Raasiku noorterühmitus RaVaNoTe esitas sügava filosoofilise näidendi eneseotsingutest ja
vabaduse taotlusest.
„Kui midagi ette võtta, siis kohe suurem amps,“ põhjendas keerulise filosoofilise näidendi valikut lavastaja Margit Eerik. „Olin noortega nõus, et tuleb leida tükk, mis nõuab „närimist“, mõtestamist ja millel on sisu, mis aitab neid elus edasi. Tahan uskuda, et nii mõnigi noor saab selles lavastuses kaasalöömisest endale sisemise suunaviida.“
Ka noored ise kinnitasid, et nad tahtsidki midagi keerulisemat, mille kallal ragistada ja jõudu proovida. Näidendi esialgse valiku tegi Piret Avila, kes selleks hulga teoseid läbi luges. „Osalt oli valik tingitud ka sellest, et Rein Raud on mu õpetaja,“ põhjendas Piret Avila.
Margit Eerik nõustus noori juhendama ja näidendit lavastama, sest ta vaimustus nende energiast. „Nad on isemõtlev vahva seltskond. Tunnen, et hakkan nendega olles ise teistmoodi särama. Tegime seda etendust tõesti eneserealisatsiooni ja -väljenduse eesmärgil.“
Lavastaja sõnul tehti mõned kavandid proovide käigus täiesti ümber, esialgne ei hakanud tööle, ka lava kujunduse osas. Lavastuse paremaks muutmisele aitas väga palju kaasa visioonitund harrastusteatrite liidu esindaja Maret Oomeriga. „Ta andis mõned suunitlused, aitas mõningaid olulisi natuure rohkem lahti mõtestada. Üks tähtis ja raskesti lahtimõtestatav tegelane oli Liigutaja,“ rääkis Margit Eerik.
Algul ma ei saanud oma rollist aru
„Päris hästi mängivad, ei ole mingit pinget,“ tõdes Jaak Reinike, kelle tütar Marie Reinike oli laval Liigutaja rollis. „Muidu ta kodus räägib ikka väga kiiresti, aga siin ütleb oma laused selgesti välja.“
Neeme Norman, kes tuli vaatama, kuidas tema sõber oma rollitäitmisega hakkama saab, arvas, et esimene vaatus oli veidike aeglane. „Aga eks see oli sellepärast, et esimene oli sissejuhatav osa teisele vaatusele.“
Kristo Lassi rääkis: „Tuttavatelt kuulsin, et selline etendus toimub. Varem pole minu teada Raasiku noored midagi taolist teinud. Etendus on keeruline, väga sügava mõttega. Ei ole lapsik. Väga meeldis Lola rolli mänginud tüdruku osatäitmine.“
Berit Silvia Kondratjev, kes seekord Lola rolli mängis, ütles, et päris proovide algul tahtis ta lausa loobuda ja ära minna: „Mul oli raske oma rollist aru saada. Aga siis tuli meie etendust vaatama Maret Oomer harrastusteatrite liidust, tema esitas mitmeid küsimusi minu rollitäitmise kohta, pani mind mõtlema ja aitas rolli mõista.“
Lilled, lilled, lilled
Etenduse lõppedes oli õnnitlejate rivi pikk, lillesülemid suured ja tänusõnad elamuse eest siirad.
Vallavalitsuse esindajana oli kohal kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre.
Mait Eerikut, kes igapäevaelus Nukufilmis butafoori ametit peab, tänati maailma parima raamaturiiuli eest. Ja riiul oli tõepoolest aus, nagu päris, ja troonis laval aukohal. Mees ise ütles, et idee lava kujunduse lahenduseks koorus jupphaaval ning et tema printsiibiks on: kui midagi teed, siis tee nii, nagu see oleks su viimane tegu.
Näidendit mängitakse veel 23. mail kell 18 Aruküla rahvamajas. „Võimalik, et õnnestub lähipiirkonnas seda mõned korrad veel mängida, aga ma olen ebausklik ega ole enne esietendust lavastust müüma hakanud,“ rääkis lavastaja, kelle sõnul ei ole etendus „Keegi teine“ kahjuks festivalidel mängitav, kuna kestab kaks tundi ega mahu ajaliselt festivali raamesse.
Idee, teha Raasikule noorte oma teater pakkus Liis Laumets välja 2009. aasta 1. mai mõttetalgutel.
Oatäitjad näidendis „Keegi teine“: poiss – Veli Valentin Rajasaar, professor Harald – Mikk Arnold Kulljus, Liigutaja – Marie Reinike või Piret Avila, Lola – Berit Silvia Kondratjev või Liis Salumets, advokaat Simpson – Martin Kuulma, ema – Madle Sirel, sekretär Evelyn – Liina Dzestelov, Elina – Heleena Einmaa, Claire – Marianne Loik.
Tegijad: lavastaja Margit Eerik, lavakujundus-dekoratsioonid-heli- Mait Eerik (kunstnikunimega Moyo Eivas), valgustaja Olari Lass.
Etenduse tegemisel olid abiks: AS Mistra Autex, OÜ Estjohhanna, Ekar Trükk, Aile Eilmann ja Märt Sildvee, Ilse Tudre, MTÜ Tuulekell, Maret Oomer.
