Rahvakoosolek Kolgas – kuidas kaitsta alevike-äärseid metsi lageraiete eest

3048

„Tahame kodukohta ümbritsevate metsade mahavõtmise plaanidega kursis olla ega ole nõus lageraietega, meil peab olema võimalus kaasa rääkida,“ sõnas koosoleku korraldanud KATRIN LELLEP.

Kolga Rahva Majja kogunes eelmise kolmapäeva, 10. aprilli õhtul paarkümmend kohalikku elanikku, et teada saada, miks ja milliseid lageraieid kavandab Riigimetsa  Majandamise Keskus (RMK) aleviku lähiümbruses.

Kohal oli RMK esindajana Harjumaa metskonna metsa­ülem Andrus Kevvai. Koos­oleku teises pooles saabus TV3 uudistetoimetuse võttegrupp.

Mullu sügisel saeti metsa maha Kolga aleviku külje all koolimaja juures, juba siis oli rahvas ärevil, saadeti kirju ja võeti sõna ajakirjanduses. Kolmapäeva õhtul tänati koosolekul metsaülemat selle eest, et lageraie asemel tehti turberaie, mis tähendab, et maha võeti vaid osa raieküpseid puid, mets jäi hõredam, kuid alles.

Uus ärevus tekkis nüüd seoses sellega, et Kolgast Tallinna-Narva maantee poole jääval alal, mis põhja poolt piirneb Vana-Narva maanteega, on plaanis uued raied, mõni päev enne koos­olekut toodi Männiku bussipeatuse lähedale harvester. Just selles piirkonnas on paljude Kolga inimeste jalutamis-, seene- ja marjapaigad.

Kaart sel kevadel tehtavatest raietest Kolga Männiku piirkonna metsas. Vasakpoolsel kolmel langil (17,18,3) tuleb aegjärkne raie, teistel lageraie.
Kaart sel kevadel tehtavatest raietest Kolga Männiku piirkonna metsas. Vasakpoolsel kolmel langil (17,18,3) tuleb aegjärkne raie, teistel lageraie.

Katrin Lellep avas rahvakoos­oleku sõnadega: „Järjest on tekkinud Kolga metsadesse kohti, kus puud on ära märgitud. Kuna siin piirkonnas on juba lageraie tulemusel mitukümmend tühja ala, oleme mures, mida veel maha võetakse. Kolga on Lahemaa rahvuspargi serval, kuna sealpool piiri ei tohi metsas midagi teha, siis tundub, et teisel pool otsekui võiks kõike, jätta ilusate mändide asemel alles segipööratud maa. Kuid lageraie ei ole ju metsamajandamise ainuke viis. Me ei ole metsaraiumise vastu, aga soovime säilitada oma kodukandi ilusa ja elamisväärsena.“

Ta pani jutu ilmestamiseks arvutist käima fotoprogrammi, pildid olid tehtud Kolgast väljuvatelt maanteedelt nii, nagu ümbruskonnas maha võetud metsad sealt paistavad. Fotod kuvati seinale.

Esmalt võttis sõna Kolga endine kauaaegne metsaülem Leo Laanetu. Ta tõdes, et kõnealuseid metsi on hoitud põlvest põlve. Vanasti olid metsamehed kõik kohalikud elanikud, omakandi rahvaga vastuollu ei tahetud minna, metsas toimetati kogukonnaga arvestades.

„Nüüd on metskond suur, ametnikud töötavad kaugemal, neid on raske kätte saada. Loodan, et leiame kuldse kesktee ning jätkub hoolivust ja mõistlikkust tulla vastu kohalike inimeste soovidele,“ lausus staažikas metsaülem.

Kolga metsad on raieküpsed
Metsaülem Andrus Kevvai kinnitas, et RMK püüab metsi majandada parimal viisil, kui vähegi võimalik:„Siin on tõesti metsi hoitud, aastakümneid tagasi olid noored puud, kuid nüüd on 45 protsenti neist küpsed või üleküpsenud, viimane aeg oleks maha võtta, et saada kvaliteetset ehitusmaterjali või mööblipuitu. Sellel Tallinna-Narva maantee ja Vana-Narva maantee vahelisel alal on ligi 500 hektarit metsa, 95 protsenti neist puudest on üle 60 aasta vanad või veel vanemad. Tuleb tagada, et metsapind oleks tootev ja toodaks ka tulevastele põlvedele. Kõige kindlam viis selleks on lageraie, istutame mahavõetud metsa tagasi.“

Koolimaja läheduses tehtud turberaie kohta rääkis ta, et see on tunduvalt kallim ja ajakulukam, raieküpsed puud võetakse maha kolmes järgus mitmeaastaste vahedega, et vahepeal kasvaks uusi puid juurde. Samas on Kolga lähiümbruse metsade eripära see, et iseeneslikult kasvab alusmetsana hoopis kuusk. Kui tahta ka tulevikus, näiteks 50 aasta pärast, näha samades kohtades männimetsa, tuleb eelistada lageraiet ja istutada männid.

Andrus Kevvai märkis, et paarikümne aasta pärast on samadel lageraiealadel 10 meetri kõrgused puud: „Mänd elab 300 aasta vanuseks ja kauemgi, kuid tootlikkus hakkab saja-aastastel vähenema, puidu kvaliteet langeb. Harjumaal on 20 protsenti metsast kaitse all, majandusmetsa on 48 protsenti.

Suuremate asulate lähistel, nagu näiteks Saku ja Harku kandis, on RMK mitmed metsad määratlenud puhkemetsadena. See tähendab, et oleme need metsad aktiivsest majandamisest välja arvanud. Puhkemetsades püüame võimalusel lageraieid vältida ning teostada metsatöid ajal, mil see inimesi vähem häirib.“

Emil Rutiku küsimusele, kas kohalikud inimesed on võime­li­sed takistama neile oluliste metsade maharaiumist, vastas ta, koostöös kohaliku omavalit­susega oleks see võimalik.

Varem metsnikuna töötanud Maarja Orusalu kirjeldas, kuidas töötas pärast Kolga metskonna likvideerimist paar aastat Sagadi metskonnas ning tegeles metsaraiega Lahemaa rahvuspargis Hara piirkonnas: „Sai tehtud huvitavaid raieid, oli loominguline tegevus, võtsime maha küpseid puid ja jätsime suurema osa kasvama. Kahjuks siinkandis seda loomingulist lähenemist ei ole.“

Arutab valla keskkonnakomisjon
Katrin Lellep palus valla esindajana koosolekul osalenud keskkonnaspetsialistilt Mailis Virvelt arvamust, kas on lootust, et vallavalitsus ütleks sõna sekka: „Meie ei saa minna RMKsse või keskkonnaministeeriumisse nõudma, kas vallavalitsus võiks pöörduda meie metsade kaitseks nende poole?“

Mailis Virve rääkis, et 2011. aastal arutas vallavolikogu keskkonnakomisjon Kuusalu ja Kolga alevike lähimetsade mahavõtmise teemat: „Saatsime RMKle kirja, et jäetaks alles puhver­tsoonid alevike ümber. Sai­me vastuse, et asulate ümbruse metsade tõhusus on seda suu­rem, mida suurem on juurdekasv, metsad suudavad siduda süsihappegaasi, on heas tervislikus seisundis ja järjepidevalt majandatud.

Vallavolikogu liige Ott Sandrak arutles, et Kolga piirkonna metsade päästmiseks oleks kolm võimalust. Esiteks taotleda, et need võetaks uuesti Lahemaa rahvusparki, nagu selle loomisel 1971. aastal oli, 1990ndate aastate keskel jäeti need Lahemaa piiridest välja.

Teine võimalus oleks muuta Kolga lähiala metsad parkmetsaks ning teha sama ka Kuusalu aleviku ümbritsevate männimetsadega.

Kolmanda variandina pakkus ta, et võiks taotleda nende metsade üleandmist vallale: „Muidu sõltume üksnes sellest, kas kaugete otsustajate seas on mõni südamega inimene, kes neid metsi säästab.“

Koosoleku lõpupoole kohale jõudnud vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et vallale üleandmine ei ole reaalne, riik on samasugune eraomanik, nagu on kõik teised metsaomanikud: „Arutame vallavalitsuse ja keskkonnakomisjoniga ning püüame leida võimalused, kas oleks võimalik saavutada kompromissi.“

Koosolekulised leppisid kokku, et saadavad vallavalitsusele kirja ettepanekuga korraldada keskkonnakomisjoni avatud koosolek, kus räägitaks alevike ja külade vahetus läheduses kasvavate metsade majandamisest.

Sel kevadel uuendusraie 23,4 hektaril
Sõnumitooja palus Andrus Kevvailt infot, millised raietööd Kolgas sel aastal ette võetakse.

Ta teatas, et käesoleval kevadel Kolga männikus raiesse minevast 10 langist on kolmel plaan teha aegjärkset raiet – metsa ülepinnalist harvendamist noorte männitaimede kasvuks vajalike valgustingimuste pa­ran­damiseks. Kokku on raied kavas 23,4 hektaril, millest aegjärkse raie langid moodustavad 10,1 hektarit. Rohkem raieid ei ole tänavu Kolga kanti planeeritud.

„Koosolek oli väga tõsine ja murelik. Samas ei ole inimesed raiete tegemise osas sugugi vaenulikud, neid häirib lageraiete tegemine hoonete ja teede lähikonnas,“ märkis ta.

„Rääkisin koosolekul niiöelda puhkemetsadest, mida RMK on ise määranud. See on meie jaoks veidi uus lähenemine, puhkemetsi on määratud metsaülema käskkirjaga käesoleva aasta algusest. Ka osa Kolga aleviku ümbruse metsadest on arvatud puhkemetsade hulka. Sellekohane info ei ole veel vallamajadesse saadetud. Igal juhul on RMKl plaanis käivitada suuremate asulate ümbruses planeeritavate raiete teavitamise süsteem – hakkame saatma omavalitsustele vähemalt kord aastas infot järgnevaks kalendriaastaks planeeritavatest raietöödest puhkemetsades.“