Valitsus: üle 11 000 elanikuga omavalitsustele kõrgem ühinemistoetus

1128

Siseministeeriumi ja riigikogu esindajad vastasid Harju Omavalitsuste Liidu volikogu istungil omavalitsusjuhtide küsimustele seoses haldusreformiga.

Harju omavalitsusjuhid tõdesid pärast kolmapäeva, 16. detsembri istungit, et haldusreformi teemat aina venitatakse, see läheb järjest hoomamatuks ja segasemaks, küsimusi  tuleb  rohkem  kui  vastuseid.
Siseministeeriumi nõunik Sulev Valner selgitas omavalitsusjuhtide ühte põletavamat teemat – mis saab ühinemistoetustest: „Ühinemistoetus on võimalus, mitte tingimus, mida peab kindlasti saama. Kutsun üles omavalitsusi vaatama kaarti, kui sealt on näha, et ühinemine on ainuvõimalik, ei tasu kiusu ajada, parem võtta ühinemistoetus kohe välja.”
Ta märkis, et alampiir jääb 5000 elanikku ning kehtivad vaid mõned erandid: kui enne läbirääkimiste algust on vajalik arv täis, kuid pärast ühinemise lõppu on arv mõnesaja võrra langenud: „Viis tuhat on küll kriteerium, kuid siht on kõrgemal. Sihi soodustamiseks on kavas täiendav ühinemistoetus – lisaks 500 000 eurot omavalitsusele, mille territooriumile jääb pärast ühinemisi elanikke üle 11 000. See pole küll veel otsustatud, kuid koalitsiooni ühise tahte korral on see raha leitav.”
Riigikogu nimel pidi omavalitsusjuhtidega rääkima tulema riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder, kuid tema asemel tuli riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja, kes märkis, et haldusreform on kirgi küttev teema, kus on palju arvamusi.
Pärnumaal nii kohaliku omavalitsuse juht kui volikogu esimees olnud Andres Metsoja rääkis, et on näinud liitumisprotsesse väga lähedalt: „Viie tuhande üle on vaieldud  – kas see loob Eestile uue hingamise. Selge, et tuleb midagi ette võtta, et kohalikud omavalitsused oleksid riigile tugevamad partnerid.”
Ta märkis, et üks vaidluspunkt on, kuidas toimib sunniviisiline liitmine: „Kujutage ette, kui omavalitsused saavad vabatahtlikult liitudes 5000 elanikku täis, on tugevad ning saavad teenuste pakkumisega hakkama. Siis aga ütleb valitsus, et peate ikkagi võtma endale kõrvalt veel kellegi väiksema juurde. Mille pärast hakatakse kemplema – kohalik volikogu ütleb, et kriteerium on täidetud ning enam kedagi juurde ei taheta.”
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi märkis, et kaarte tuleb küll joonistada, kuid olulisem on läbi vaadata rahastamismudel ning see, kuidas pärast ühinemist 5000 inimest territooriumil kinni hoida, sest senine praktika on näidanud, et ühinenud omavalitsustes on kippunud rahvaarv vähenema.
Anija vallavanem Arvi Karotam oli sama meelt – alustada tuleks omavalitsuse vundamendist ehk tulubaasist ning vaadata haldusreformi koos haridusvõrgu korrastamisega.
Sulev Valner vastas, et omavalitsuste ühinemine pole tõepoolest rahvastiku vähenemist maapiirkondades peatanud: „Vastu võiks aga küsida, kas praeguse killustunud haldusjaotuse korral oleme oma praeguse maaeluga rahul – ka see vastus pole jaatav.”
Andres Metsoja  tõdes, et selget nägemust, kust tuleks KOVidele raha juurde, ei ole.
Sulev Valner ütles, et praegu on 22 omavalitsust, kes on andnud ministeeriumile teada, et on ametlikult alustanud liitumisläbirääkimisi. Ida-Harju omavalitsusi nende hulgas veel ei ole. Läänemaal ja Pärnumaal on algatatud läbirääkimisi, mis ületavad maakonnapiiri.
Ta lausus, et võimalikult kiiresti võiksid ühineda need, kellele on see vajalik: „2017. aasta veebruaris võtab valitsus protsessid kokku ja teeb ettepanekud neile, kellele vaja, seejärel on omavalitsustel aega kolm kuud vastata.”
Raivo Uukkivi uuris, mis saab, kui omavalitsus teeb liitumisettepaneku, üheskoos vastatakse kriteeriumitele, kuid suurem ütleb, et vastab juba kriteeriumitele ning pole liitumisest huvitatud: „Kas valitsus võtab sundliitmisel arvesse Raasiku valla tahet, kui soovime liituda näiteks Rae vallaga, kuid nemad mitte.”
Sulev Valner vastas, et kindlasti võetakse seda valitsuses arvesse, kuid ühinemistoetust sundliitmise korral ikkagi ei maksta: „Kui tervikliku süsteemi huvides on ühinemine vajalik, liitumisettepanek tehakse ka siis, kui suurem omavalitsus ütleb, et liituda ei soovi.”
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman tõi välja vastupidise keeldumise – kui suurem kriteeriumitele vastav omavalitsus teeb liitumisettepaneku väiksemale ning see keeldub, pidades silmas Kuusalu valda ja Loksa linna.
Vastus oli sama – kui omavalitsus keeldub, jääb ühinemine omaalgatusvoorus tegemata.