­li­jaid siis­ki oli, Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mias õp­piv Keh­ra neiu Ane Laan­de oli ko­du­lin­na kut­su­nud oma koo­li­kaas­la­sed, kel­le­ga koos teh­ti lu­mest elu­kat, mis ni­me­ta­ti põh­ja­kon­na­kul­le­seks. Loo­ma sel­ja­le ku­jun­da­ti väi­ke liu­mä­gi, ava­tud suu oli just­kui koo­bas.

Kro­ko­dill, Öö­si ja vi­ha­ne lind
„Vä­ga ras­ke on hin­na­ta, kõik on la­he­dad. Aga püüd­si­me võt­ta ar­ves­se ka funkt­sio­naal­sust, kas ja kui pal­ju on või­ma­lik lu­me­ku­ju­de peal tur­ni­da ja liu­gu las­ta,“ üt­les lu­mes­kulp­tuu­re hin­na­nud Ene Kerb.

Žürii­le meel­di­sid kõi­ge roh­kem suur kro­ko­dill, öö­kull Öö­si ning Red „Vi­has­test lin­du­dest“: „Kro­ko­dill on lau­sa kuns­ti­teos, vä­ga lä­bi mõel­dud kom­po­sit­sioo­ni­ga, Öö­si ühe koo­lik­las­si pal­ju­de de­tai­li­de­ga ühis­töö, vi­ha­ne lind äge ühe pe­re loo­ming.“

Lu­me­lin­na suu­ri­ma elu­ka, lu­mest kro­ko­dil­li te­gi suur sõp­rus­kond.

„Ühed sõb­rad üt­le­sid, et lä­he­me lu­me­lin­na ehi­ta­ma, tei­sed ka, pa­nin siis kaks selts­kon­da kok­ku ja tu­li­me. Meil kõi­gil on pal­ju väi­ke­seid lap­si, käi­me nen­de­ga igal nä­da­la­va­he­tu­sel na­gu­nii siin kel­gu­mäel. Lap­sed olid sa­ma­moo­di õhi­nas, taht­sid tul­la lu­me­lin­na te­ge­ma,“ ju­tus­tas kro­ko­dil­li tei­nud võist­kon­na lii­ge Jo­han­na Sep­mann.

Koos te­ma­ga meis­ter­da­sid veel Kris­tii­na Roo­si­ta­lu, Ivan Kut­šu­mov, Liis Lass-Kut­šu­mov, Vi­ta­li Kut­šu­mov, Lju­ba Vas­sil­je­va, Na­ta­li­ja Ver­ši­ni­na.

Ku­na tiim oli va­ra­kult ko­hal, said en­da­le va­li­da kõi­ge suu­re­ma ja värs­ke­ma lu­me­ga kuh­ja. Et see oli pik­lik lu­me­vall, ot­sus­ta­ti suu­re kro­ko­dil­li ka­suks. Vär­vi­li­ne elu­kas koos­nes mit­mest liu­mäest ja tun­ne­li­test.

Keh­ra koo­li 8.b klas­si küm­me­kond õpi­last koos õpe­ta­ja­te An­ne ja Too­mas Tan­ne­ga te­gid skulp­tuu­ri, kesk­mes oli öö­kull Öö­si, mille pilt on väi­ke­se koo­li­ma­ja sei­nal.

„Meil oli pal­ju mõt­teid, mi­da te­ha, aga kui neid lu­me­hun­ni­kuid nä­gi­me, kuk­ku­sid me mõt­ted kok­ku. Õh­tul oli su­la­lu­mi kuh­ja­des­se ae­tud, aga öö­sel kül­me­tas ja hom­mi­kuks olid need jää­pan­gad. Raiu­si­me ja su­la­ta­si­me vee­ga, vii­mist­le­si­me, vär­vi­si­me,“ jutustas Anne Tanne.

„Vi­has­te lin­du­de“ pu­na­se te­ge­la­se meis­ter­da­sid Kat­rin ja Ma­rek Roo­me­re koos poe­ga­de Ti­mo ja Kas­pa­ri ning nen­de sõb­ra Ke­nert Sui­gi­ga.

„Ti­mo rää­kis ju­ba nä­da­la al­gu­ses, et ta­hab lu­me­lin­na te­ge­mi­ses kaa­sa lüüa, kuid ei saa­nud sõp­ru kok­ku. Hak­ka­sin siis ise ut­si­ta­ma, et läh­me pe­re­ga, kut­su­ge mõ­ni sõ­ber ka,“ rää­kis Kat­rin Roo­me­re.

La­bi­da­te abil lih­vi­ti jäi­ne ku­hi üma­raks, vor­mi­ti lu­mest nokk ja sar­ved ning ku­ju vär­vi­ti vee­ga lah­jen­da­tud toi­du­vär­vi­de­ga.