
Teisipäeva, 20. augusti hommikul said Kehra spordihoone ees kokku 45 inimest, et minna jalgratastel üheskoos piirkonna ümbrust avastama. Suund võeti naabervalla Kuusalu poole – Kehrast Vikipalu teed kaudu Piibe maanteeni, sealt edasi mööda metsaradu Kiiu alevikku. Uudistati Kiiu torni, tehti torni ees väike piknik ning sõideti Kiiu-Soodla tee kaudu läbi Anija mööda uut kergliiklusteed Kehrasse tagasi. Matk lõppes ühise supisöömisega grillrestos Fizuli.
„Tänavune marsruut oli 47 kilomeetrit, kõige pikem on olnud üle 60, enamasti oleme sõitnud 30-50 kilomeetrit,“ ütles kodukandi 15. korda toimunud rattamatka korraldaja Peep Kask.
Ka matkal osalenute arv on olnud aastate lõikes erinev, esimesel korral oli 30, kõige rohkem on olnud üle 100. Korraldaja kinnitas, et nendega matkamiseks ei pea olema treenitud rattur: „Sõidame rahulikus tempos. Mina olen tavaliselt ees, lepime kokku, kes on viimane. Kui rivi liiga pikaks venib, helistab ta mulle ja võtame tempo aeglasemaks. Tänavu oli kõige noorem, kes kogu matka ise rattaga läbi sõitis, 7aastane. Üks tüdruk, kes on mitu aastat osalenud, oli esimesel korral alles lasteaialaps.“
Esimene matk oli 2010
Viisteist aastat tagasi käis Peep Kask koos teise kehralase Tarmo Tiidemaaga õhtuti ratastega sõitmas.
„Tegime paarikümne kilomeetri pikkuseid ringe, minu kui Kehrasse sissetulnu jaoks oli kõik uus, ümberringi palju avastamist. Ei teagi, kust tuli mõte, et kutsuks veel rahvast kaasa,“ meenutas Peep Kask.
Esimene rattamatk suuremas seltskonnas toimus 2010. aastal: „Valisime 20. augusti, sest see on püha ja paljudel vaba päev. Sõitsime Lilli, kus Bruno Engel näitas meile Toominga talli, sealt läksime Soodla kaudu Anija mõisa. Pille Kulla tegi meile majas ekskursiooni, näitas raamatukogu, viis ka mõisahoone keldrisse.“
Sellest alates on Kehra rattaretk toimunud igal aastal, enamasti 20. augustil, vaid kaks korda on olnud muul ajal – ühel suvel juunis, sest 20. augustil oli Peep Kask kordusõppustel, teist korda septembri alguses, kui Peep Kask oli 20. augustil pulmas pulmaisa rollis. Ta on ainus, kes on osalenud kõigil 15 matkal.
Matkad toimuvad iga ilmaga, kuid ilmataat on Peep Kase sõnul matkalisi hoidnud, vaid ühel aastal alguses õrnalt sadas: „On olnud ka nii, et vihma on hakanud sadama siis, kui oleme juba tagasi ja varju all suppi söönud.“
Matka start on alati Kehra spordihoone ees. Eelmistel aastatel on lõpetatud Sohvikus: „Tänavu küsiti Fizulist, kas võivad meile ise suppi teha. Muidugi nõustusime, kui kohalik ettevõte tahab meile tasuta suppi pakkuda.“
Kodukandis ja naabervaldades
15 matka jooksul on Anija vald risti-põiki läbi sõidetud, käidud ka naabrite juures Raasiku ja Jõelähtme vallas, tänavu esmakordselt Kuusalu vallas. Lisaks rattaga kilomeetrite läbimisele ja looduse nautimisele on igale matkale planeeritud mõni külaskäik: „Rattamatkad on viinud meid mitmesse ettevõttesse – mõned aastad tagasi sõitsime Linnakse külla, kus Priit Raudkivi näitas, kuidas Eesti Kivis toimetatakse ja kive pooleks lõigatakse. Samal korral käisime tagasiteel Kehra külje all Mardi talus, peremees Heiki Kruusalu demonstreeris mesilaste tegemisi ja saime ka suud magusaks.“
Väga eredalt on Peep Kasel meeles ühe matka ajal toimunud külaskäik Haljava loomalauta.
„Oli tore näha nooremate matkaliste imestust, nii mõnigi sattus nii suurde lehmalauta esimest korda. Ka mul endal oli huvitav, olen lapsena suviti laudas tööl käinud, aga nüüd on seal kõik teistmoodi, automatiseeritud,“ rääkis ta.
Väga põnev oli tema sõnul ka mullune matk Jägala linnamäele: „Saime endale giidiks Janek šafranovski, kes rääkis väga huvitavalt sellest, mis on linnamäel toimunud.“
Algusaastatel mõtles Peep Kask matkamarsruudid välja koos Tarmo Tiidemaaga, viimastel aastatel on aidanud Aleksander Nikitinski, kes on nende retkedel samuti aastaid käinud. Ideid on andnud ka teised osalenud.
„Mõtte sõita tänavu Kuusalu valda pakkus üks meie matkaline. Ta sõitis raja rattaga läbi, näitas mulle kaardil marsruuti. Sõitsin ka ise selle läbi ning võtsin Kiiu torniga ühendust, et torn oleks sellel päeval lahti ja saaksime uudistada,“ selgitas Peep Kask.
Ta lisas, kui matkamarsruut enam-vähem teada, hakkab uurima, kas sealkandis on midagi põnevat, kus peatus teha: „Püüan alati leida kedagi, kes juurde räägiks. Õnneks on meie matkaseltskonnas Oskar Viirmann, kes teab väga palju siinsest kandist, eriti metsadest, ja oskab iga puu kohta selliselt rääkida, et on huvitav kuulata.“
Kümnes kord ei jäänud viimaseks
2019. aastal käisid kümnendast rattamatkast osavõtjad Kostivere mõisas. Toona kuulutasid korraldajad – kui matkad algasid Anija mõisas, siis lõpetatakse Kostivere mõisas. Peep Kask kinnitas, selline plaan tõesti oli, et kümnes kord jääb viimaseks.
„Aga osalejate tungiva. soovil oleme ikka edasi teinud,“ märkis ta.
Kuna aastate jooksul on palju muutunud ja sirgunud uusi matkahuvilisi – tänavusel rattaretkel oli kümmekond osalejat, kes sündinud esimest rattamatkast hiljem – võiks Peep Kase sõnul Anija vallaga tutvumisel alustada uut ringi: „Võtame kas või Anija mõisa – milline see oli viisteist aastat tagasi ja milline on nüüd, muutunud on väga palju.“