Hara sa­da­ma en­di­sel mi­li­taar­kail asu­nud ge­ne­raa­to­ri­hoo­ne va­ri­ses mer­re

481
Mer­re kuk­ku­nud kai­ser­va ja ma­ja alus jäid ter­veks.

Me­re­põh­ja va­jus koos hoo­ne­ga suur osa pü­sieks­po­sit­sioo­nist – fo­to­näi­tus „Sa­la­dus­lik sa­dam“ ja mõ­ned eks­po­naa­did tei­sel kor­ru­sel ol­nud in­te­rak­tiiv­sest näi­tu­sest „Põr­gu Lää­ne­me­rel“.

Ha­ra Sa­da­ma te­gev­juht Tar­vi Velst­röm oli pü­ha­päe­va, 25. au­gus­ti hom­mi­kul ko­hal ja nä­gi, kui­das vei­di en­ne kel­la 11 kuk­kus näi­tu­se­hoo­neks teh­tud en­di­ne ge­ne­raa­to­ri­ma­ja täies tü­kis ak­va­too­riu­mist väl­ja­poo­le mer­re.

Ha­ra sa­da­ma kai ja näi­tu­se­hoo­ne en­ne va­rin­gut. Fo­to Ma­ri­na Su­voroff
Ha­ra sa­da­ma endine mi­li­taar­kai pä­rast näi­tu­se­hoo­ne va­rin­gut.

Vet­te lan­ges sõ­ja­lae­va­de nõu­ko­gu­de-aeg­se de­mag­ne­ti­see­ri­mis­baa­si kai kõr­gest ser­vast see osa, mis oli ehi­ta­mi­sel jäe­tud en­di­se ge­ne­raa­to­ri­hoo­ne ta­ga­sei­naks. Va­ri­se­nud kai­serv tõm­bas en­da­ga kaa­sa ko­gu ma­ja.

Juh­tu­nust tea­ta­ti häi­re­kes­ku­ses­se, Lok­sa ko­man­do pääs­te­mees­kond pii­ras va­rin­gu­ko­ha ohu­lin­di­ga ja kont­rol­lis sünd­mus­pai­ka. Ku­na ree­del mär­ga­ti näi­tu­se­hoo­ne sei­nas oht­lik­ke pra­gu­sid ning kai oli sel­lest ala­tes kü­las­ta­ja­te­le su­le­tud, siis kee­gi va­rin­gu ta­ga­jär­jel kan­na­ta­da ei saa­nud.

Uu­dis va­rin­gust läks pü­ha­päe­val sot­siaal­mee­dia kau­du kii­res­ti liik­ve­le ka on­li­ne-mee­dias­se ning li­saks ta­va­pä­ras­te­le tu­ris­ti­de­le sõit­sid ko­ha­li­kud ja kau­ge­malt hu­vi­li­sed Ha­ra sa­da­mas­se vaa­ta­ma.

Tar­vi Velst­röm rää­kis pü­ha­päe­val Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kai serv ja hoo­ne on seal­sa­mas kõr­val me­res, pais­ta­vad lä­bi vee, sa­mas kai ja ka ma­ja põ­ran­da­osa jäid ter­veks: „Kui ree­del mär­ka­si­me ta­ga­sei­na oo­ta­ma­tult tek­ki­nud pra­gu­sid, sul­ge­si­me hoo­ne ning tõi­me Ju­min­da me­re­la­hin­gut ka­jas­ta­va näi­tu­se eks­po­naa­ti­dest osad ära, ka fil­mid, ek­raa­nid ja pro­jek­to­rid.

Mõt­le­sin, et es­mas­päe­val leian eks­per­di, kes an­nab hoo­ne olu­kor­ra­le hin­nan­gu. Oli­me tei­nud näi­tu­se­ma­ja il­mas­ti­ku­kind­la­maks, pan­nud uue ka­tu­se, ak­nad ja ka­tu­seak­nad ning sis­se elekt­ri, tei­se­le kor­ru­se­le mi­ne­kuks laia me­tallt­re­pi, aga ehi­tis ve­das alt. Ilm­selt oli mik­rop­ra­gu­dest läi­nud ve­si sis­se, roos­te tei­nud be­too­nis ol­nud me­tal­li­ga oma töö, tuul kis­kus vaiad be­too­ni seest väl­ja. Tel­li­me eks­per­tii­si ja eks­per­di hin­nan­gu alu­sel saab te­ha ot­su­seid eda­si­se koh­ta – kas ko­gu kai sul­ge­da täie­li­kult tu­ris­tide­le või saa­me edas­pi­di ja mis tin­gi­mus­tel sin­na rah­vast lu­ba­da.“

Ta li­sas, et Ha­ra sa­dam on en­di­selt kü­la­lis­te­le ava­tud, ran­na­res­to ja pit­sa­koh­vik töö­ta­vad, tehakse hu­vi­lis­te­le mat­ku Ha­ra saa­re­le, pa­kutakse öö­bi­mis­või­ma­lust sa­da­ma alal.

Pü­si­näi­tu­sed 2020. ja eel­mi­sest aas­tast
Fo­to­de­ga pü­si­näi­tus „Sa­la­dus­lik sa­dam“ ava­ti kü­las­ta­ja­te­le kai­hoo­nes juu­lis 2020. aas­tal. Näi­tu­se ku­raa­tor on Ha­ra juur­te­ga Bir­git De­mi­do­va-Al­la. Hoo­ne ak­naau­ku­des­se ja kesk­tel­je­le pai­gu­ta­tud fo­tod on saa­dud mi­li­taar­sa­da­mas tuuk­ri ame­tit pi­da­nud Alek­sandr Zait­se­vi era­ko­gust. Li­gi­pääs sa­da­ma­le ja seal pil­dis­ta­mi­ne olid siis ran­gelt kee­la­tud. Näi­tu­se fo­tod on trü­ki­tud plek­sik­laa­si pea­le klee­bi­tud ki­le­le, me­tall­raa­mid kin­ni­ta­tud pos­ti­de kül­ge.

All­kor­ru­sel oli pü­si­näi­tus „Sa­la­dus­lik sa­dam“.

Ala­tes eel­mi­sest su­vest oli tei­sel kor­ru­sel pü­si­näi­tus Ju­min­da me­re­la­hin­gust „Põr­gu Lää­ne­me­rel“, mil­le an­dis Tal­lin­na Len­nu­sa­dam pä­rast se­da, kui asen­da­ti uue näi­tu­se­ga. Mer­re va­ju­sid in­fo­tahv­lid, põ­ran­da au­ku­des­se pai­gu­ta­tud fo­tod ning sei­na­le teh­tud suur kaart, mil­le­le olid mär­gi­tud Ju­min­da me­re­la­hin­gus aas­tal 1941 up­pu­nud lae­va­de vra­kid.

Bir­git De­mi­do­va-Al­la kõ­ne­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lei­dis pü­ha­päe­val tut­ta­va all­vees­por­di­hu­vi­li­se te­le­fo­ni­numb­ri ja kü­sis, kas teab tuuk­rit, kes oleks en­tu­sias­mist val­mis mi­ne­ma mer­re uu­ri­ma, mis olu­kor­ras on pü­si­näi­tu­se eks­po­naa­did: „Sel­gus, et on üks tuu­ker, kes va­rem­gi käi­nud Ha­ra sa­da­mas su­kel­du­mas. Loo­dan, et saa­me ta ap­pi, pil­dis­taks ja fil­miks ole­ma­so­le­vat sei­su­kor­da ning võib-ol­la õn­nes­tuks mõ­ni kas või kõ­ver­du­nud pilt sealt üles tuua.“

Nii Tar­vi Velst­röm kui ka Bir­git De­mi­do­va-Al­la kin­ni­ta­sid, et näi­tus ava­tak­se uues­ti, edas­pi­di sel­gub, mil­li­sel ku­jul ja kus­ko­has. Ku­raa­to­ri sõ­nul on pea­le Alek­san­dr Zait­se­vilt saa­dud fo­to­de veel vär­vi­li­si fo­to­sid ajast, kui nõu­ko­gu­de sõ­ja­vä­gi sa­da­mast lah­kus, ja muid­ki hu­vi­ta­vaid pil­te.

Taas­ta­tud maa­ling mad­ru­sest
Mer­re va­jus ka näi­tu­se­hoo­ne ot­sa­sei­na uk­se ko­hal asu­nud sei­na­maa­ling nõu­ko­gu­deaeg­sest mad­ru­sest. Sel­le kon­ser­vee­ri­sid omaal­ga­tus­li­kult Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia muin­sus­kait­se ja ko­nser­vee­ri­mi­se osa­kon­na pro­fes­sor Hilk­ka Hiiop ja res­tau­raa­tor Kris­tii­na Ri­be­lius koos tu­den­gi­te­ga kuus aas­tat ta­ga­si. Maa­ling pä­ri­neb 1980nda­test aas­ta­test ja on näi­de mi­li­taar­kuns­tist.

Hilk­ka Hiiop kom­men­tee­ris siis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sõ­ja­väe­osa­de kuns­ti po­le tead­li­kult säi­li­ta­tud, sa­mas on see oku­pat­sioo­ni­de pä­rand meie aja­loost, Ha­ra akt­sioo­ni­ga püü­ti pa­nus­ta­da meie aja­loo ühe kee­ru­li­se­ma mä­lu­pai­ga säi­li­ta­mis­se. Ees­märk oli, et maa­ling jääks näh­tav ja tu­le­taks meel­de lä­hi­mi­ne­vik­ku, mi­da ei saa ole­ma­tuks te­ha. Nõu­ko­gu­de süm­bo­leid maa­lin­gu juu­res ei taas­ta­tud.

Ra­ja­ti­sed on li­gi 70aas­ta­sed
Ha­ra mi­li­taar­sa­dam ehi­ta­ti aas­ta­tel 1954-1956. Kui Ees­ti ise­seis­vus taas­ta­ti, sai sa­da­ma oma­ni­kuks Lok­sa vald. Sa­dam ning kok­ku 30 hek­ta­rit sõ­ja­väe­lin­na­ku ja piir­val­ve­kor­do­ni maad müü­di enam­pak­ku­mi­sel, kin­nis­tu os­tis OÜ Est­ma.

Ha­ra sa­dam on an­tud MTÜ Ha­ra Sa­dam kä­su­tus­se. Aas­tal 2017 alus­ta­ti sa­da­mas pur­je­koo­li­ga, ha­ka­ti kor­ras­ta­ma sa­da­ma ala. EAS andis toe­tust sa­da­ma­hoone ehitamiseks. Ke­va­del 2022 val­mis sa­da­ma mul­ti­funkt­sio­naal­ne tee­nin­dus­hoo­ne, kus on MTÜ Ha­ra Sei­la­ja­te Selts ruu­mid, sau­nad ja pe­su­ruu­mid, sa­da­ma­kap­te­ni töö­ruum ja res­to­ran.

Ha­ra sa­da­ma ra­ja­tis­test ja mer­re va­ju­nud näi­tu­se­ma­jast on 2022. aas­tal teh­tud saa­de ETV sar­jas „Ühe ma­ja lu­gu“. Saa­de oli kor­du­se­na ETVs kaks päe­va en­ne va­rin­gut – ree­del, 23. au­gus­til.

Eelmine artikkelKeh­ra­la­sed käi­sid taa­si­se­seis­vu­mis­päe­val 15. kor­da rat­ta­mat­kal
Järgmine artikkelKuu­sa­lu koo­li ja Kol­ga las­teaia di­rek­to­ri kon­kur­sist