Maiko Kalvet
Halvad teeolud ja lume sulamisega nähtavale ilmuvad ohtlikud löökaugud on autojuhtidele paras peavalu. Velgede ja rehvide vahetus võib maksma minna sadu eurosid. Millal aga kahjuhüvitist nõuda ning kes hüvitab taolised kahjud – kindlustus või kohalik omavalitsus?
Ehitusseadustiku kohaselt peab tee seisund tagama ohutu liiklemise. Kui see ei ole tagatud, peab tee omanik ohtlikud kohad liiklusmärkidega tähistama, liiklust piirama või tee sulgema. Kui seda pole tehtud ning samal ajal tekib sõidukile liigeldes kahju, on tee omanik seadusest tulenevalt kohustatud kahju hüvitama.
Siiski ei vabasta pelgalt märgi paigaldamine tee omanikku vastutusest. Nii võib mõnel juhul esitada nõude kompensatsiooniks ka siis, kui tee omanik on liiklejaid halbadest teeoludest teavitanud, kuid pole seda teinud korrektselt.
Nõuet on mõtet esitada juhul, kui tee ei vasta majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud tee seisundinõuetele ning tee omanik polnud teed liiklemiseks sulgenud ega liiklust piiranud. Näiteks peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Märk „Ebatasane tee” ei pruugi olla piisav, kui lisaks on ilmastikuolud teed märgatavalt kahjustanud ja tee omanik pidanuks liiklemise kiirust oluliselt piirama.
Löökaugust läbisõitmisel on kiireim viis hüvitise saamiseks pöörduda kindlustusseltsi poole juhul, kui sõidukil on olemas kehtiv kaskokindlustuse leping.
Kaskokindlustuse raames saab hüvitist ka siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Arvestada tuleb, et auto remondikuludest jääb juhi kanda kokkulepitud omavastutus. Kui aga õnnetuspaigas on kohal käinud politsei ning dokumendid korrektselt vormistatud, võib omavastutuse ulatuses hüvitist nõuda teeomanikult. Oma kahjunõudega tuleks teeomaniku poole pöörduda ka kaskokindlustuse puudumisel, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahjusid ei hüvita.
Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi, järgida sealt saadud juhiseid. Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda aga pikaks ja keerukaks protsessiks. Peaaegu alati vajalik, et politsei juhtumi fikseeriks ja korrektselt vormistaks dokumentatsiooni. Politsei kohalolek on vajalik ka õnnetuspaiga fikseerimiseks – kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või vaatamata märgi olemasolule tundub löökauk kahtlaselt suur. Kindlasti tasub teha fotod õnnetuspaigast ja kahju saanud sõidukist, tunnistajate olemasolul paluda nende kontaktid. Õnnetuse koha ja põhjuste puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.
Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue koos tõendusmaterjaliga saata teeomanikule. Vahel saabub lahendus kiirelt, teinekord venib menetlus pikaks. Halvimal juhul tuleb pöörduda kohtusse, kuid see võib minna kulukamaks kui tekkinud kahju ise. Kui autoomanikul peaks olema sõlmitud ka õigusabikulude kindlustuse leping, siis kujuneb kohtuskäimine valutumaks ja lisakulusid juurde ei teki. Kindlasti on lihtsam ja kiirem jõuda kahjuhüvitises kokkuleppele pelgalt läbirääkimistega.