Orien­tee­ru­misk­lu­bi Põr­gu­põh­ja lii­dab kol­me põlv­kon­na har­ras­ta­jaid

62
Keh­ra orien­tee­ru­misk­lu­bi Põr­gu­põh­ja liik­med sep­temb­ris Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel Võ­ru­maal Soo­la­mä­ge­des: esi­reas BRI­TA PLOOM­PUU, KAR­MEN-EVE­LI KAU­GE, RII­KA PLOOM­PUU ja MAI VIIR­MANN, taga IND­REK LILL­SOO, AR­GO KAU­GE, RIS­TO RAND­MA, OS­KAR VIIR­MANN, ME­RI­KE MUM­ME, RAIN VEL­LE­RIND ja VEI­KO HINT­SOV.

Keh­ra orien­tee­ru­misk­lu­bis­se Põr­gu­põh­ja kuu­lu­vad isad ja po­jad, emad ja tüt­red, õed ja ven­nad.

Os­kar Viir­mann alus­tas orien­tee­ru­mi­se­ga üle 40 aas­ta ta­ga­si Keh­ra kesk­koo­lis, kus juht­nöö­re an­dis ing­li­se kee­le õpe­ta­ja, esi­me­se eest­lan­na­na sel alal NSV Lii­du meist­riks kroo­ni­tud Mai­re Laht­mets. Abi­kaa­sa Mai Viir­man­ni ho­bi Vil­jan­dis oli raa­dioo­rien­tee­ru­mi­ne, har­ras­ta­ja­te kõ­ne­pruu­gis re­ba­se­jaht. Ühel võist­lu­sel nad tut­vu­sid ja mõ­ne aas­ta pä­rast abiel­lu­sid.
Ema-isa in­nus­tu­sel õp­pi­sid orien­tee­ru­ma ka kolm poe­ga. Kõi­ge va­nem poeg Ott Viir­mann sü­ti­tab nüüd koos abi­kaa­sa Kris­tel Viir­man­ni­ga spor­ti­ma kuueaas­tast poe­ga Ker­ti ja nel­ja-aas­tast tü­tart Kris­tit.

Ott Viir­man­ni sõ­nul kuu­lub lii­ku­mis­har­ras­tus pe­re elus­tii­li: „Esi­me­sed orien­tee­ru­mi­se kat­se­tu­sed nöö­ri­ra­jal te­gid lap­sed ka­he-kol­meaas­ta­se­na.”

Kõi­ge kõr­ge­ma­le ta­se­me­le Mai­re Laht­met­sa rüh­mast tõu­sis Mar­je Viir­mann, kes osa­les NSV Lii­du koon­di­se liik­me­na 1991. aas­ta maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel. Üle­möö­du­nud aas­tal Ani­ja val­la aas­ta spor­di­teo au­hin­na päl­vi­nud nai­se sä­ra­vad saa­vu­tu­sed ja 1980. aas­ta­te al­gu­ses tree­ne­ria­me­tit pi­da­nud Os­kar Viir­man­ni ees­ku­ju mõ­ju­tas ka nen­de õde. Rii­ka Ploom­puu mee­nu­tas, et lu­ges ühek­sa-aas­ta­se­na koo­li tea­de­te­tahv­lilt kut­set orien­tee­ru­mi­se tree­nin­gu­le, mis­jä­rel kü­sis va­ne­malt õelt: „„Kas võik­sin ka min­na?” Oo­ta­sin Mar­jelt vas­tust: kind­las­ti mi­ne! Ome­ti üt­les ta: „Ot­sus­ta ise.””

Koo­liõ­pi­la­se­na har­ju­tas Rii­ka Ploom­puu in­nu­kalt. Järg­ne­sid ame­tiõ­pin­gud, pe­re loo­mi­ne ja lei­va­tee­ni­mi­ne, kor­ra­pä­ra­ne spor­ti­mi­ne jäi nai­sel li­gi paa­ri­küm­neks aas­taks soi­ku. Ku­ni tut­tav kut­sus ta 2007. aas­tal Xd­rea­mi seik­luss­por­di­võist­lu­se­le, kus jalg­si, rat­ta­ga ja ka­nuu­ga lä­bi­tak­se maas­ti­ku­le pai­gal­da­tud kont­roll­punk­tid. Võist­kon­nas va­ja­ti orien­tee­ru­ja os­ku­si. Aas­ta hil­jem är­gi­tas klas­si­vend Mar­gus Lõo­ke te­da lii­tu­ma Põr­gu­põh­ja­ga, mis ris­ti­ti Keh­ra lin­nao­sa ni­me jär­gi. Ema viis ri­bu­ra­da orien­tee­ru­ma ka lap­sed. Noo­rem tü­tar Bri­ta Ploom­puu teeb sa­mu­ti Põr­gu­põh­jas kaa­sa, va­nem tü­tar Gret­he-Jo­han­na Ploom­puu har­ras­tab lem­mi­ka­la Har­ju orien­tee­ru­misk­lu­bis.

Vaim ei to­hi mur­du­da!
Rii­ka Ploom­puu ar­vu­ka­test ro­gai­ni­dest tõu­seb esi­le 2018. aas­ta 24 tun­ni Eu­roo­pa tšem­pio­naat Uk­rai­nas Kar­paa­ti­des, kus keh­ra­lan­na päl­vis Tar­tu orien­tee­ru­misk­lu­bi Ka­pe liik­me Eh­tel Tae­ve­re­ga nais­ve­te­ra­ni­de seas hõ­be­me­da­li. Möö­du­nud aas­tal ka­van­da­sid nad sõi­ta ka­he­le tiit­li­võist­lu­se­le.

Kuid vei­di enam kui aas­ta ta­ga­si sai Rii­ka Ploom­puu ars­tilt va­pus­ta­va tea­te – tal diag­noo­si­ti rin­na­vähk: „Meie plaa­nid va­ri­se­sid kok­ku. Mais sain kii­ri­tus­ra­vi. Üt­le­sin Eh­te­li­le: „Ot­si uus kaas­la­ne.” Ta ei tei­nud se­da. Ko­roo­na­vii­ru­se tõt­tu lü­ka­ti Eu­roo­pa meist­ri­võist­lu­sed Lä­tis juu­nist au­gus­tis­se, maail­ma­meist­ri­võist­lu­sed USAs aas­ta võr­ra eda­si. Mõt­le­sin: Lä­ti asub lä­he­dal, võ­ta­me kas või ühe punk­ti, tu­le­mus po­le olu­li­ne. Ot­sus­ta­si­me, et lii­gu­me nii­su­gu­se rüt­mi­ga, na­gu suu­dan, kui end hal­vas­ti tun­nen, tu­le­me ra­jalt ära. Kot­ti sel­jas ei lu­ba­tud kan­da, kand­sin ühel õlal. Sai­me seits­men­da ko­ha.”

Prae­gu val­mis­tub Rii­ka Ploom­puu na­gu mit­med tei­sed­ki klu­bi­kaas­la­sed Tar­tu ma­ra­to­niks, mil­le on lõ­pe­ta­nud ne­li­teist kor­da. Ta on sel tal­vel suu­sa­ta­nud üle 300 ki­lo­meet­ri ja loo­nud 63 km dis­tant­si jõu­ko­ha­seks lä­bi­mi­seks alus­müü­ri: „Olen püüd­nud jär­je­pi­de­valt tree­ni­da, et ke­ha­li­ne vorm pü­siks hea. Kaar­ti saab met­sas lii­ku­des vä­ga häs­ti ka­su­ta­da va­lu­vai­gis­ti­na. Kont­roll­punk­ti ot­si­mi­se­le kes­ken­du­des hal­vad mõt­ted unu­ne­vad. Vaim ei to­hi mur­du­da!”

Üks­tei­se in­nus­ta­mi­ne
En­ne kä­si­pal­li­le pü­hen­du­mist sa­mu­ti Mai­re Laht­met­sa käe all orien­tee­ru­mi­se A ja B sel­geks saa­nud Ind­rek Lill­soo sõ­nul osa­leb Põr­gu­põh­ja ar­vu­ka võist­kon­na­ga Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel. Sven Luks on võit­nud iga vär­vi me­da­li rat­ta­orien­tee­ru­mi­ses, Ris­to Rand­ma kon­tos on hõ­be­me­dal öi­ses orien­tee­ru­mi­ses ja pronks­me­dal sp­rin­dis.

Möö­du­nudsu­vi­sel sp­rin­di­võist­lu­sel Nar­vas la­hu­tas Os­kar ja Mai Viir­man­ni noo­ri­mat poe­ga Jaan Viir­man­ni pronks­me­da­list vaid kolm se­kun­dit. Keh­ra kesk­koo­li abi­tu­rient te­gi tei­sel ko­hal joos­tes kaks vi­ga jär­jest ja taan­dus nel­jan­daks: „Võist­lus­tel osa­le­mi­ne koos Põr­gu­põh­ja­ga mõ­jub vä­ga mo­ti­vee­ri­valt. To­re, kui klu­bi­kaas­la­sed in­nus­ta­vad ja toe­ta­vad.”

Ko­du­met­sa­des Vi­ki­pa­lus lii­ku­da ar­mas­tav Jaan Viir­mann käis alg­koo­li ajal ka kä­si­pal­li-
t­ree­nin­gu­tel. Kui tal tek­kis küü­nar­nu­ki vi­gas­tus, soo­vi­tas arst sport­män­gu har­ras­ta­mi­sest loo­bu­da.

Mai Viir­man­ni rõõ­mus­tab po­ja si­hi­kind­lus: „Kui Jaan mi­da­gi et­te võ­tab, siis teeb häs­ti ko­hu­se­tund­li­kult ja on nõus pal­ju pin­gu­ta­ma, et saa­da pa­re­maks.”

Prae­gu kan­nus­ta­vad põr­gu­põh­ja­la­sed üks­teist suu­sa­ki­lo­meet­reid ko­gu­des. Üle­möö­du­nud nä­da­lal te­gid klu­bi 19 lii­get 55st ta­be­lis­se sis­se­kan­de, tub­li­mad suu­sa­ta­sid üle 100 ja kõik koos üle 900 kilomeetri.

Ma­ra­to­ne ka Root­sis, Nor­ras, Ka­na­das ja USAs suu­sa­ta­nud ning World­lop­pe­ti Mas­te­ri ni­me­tu­se tee­ni­nud Ind­rek Lill­soo peab orien­tee­ru­mist ka­su­li­kuks kä­si­pal­lu­ri­le­gi: „Usun, et noo­ru­ses eri maas­ti­kel jooks­mi­ne te­gi mu ja­lad tu­ge­va­maks. Kä­si­pall on ke­ha­lis­te kon­tak­ti­de roh­ke, tu­leb et­te ka trau­ma­sid. Mul ei tek­ki­nud kä­si­pal­lu­ri­kar­jää­ri ajal üht­ki tõ­si­se­mat vi­gas­tust.”

Põr­gu­põh­jas orien­tee­ru­vad ka Rain Lill­soo ja Tar­mo Lill­soo. Kaks aas­tat ta­ga­si tõid kolm ven­da Ees­timaa­ su­ve­män­gu­delt Har­ju­maa­le tei­se ko­ha teatejooksus.