„Renoveerimise tähtsamad ülesanded olid parandada saali akustikat, tuua sisearhitektuurse lahenduse kaudu maitsekalt esile hoone väärikas ajalugu, luua nutikad tehnilised lahendused ning paigaldada hoonesse ventilatsioonisüsteem,“ selgitas Anija valla kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa reede, 8. oktoobri õhtul, kui pärast rohkem kui 8 kuud kestnud renoveerimist avati pidulikult Kehra rahvamaja saal.
Rahvamaja sai senisest veidi pikema niinimetatud nutika lava, kuhu alla mahuvad kõik saali toolid, mida on kokku 200, bassikõlarid paigaldati lava külgede alla: „Selle võrra on saalis rohkem ruumi külastajaile.“
Saalis on ka kaasaegne heli- ja valguspark ning ventilatsioon, parandati turvasüsteeme – paigaldati automaatsed suitsueemaldusluugid, ühe lava kõrval asunud akna asemele tehti evakuatsiooniuks. Saali tagaseinas toodi krohvi alt välja vana kivisein.
Koos projekteerimise ning lavakardinate ja akustiliste aknakardinatega läks renoveerimine maksma 286 280 eurot. Sisekujunduse tegi OÜ Varik Projekt, ehitas OÜ Siim Ehitus.

„Sellise multifunktsionaalse saali projekteerimine oli tegelikult keerulisem, kui arvasin, sest vana maja näitas meile vahepeal hambaid. Akustiline projekt, mida algselt pakkusime, et siia saaks Eesti üks parema akustikaga väikesaale, päriselt ei õnnestunud. Aga mul on väga hea meel, et tuli mõnus ja hubane saal,“ lausus saali kujundanud Üllar Varik.
Avamisel tänas kultuurikeskuse juht tänukirjaga Anija vallavalitsust, Siim Ehitust, Varik Projekti ning ehitusjärelevalvet teinud Gustav Nõmme.
„Olen väga tänulik, et Anija vald areneb kiiresti ja Kehra rahvamaja on saanud osaks sellest arengust. Võin julgelt öelda, et mitte ainult Anija valla kogukond, vaid kogu Eesti on juurde saanud ühe põneva, unikaalse ja maitsekalt renoveeritud kultuurikeskuse,“ märkis Elvis Hrupa.
Sümboolse lindi lõikasid lava ees läbi vallavanem Riivo Noor, volikogu esimees Jaanus Kalev, Siim Ehituse esindaja Ahti Väin ning Elvis Hrupa. Renoveeritud saali õnnistas Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga. Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Ruth Jürisalu õnnitles uue saali puhul ning ütles, tal on juba mõtteid, mida seal koostöös valla kultuurikeskusega teha, et tuua sinna edaspidi külastajaid ka teistest valdadest ja kogu Harjumaalt.
„Muidugi oleme kadedad, aga loodame siiralt, et investeeringud jõuavad ka Alaverre, Voosele ja Aegviitu,“ lausus Alavere piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk.
MTÜ Kehra Raudteejaam tegevjuht Anne Oruaas tegi uuendatud saali avapeol ülevaate rohkem kui sada aastat tagasi ehitatud praeguse rahvamaja hoone ajaloost. See ehitati 1914. aastal, kui Eestimaa Põllumeeste Selts, kes kavandas Kehrasse näidismõisa, ehitas selleks valmis mitmed uhked kõrvalhooned, sealhulgas haruldase neljakorruselise torniga viljakuivati. Selle projekteeris Erich Jakobi, kes on projekteerinud ka Kehra väikese koolimaja.
Rahvamajaks sai viljakuivati 1936. aastal. Pärast sõda tegutses see tehase klubina, kuni reedel, 13. detsembril 1957 läks põlema, 1959. aasta lõpus avati seal taastatud müüridele ehitatud sovhoosi klubi.
Rahvamaja avamisele kutsutud külalistele, valla kultuuritöötajaile ja ringijuhtidele andsid renoveeritud saalis esimese kontserdi Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand.
Samal õhtul avati rahvamaja fuajees saali sisekujunduse autori Üllar Variku maalinäitus.
„See on erakordne juhus, et projekteerin hoonet ja avan samas ka näituse. Kuigi olen ametilt interjööri disainer, on mu hobi maalimine. Kui interjöörid on muutunud tagasihoidlikumaks ja värvid jäänud neis tahaplaanile, rohkem tuuakse esile detailidega, siis elan selle jõu välja maalikunstis, mis on dünaamiline, liikuv. Ju ma põlen ja projekteerimine ei anna nii palju võimalust seda põlemist endast välja heita ning panen selle kunsti,“ rääkis Üllar Varik.
Tema maale saab Kehra rahvamajas vaadata 7. detsembrini.