Kehras oli esimest korda rahvarõivapäev

4197

Laupäeval, 21. märtsil Anija valla kultuurikeskuses toimunud rahvarõivapäevalt käis läbi umbes 40 inimest.

Kehra rahvamaja naisrühm Kadrel kannab Harju-Jaani kihelkonna rahvarõivaid. Pildil Kadreli tantsijad KRISTI HUUSI ja MARET KIVISTU.
Kehra rahvamaja naisrühm Kadrel kannab Harju-Jaani kihelkonna rahvarõivaid. Pildil Kadreli tantsijad KRISTI HUUSI ja MARET KIVISTU.

Rahvarõivapäeva idee autor, Anija valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille rõõmustas, et kohal käis esimese taolise ettevõtmise kohta päris palju huvilisi, umbes 40 inimest.
„Mind üllatas, et siin oli inimesi, keda ma ei tundnud, tean, et tuldi Kuusalust ja Jänedalt, kohalikke oli suhteliselt vähe,“ sõnas ta.
Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi teadlane Reet Piiri tegi ülevaate kogu Eesti ja ka Põhja-Eesti  rahvariietest ning näitas pilte erinevate kihelkondade rõivastest, tal olid kaasas mõned sõled ja meeste kaelarätid.  Harju-Jaani rahvarõivaid olevat ERMis vähe ja näiteks naiste rahvariideseelikuid polevat seal üldse.
Ruth Lille: „Vahva, et oli noori inimesi, kes kuulasid Reet Piiri ettekannet huviga ning esitasid küsimusi rahvarõivaste kandmise kohta. Näiteks küsiti, millist värvi sukki millalgi kanda. Teadlane vastas, et pidupäeval kanti valgeid, igapäevaselt siniseid sukki.“
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga ütles, et Kehra rahvarõivapäeval kuuldu oli hariv eeskätt noortele, kes rahvariietest suurt midagi ei tea, kuid tema lootis saada infot Harju-Jaani rahvarõivaste kohta, näiteks milliseid jalanõusid kanda, kuidas vööd siduda ja nii edasi: „Kahjuks meie kihelkonna rahvariietest ja nende kandmisest sel korral ei räägitud.“
Ka lootis ta, et õnnestub osta rahvarõivaste juurde sobilikke ehteid, kuid nende müüjaid kohale ei tulnud. Tallinlane Reet Elvet pakkus rahvarõivapäeval müügiks lilletikanditega pluuse ning rahvariiete juurde sobilikke kotte, Jäneda naised kaltsuvaipu.
Ruth Lille soovib hakata rahvarõivapäevi Kehras korraldama regulaarselt, et panna ka Harju-Jaani kihelkonna inimesed oma rahvariideid sedavõrd austama, kui seda tehakse tema kodukandis Hiiumaal. Järgmine rahvarõivapäev on Anija valla kultuurikeskuses 24. oktoobril, mil kogu Eestis on avatud käsitöökojad.
„Siis on kavas süveneda Harju-Jaani rahvariietesse, rääkida põhjalikumalt, millised triibud olid selle kihelkonna seelikutel, millised olid siinsed sõled, kas jalas olid pastlad või kingad ja nii edasi. Näiteks kanti siin ka linnariietuseks mõeldud ruudulisi kapot-kleite, selliseid, nagu on praegu Anija naisansambli liikmetel,“ ütles Ruth Lille.