
Kümme võistkonda tegid Kehra liuvälja ja kelgumäe vahelisele alale loomaskulptuure.
Möödunud laupäeva ennelõunaks olid Kehra kelgumäe kõrval kümme registreerunud seltskonda, igaüks sai ehitamiseks ühe lumekuhja.
„Lume aitasid kokku koguda OÜ Katkera veoauto ja traktor, tõid mitmelt poolt Kehrast parema lume kokku,“ sõnas Anija valla kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa.

Kuigi meisterdamiseks anti osalejaile vabad käed, tegid peaaegu kõik lumest loomi. Et külm lumi kokku hakkaks, toodi lasti tuletõrjehüdrandist voolikuga vett.
Valla kultuurikeskus pakkus osalejaile sooja jooki ning tänas võistkondi kommipakiga. Kolme kõige rohkem meeldinud lumeskulptuuri tegijaile kinkisid hindajad Elvis Hrupa, Kehra kunstidekooli direktor Ene Kerb ning Kehra piirkonna kultuurijuht Mart Jürisalu pudeli ingverijooki.
Esimesena valmisid platsi keskel kilpkonn ja kaheksajalg, seejärel Anija vallavalitsuse võistkonna draakon.
„Mida sa lumest muud ikka teed, kui draakoni,“ arvas vallavanem Riivo Noor.
Draakoni, õigemini pulli moodi draakoni, vormis kõvast lumekuhilast ka kolmeliikmeline perekond Vikipalust. Maia, Andrei ja 11aastane Darja Podhodjaštševa plaanisid lumelinna ehitama tulla koos sugulastega Tallinnast.
„Kuna sugulastel on palju lapsi, mõtlesime, et oleks tore koos aega veeta. Kahjuks jäid neil mõned pereliikmed haigeks ja saime tulla ainult oma perega,“ rääkis Maia Podhodjaštševa.
Kuigi jäätunud kuhilast looma vormida oli raske, ütles ta, et teeb korraldajatele suure kummarduse: „See on väga tore ettevõtmine.“
Tallinnast tulijaid siiski oli, Eesti Kunstiakadeemias õppiv Kehra neiu Ane Laande oli kodulinna kutsunud oma koolikaaslased, kellega koos tehti lumest elukat, mis nimetati põhjakonnakulleseks. Looma seljale kujundati väike liumägi, avatud suu oli justkui koobas.
Krokodill, Öösi ja vihane lind
„Väga raske on hinnata, kõik on lahedad. Aga püüdsime võtta arvesse ka funktsionaalsust, kas ja kui palju on võimalik lumekujude peal turnida ja liugu lasta,“ ütles lumeskulptuure hinnanud Ene Kerb.
Žüriile meeldisid kõige rohkem suur krokodill, öökull Öösi ning Red „Vihastest lindudest“: „Krokodill on lausa kunstiteos, väga läbi mõeldud kompositsiooniga, Öösi ühe kooliklassi paljude detailidega ühistöö, vihane lind äge ühe pere looming.“
Lumelinna suurima eluka, lumest krokodilli tegi suur sõpruskond.
„Ühed sõbrad ütlesid, et läheme lumelinna ehitama, teised ka, panin siis kaks seltskonda kokku ja tulime. Meil kõigil on palju väikeseid lapsi, käime nendega igal nädalavahetusel nagunii siin kelgumäel. Lapsed olid samamoodi õhinas, tahtsid tulla lumelinna tegema,“ jutustas krokodilli teinud võistkonna liige Johanna Sepmann.
Koos temaga meisterdasid veel Kristiina Roositalu, Ivan Kutšumov, Liis Lass-Kutšumov, Vitali Kutšumov, Ljuba Vassiljeva, Natalija Veršinina.
Kuna tiim oli varakult kohal, said endale valida kõige suurema ja värskema lumega kuhja. Et see oli piklik lumevall, otsustati suure krokodilli kasuks. Värviline elukas koosnes mitmest liumäest ja tunnelitest.
Kehra kooli 8.b klassi kümmekond õpilast koos õpetajate Anne ja Toomas Tannega tegid skulptuuri, keskmes oli öökull Öösi, mille pilt on väikese koolimaja seinal.
„Meil oli palju mõtteid, mida teha, aga kui neid lumehunnikuid nägime, kukkusid me mõtted kokku. Õhtul oli sulalumi kuhjadesse aetud, aga öösel külmetas ja hommikuks olid need jääpangad. Raiusime ja sulatasime veega, viimistlesime, värvisime,“ jutustas Anne Tanne.
„Vihaste lindude“ punase tegelase meisterdasid Katrin ja Marek Roomere koos poegade Timo ja Kaspari ning nende sõbra Kenert Suigiga.
„Timo rääkis juba nädala alguses, et tahab lumelinna tegemises kaasa lüüa, kuid ei saanud sõpru kokku. Hakkasin siis ise utsitama, et lähme perega, kutsuge mõni sõber ka,“ rääkis Katrin Roomere.
Labidate abil lihviti jäine kuhi ümaraks, vormiti lumest nokk ja sarved ning kuju värviti veega lahjendatud toiduvärvidega.