Ka Kehra kiirabi loodi 25 aastat tagasi.
Kehra haigla endine peaarst Aleksander Kilk rääkis Sõnumitoojale, et varem tegutses kohalike haiglate juures nn vältimatu abi.
„Kuigi need täitsid sama funktsiooni, olid palju algelisemad. Polnud täiskoosseisu, mõnikord oli seal ainult velsker,“ selgitas ta.
Kiirabi nime alla hakati tegutsema veerand sajandit tagasi. Esialgu polnud see kiirabibrigaad – vaid tohter, enamasti veel velsker ning meditsiinilise ettevalmistuseta autojuht: „Mäletan juhust, kui Kehra gaasikontori juures oli ränk avarii. Noorel tohtril Tiia Kütil oli vaja abi. Kiirabiautojuht tuli masinast välja, nägi avarii tagajärgi ning varises sealsamas kokku.“
Kehra kiirabil oli üks auto, kaks autojuhti, kes masinat ise remontisid. Kui Tallinnas Luha tänaval asus kiirabi autopark, sai sealt mõnikord tagavaraosi ning teha suuremaid remonditöid.
Aleksander Kilk kinnitas, et väljakutseid oli palju – kes oli valves, see puhata suurt ei saanud. Esialgu sõideti väljakutsete vahel haiglasse, hiljem saadi raadiosaatjad ning tohtritel oli võimalik ühelt väljakutselt otse teisele sõita.
Kehra haigla suleti 1994. aastal. Kiirabibrigaad läks Harju kiirabi alla ning 2003. aastast on Kehra kiirabi Põhja-Eesti regionaalhaigla koosseisus. Selle tugipunktid on veel Sakus, Keilas, Paldiskis ja Kosel. 2008. aastal oli Kehra brigaadil 1804 väljakutset, abi anti 1663le inimesele.
