Raasiku elanikud pole rahul kõrge prügiveohinnaga

925

Raasikul elav LIISI PETTAI  kinnitab — asula paljud elanikud nurisevad, et prügivedu on liiga kallis.

Meierei tänaval elaval Liisi Pettail on prügiveoleping jäätmevedajaga alates 2001. aastast. Ta räägib, et sellest ajast peale on 240-liitrise konteineri tühjendamise hind tõusnud 20lt kroonilt 90 kroonini.

„Kui kaheksa aastat tagasi lepingu tegin, käis prügivedu tellimise peale – kui konteiner sai täis, helistasin,“ rääkis ta.

2005. aastal tõusis ühe prügiveo korra hind talle 59 krooni ning 2006. aastal 80 kroonini. 1. veebruarist 2007, kui teenust hakkas osutama Raasiku valla korraldatud olmejäätmete vedaja konkursi võitnud AS VSA Eesti, langes 240-liitrise konteineri tühjendamise hind 55 kroonile.

„Siis hakkas toimuma regulaarvedu – prügiveoauto käis kord kuus, kuid oli võimalik taotleda soodustust, võimaldati ka prügivedu kord kvartalis,“ selgitas Raasiku elanik.

Ta jutustas, et lubati – senine hind jääb kehtima kolmeks aastaks, kuni leping VSA Eestiga lõpeb ning tehakse uus konkurss: „Kuid juba pool aastat hiljem tõusis hind 72 krooni peale. Eelmisel suvel tõsteti see 90 kroonile. Hinnatõusust meile ei teatatud, nägime seda alles arvetelt.“

Liisi Pettai märkis, et hinnatõusu on põhjendatud kütusehinna kallinemisega: „Kuid ega siis prügiveohind koosne ainult bensiinikulust. Ja miks siis hinda ei langetata, kui kütus on odavnenud?“

Tänavu kadus soodustus, enam ei lubata prügivedu harvem kui nelja nädala tagant.

„Soodustuste tegemine pole kohustus, vaid vastutulek, üksikutel inimestel ei teki palju prügi,“ sõnas ta.

„Palju jäätmeid panen kom­posti, osa saab ära viia suurde pakendikonteinerisse. Kui öeldakse, et meie konteinerid hakkavad haisema, siis enamus pensionäre peseb isegi piimapakid puhtaks enne, kui konteinerisse viskab.“

Kuigi vallavalitsus on võimaldanud peamiselt üksikutel pensionäridel prügi ära anda 20-liitristes kottides ning sel juhul maksab üks veokord 47.50 krooni, ei pea Liisi Pettai seda lahenduseks: „Mul on üle 1000 krooni maksnud konteiner, milleks seda siis vaja. Kui viin oma jäätmed kotiga tee äärde, kisuvad loomad selle katki ja tassivad laiali. Ja mina saan tühiveoarve – prügivedajad ei lähe seda prahti ju kokku korjama.“

Ametnik selgitab
Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall ütles, et veel eelmisel aastal võimaldas vallavalitsus asulate inimestele soovi korral prügivedu harvem kui kord kuus. Kuid suvel saatis riigikontroll omavalitsustele kirja, milles nõudis seaduse täitmist. Vastavalt jäätmeseadusele ei või tiheasustuse segaolmejäätmete äravedu toimuda harvem kui kord nelja nädala jooksul.

„Saatsime kõigile varem soodustust saanud inimestele kirja, et enam me seda lubada ei saa,“ ütles Alari Kruusvall.

Ta lisas, et VSA Eesti peab saatma kõigile klientidele nüüd uue graafiku prügiveo kohta. Kes seda saanud ei ole, peaks küsima firma infotelefonilt 603 0780. Eelmise aasta hinnatõusust teatas vallavalitsus ajalehe kaudu.

Keskkonnaspetsialist kinnitas, et väga paljud elanikud annavad prügi ära standardse 150-liitrise kilekotiga: „Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks selle konteineri vastu vahetanud, kuna loomad-linnud oleks koti katki kiskunud.“

20-liitrist kilekotti pakuti erandkorras neile, kes ütlesid, et kuu ajaga ei teki konteineritäit jäätmeid: „Olen soovitanud, kel konteiner olemas, kuid jäätmeid tekib vähe, pangu see seniks kuuri alla seisma, kuni jäätmeseadus muutub leebemaks.“

Alari Kruusvall kinnitas, et lepingu sõlmimisel prügivedajaga lepiti kokku, hinnad võivad muutuda, kui need on põhjendatud – näiteks kütusehinna olulise tõusmise korral või saastetasude suurenemisel. Viimane prügiveoteenuste hinnatõus oli ajal, mil bensiinihind oli väga kõrge.

„Võiksime nüüd küll teha ettepaneku hinda langetada, kuid  tõusnud on ka ladestustasud ning pole teada, kui kaua on kütusehind nii madal. Meie prügiveohinnad on näiteks suhteliselt võrdsed Anija valla omadega, Aegviidu vallas on kallimad,“ sõnas ta.