Kehra orienteerumisklubisse Põrgupõhja kuuluvad isad ja pojad, emad ja tütred, õed ja vennad.
Oskar Viirmann alustas orienteerumisega üle 40 aasta tagasi Kehra keskkoolis, kus juhtnööre andis inglise keele õpetaja, esimese eestlannana sel alal NSV Liidu meistriks kroonitud Maire Lahtmets. Abikaasa Mai Viirmanni hobi Viljandis oli raadioorienteerumine, harrastajate kõnepruugis rebasejaht. Ühel võistlusel nad tutvusid ja mõne aasta pärast abiellusid.
Ema-isa innustusel õppisid orienteeruma ka kolm poega. Kõige vanem poeg Ott Viirmann sütitab nüüd koos abikaasa Kristel Viirmanniga sportima kuueaastast poega Kerti ja nelja-aastast tütart Kristit.
Ott Viirmanni sõnul kuulub liikumisharrastus pere elustiili: „Esimesed orienteerumise katsetused nöörirajal tegid lapsed kahe-kolmeaastasena.”
Kõige kõrgemale tasemele Maire Lahtmetsa rühmast tõusis Marje Viirmann, kes osales NSV Liidu koondise liikmena 1991. aasta maailmameistrivõistlustel. Ülemöödunud aastal Anija valla aasta sporditeo auhinna pälvinud naise säravad saavutused ja 1980. aastate alguses treeneriametit pidanud Oskar Viirmanni eeskuju mõjutas ka nende õde. Riika Ploompuu meenutas, et luges üheksa-aastasena kooli teadetetahvlilt kutset orienteerumise treeningule, misjärel küsis vanemalt õelt: „„Kas võiksin ka minna?” Ootasin Marjelt vastust: kindlasti mine! Ometi ütles ta: „Otsusta ise.””
Kooliõpilasena harjutas Riika Ploompuu innukalt. Järgnesid ametiõpingud, pere loomine ja leivateenimine, korrapärane sportimine jäi naisel ligi paarikümneks aastaks soiku. Kuni tuttav kutsus ta 2007. aastal Xdreami seiklusspordivõistlusele, kus jalgsi, rattaga ja kanuuga läbitakse maastikule paigaldatud kontrollpunktid. Võistkonnas vajati orienteeruja oskusi. Aasta hiljem ärgitas klassivend Margus Lõoke teda liituma Põrgupõhjaga, mis ristiti Kehra linnaosa nime järgi. Ema viis riburada orienteeruma ka lapsed. Noorem tütar Brita Ploompuu teeb samuti Põrgupõhjas kaasa, vanem tütar Grethe-Johanna Ploompuu harrastab lemmikala Harju orienteerumisklubis.
Vaim ei tohi murduda!
Riika Ploompuu arvukatest rogainidest tõuseb esile 2018. aasta 24 tunni Euroopa tšempionaat Ukrainas Karpaatides, kus kehralanna pälvis Tartu orienteerumisklubi Kape liikme Ehtel Taeverega naisveteranide seas hõbemedali. Möödunud aastal kavandasid nad sõita kahele tiitlivõistlusele.
Kuid veidi enam kui aasta tagasi sai Riika Ploompuu arstilt vapustava teate – tal diagnoositi rinnavähk: „Meie plaanid varisesid kokku. Mais sain kiiritusravi. Ütlesin Ehtelile: „Otsi uus kaaslane.” Ta ei teinud seda. Koroonaviiruse tõttu lükati Euroopa meistrivõistlused Lätis juunist augustisse, maailmameistrivõistlused USAs aasta võrra edasi. Mõtlesin: Läti asub lähedal, võtame kas või ühe punkti, tulemus pole oluline. Otsustasime, et liigume niisuguse rütmiga, nagu suudan, kui end halvasti tunnen, tuleme rajalt ära. Kotti seljas ei lubatud kanda, kandsin ühel õlal. Saime seitsmenda koha.”
Praegu valmistub Riika Ploompuu nagu mitmed teisedki klubikaaslased Tartu maratoniks, mille on lõpetanud neliteist korda. Ta on sel talvel suusatanud üle 300 kilomeetri ja loonud 63 km distantsi jõukohaseks läbimiseks alusmüüri: „Olen püüdnud järjepidevalt treenida, et kehaline vorm püsiks hea. Kaarti saab metsas liikudes väga hästi kasutada valuvaigistina. Kontrollpunkti otsimisele keskendudes halvad mõtted ununevad. Vaim ei tohi murduda!”
Üksteise innustamine
Enne käsipallile pühendumist samuti Maire Lahtmetsa käe all orienteerumise A ja B selgeks saanud Indrek Lillsoo sõnul osaleb Põrgupõhja arvuka võistkonnaga Eesti meistrivõistlustel. Sven Luks on võitnud iga värvi medali rattaorienteerumises, Risto Randma kontos on hõbemedal öises orienteerumises ja pronksmedal sprindis.
Möödunudsuvisel sprindivõistlusel Narvas lahutas Oskar ja Mai Viirmanni noorimat poega Jaan Viirmanni pronksmedalist vaid kolm sekundit. Kehra keskkooli abiturient tegi teisel kohal joostes kaks viga järjest ja taandus neljandaks: „Võistlustel osalemine koos Põrgupõhjaga mõjub väga motiveerivalt. Tore, kui klubikaaslased innustavad ja toetavad.”
Kodumetsades Vikipalus liikuda armastav Jaan Viirmann käis algkooli ajal ka käsipalli-
treeningutel. Kui tal tekkis küünarnuki vigastus, soovitas arst sportmängu harrastamisest loobuda.
Mai Viirmanni rõõmustab poja sihikindlus: „Kui Jaan midagi ette võtab, siis teeb hästi kohusetundlikult ja on nõus palju pingutama, et saada paremaks.”
Praegu kannustavad põrgupõhjalased üksteist suusakilomeetreid kogudes. Ülemöödunud nädalal tegid klubi 19 liiget 55st tabelisse sissekande, tublimad suusatasid üle 100 ja kõik koos üle 900 kilomeetri.
Maratone ka Rootsis, Norras, Kanadas ja USAs suusatanud ning Worldloppeti Masteri nimetuse teeninud Indrek Lillsoo peab orienteerumist kasulikuks käsipallurilegi: „Usun, et nooruses eri maastikel jooksmine tegi mu jalad tugevamaks. Käsipall on kehaliste kontaktide rohke, tuleb ette ka traumasid. Mul ei tekkinud käsipallurikarjääri ajal ühtki tõsisemat vigastust.”
Põrgupõhjas orienteeruvad ka Rain Lillsoo ja Tarmo Lillsoo. Kaks aastat tagasi tõid kolm venda Eestimaa suvemängudelt Harjumaale teise koha teatejooksus.
