Kehras lammutatakse hoone

2403

Anija valla kodanik Hannes Pikkel ei pea õigeks vana rehepeksuhoone lammutamist ja hindab sellega vallale tekkivat kulu põhjendamatuks.

Toimetusele helistas OÜ AHM omanik Hannes Pikkel, kes avaldas arvamust, et hoone, mida Kehra keskuses on lammutama hakatud, võiks alles püsida ja lammutamise asemel leida sellele otstarve. „Minule isiklikult see hoone küll meeldib ja kui selle talve suur lumi ei suutnud seda hoonet maha murda, siis mis oht seda peaks nüüd ähvardama?“

Ka oli ta arvamusel, et vald saab selle lammutamisega põhjendamatut kahju. „Olen kuulnud, et praegu läheb selle lammutus vallale maksma 105 000 krooni, samas kui terve Nõmme turu juures maksti sarnase töö eest 90 000 krooni. Pealegi antakse hoonest allesjäävad kivid lammutajale. Saatsin 16. mail Anija vallavanemale ja volikogu esimehele kirja, milles mainisin, et oleksin olnud nõus selle hoone lammutama null krooniga. Tasuta lammutaja leidmine ei ole mingi probleem. Saaksin sellega ühe kuu jooksul ise kindlasti hakkama. Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas vastas mulle 17. mail, et maja on varisemisohtlik, aga vastavat akti, mis seda kinnitaks, ma näinud ei ole.“

Anija abivallavanem Urmo Sitsi ütles, et edaspidi vallavalitsus kindlasti  arvestab sellega, et keegi on nõus sarnaseid lammutustöid tegema null krooniga ja sellele tööle isegi peale maksma, sest ainuüksi katuselt mahavõetava eterniidi prügimäele ladustamise eest tuleb maksta.

Ristpalgid asendati metallist pingutitega
Otsuse hoone lammutada langetas Anija vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Eelnevalt olid valla ehitus­spetsialistid  koos OÜ Alafia spetsialistidega hoone olukorraga tutvunud. „Lammutamis­otsus tehti sellepärast, et talvel vajusid hoone seinad laiali. Selle põhjustas aastate eest ristpalkide läbilõikamine, et kopp-laadur saaks hoones hoiustatava hakkpuidu laadimiseks liikuda. Need ristpalgid asendati küll metallist pingutitega, aga koormusarvestusi toona ei tehtud. Samuti on hoone seinte sisse tehtud mitmeid lisaavausi ja nendegi tegemiseks ei ole koormusarvestusi tehtud. Selle tulemusel vajusid talvel müürid laiali,“ selgitas Urmo Sitsi.

Purunenud katuskonstruktsioonide ennistamine ja laialivajanud müüride ladumine ning sidumine katusega oleks maksnud umbes sama palju kui maksab lammutamine.

Lammutustööde teostaja leidmiseks võttis Anija vallavalitsus kolm pakkumist. Odavaimaks osutus 105 000-kroonine pakkumine.

Eelmine artikkelLoksal auto põleng
Järgmine artikkelKolgas on 25 vabatahtlikku päästjat, Raasikul 4