Raasikul, Kehras, Kuusalus ja Loksal mälestati juuniküüditamise ohvreid

1270
Raasikul oli leinamiiting juuniküüditatute mälestuskivi juures. Foto Margit Sinik

Teisipäeval, 14. juunil möödus 1941. aasta juuniküüditamisest 75 aastat.

Raasiku raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures oli 14. juuni õhtul leinamiiting, kus osales üle 30 inimese. Traditsiooniliselt loeti ette ühe küüditatu lugu. Sel aastal käisid rahvamaja juhataja Helle Vaga ning ettekande autor Marianne Loik eelnevalt Parasmäel asuvas suvekodus külas 84aastasel Allan Seppingul, kes viidi külmale maale, kui oli 9aastane. Marianne Loik pani meenutused kirja ning luges ka ette.
Allan Seppingu pere elas 1941. aastal Lõuna-Eestis. Ukse taha tulid püssimehed, pere viidi rongi peale Elvast. Eesti-Vene piiril lahutati perest Vabadussõjas osalenud isa. Alles pärast Eesti taasiseseisvumist selgus, et isa lasti 1942. aastal maha. Ema kolme lapsega läks Tomski oblastisse Kolpaševosse, kust varem olid paljud vene perekonnad ära küüditatud. Kuna ema jäi mitmeks kuuks haiglavoodisse, viidi lapsed algul lastekodusse. Kui ema paranes ja läks seatalitajaks, saadi laudas nurgake elamiseks. Ka söök on suuresti sama, mida anti sigadele. Pärast sõja lõppu õnnestus Põlvamaal elanud vanaisal kaks last tagasi Eestise viia, Allan Sepping jäi Venemaale põllubrigadirist emale appi. Keskkooli järel sai ka temast põllubrigadir. Koju tagasi õnnestus tulla tänu amnestiale 1957. aastal.
Marianne Loik tõdes, et inimesi, kes on nõus oma mälestusi küüditamise kohta jagama, ei ole kerge leida: „See on ikkagi traagiline ja kurva alatooniga teema, meenutamine kisub haavad lahti.“
Eelmisel aastal luges ta leinapäeval ette oma vanaisa mälestusi ning arvas, et just lapsed ja lapselapsed võiksid talletada oma vanemate meenutusi sellest ränkraskest ajast. Helle Vagal on soov küüditatute mälestustest edaspidi koostada trükis.
Raasiku leinamiitingul kõnelesid volikogu esimees Ants Kivimäe ja vallavanem Raivo Uukkivi, Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga, Marin Möllits mängis plokkflööti, laulis Pikavere ansambel. Mälestuskivi juurde pandi pärgi ja lilli, süüdati küünlaid.
Mälestushetkel Kehra jaama juures laulis lauluklubi Helin, kõnelesid vallavanem Arvi Karotam ja Jaan Nuga. Vallavanem pani mälestuskivi juurde lillepärja. Seejärel läksid inimesed, neid oli mälestuskivi juurde tulnud üle 30, Kehra sotsiaalkeskusesse kohvilauda.
Kuusalus kutsuti inimesi leinapäeva hommikul kalmistule küüditatute mälestuskivi juurde. Vallavanem Urmas Kirsti ja abivallavanem Aare Ets ning Murtud Rukkilille Ühingu juht Enno Uibo panid kivi juurde lilled ja süütasid küünlad. Kohal oli kümmekond inimest. Sealt mindi Kuusalu keskväljakul asuva telefoni juurde. Ka Loksa kirikuaia mälestuskivi juures mälestati sel päeval küüditatuid.