Merepõhja vajus koos hoonega suur osa püsiekspositsioonist – fotonäitus „Saladuslik sadam“ ja mõned eksponaadid teisel korrusel olnud interaktiivsest näitusest „Põrgu Läänemerel“.
Hara Sadama tegevjuht Tarvi Velström oli pühapäeva, 25. augusti hommikul kohal ja nägi, kuidas veidi enne kella 11 kukkus näitusehooneks tehtud endine generaatorimaja täies tükis akvatooriumist väljapoole merre.


Vette langes sõjalaevade nõukogude-aegse demagnetiseerimisbaasi kai kõrgest servast see osa, mis oli ehitamisel jäetud endise generaatorihoone tagaseinaks. Varisenud kaiserv tõmbas endaga kaasa kogu maja.
Juhtunust teatati häirekeskusesse, Loksa komando päästemeeskond piiras varingukoha ohulindiga ja kontrollis sündmuspaika. Kuna reedel märgati näitusehoone seinas ohtlikke pragusid ning kai oli sellest alates külastajatele suletud, siis keegi varingu tagajärjel kannatada ei saanud.
Uudis varingust läks pühapäeval sotsiaalmeedia kaudu kiiresti liikvele ka online-meediasse ning lisaks tavapärastele turistidele sõitsid kohalikud ja kaugemalt huvilised Hara sadamasse vaatama.
Tarvi Velström rääkis pühapäeval Sõnumitoojale, et kai serv ja hoone on sealsamas kõrval meres, paistavad läbi vee, samas kai ja ka maja põrandaosa jäid terveks: „Kui reedel märkasime tagaseina ootamatult tekkinud pragusid, sulgesime hoone ning tõime Juminda merelahingut kajastava näituse eksponaatidest osad ära, ka filmid, ekraanid ja projektorid.
Mõtlesin, et esmaspäeval leian eksperdi, kes annab hoone olukorrale hinnangu. Olime teinud näitusemaja ilmastikukindlamaks, pannud uue katuse, aknad ja katuseaknad ning sisse elektri, teisele korrusele minekuks laia metalltrepi, aga ehitis vedas alt. Ilmselt oli mikropragudest läinud vesi sisse, rooste teinud betoonis olnud metalliga oma töö, tuul kiskus vaiad betooni seest välja. Tellime ekspertiisi ja eksperdi hinnangu alusel saab teha otsuseid edasise kohta – kas kogu kai sulgeda täielikult turistidele või saame edaspidi ja mis tingimustel sinna rahvast lubada.“
Ta lisas, et Hara sadam on endiselt külalistele avatud, rannaresto ja pitsakohvik töötavad, tehakse huvilistele matku Hara saarele, pakutakse ööbimisvõimalust sadama alal.
Püsinäitused 2020. ja eelmisest aastast
Fotodega püsinäitus „Saladuslik sadam“ avati külastajatele kaihoones juulis 2020. aastal. Näituse kuraator on Hara juurtega Birgit Demidova-Alla. Hoone aknaaukudesse ja keskteljele paigutatud fotod on saadud militaarsadamas tuukri ametit pidanud Aleksandr Zaitsevi erakogust. Ligipääs sadamale ja seal pildistamine olid siis rangelt keelatud. Näituse fotod on trükitud pleksiklaasi peale kleebitud kilele, metallraamid kinnitatud postide külge.

Alates eelmisest suvest oli teisel korrusel püsinäitus Juminda merelahingust „Põrgu Läänemerel“, mille andis Tallinna Lennusadam pärast seda, kui asendati uue näitusega. Merre vajusid infotahvlid, põranda aukudesse paigutatud fotod ning seinale tehtud suur kaart, millele olid märgitud Juminda merelahingus aastal 1941 uppunud laevade vrakid.
Birgit Demidova-Alla kõneles Sõnumitoojale, et leidis pühapäeval tuttava allveespordihuvilise telefoninumbri ja küsis, kas teab tuukrit, kes oleks entusiasmist valmis minema merre uurima, mis olukorras on püsinäituse eksponaadid: „Selgus, et on üks tuuker, kes varemgi käinud Hara sadamas sukeldumas. Loodan, et saame ta appi, pildistaks ja filmiks olemasolevat seisukorda ning võib-olla õnnestuks mõni kas või kõverdunud pilt sealt üles tuua.“
Nii Tarvi Velström kui ka Birgit Demidova-Alla kinnitasid, et näitus avatakse uuesti, edaspidi selgub, millisel kujul ja kuskohas. Kuraatori sõnul on peale Aleksandr Zaitsevilt saadud fotode veel värvilisi fotosid ajast, kui nõukogude sõjavägi sadamast lahkus, ja muidki huvitavaid pilte.
Taastatud maaling madrusest
Merre vajus ka näitusehoone otsaseina ukse kohal asunud seinamaaling nõukogudeaegsest madrusest. Selle konserveerisid omaalgatuslikult Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop ja restauraator Kristiina Ribelius koos tudengitega kuus aastat tagasi. Maaling pärineb 1980ndatest aastatest ja on näide militaarkunstist.
Hilkka Hiiop kommenteeris siis Sõnumitoojale, et sõjaväeosade kunsti pole teadlikult säilitatud, samas on see okupatsioonide pärand meie ajaloost, Hara aktsiooniga püüti panustada meie ajaloo ühe keerulisema mälupaiga säilitamisse. Eesmärk oli, et maaling jääks nähtav ja tuletaks meelde lähiminevikku, mida ei saa olematuks teha. Nõukogude sümboleid maalingu juures ei taastatud.
Rajatised on ligi 70aastased
Hara militaarsadam ehitati aastatel 1954-1956. Kui Eesti iseseisvus taastati, sai sadama omanikuks Loksa vald. Sadam ning kokku 30 hektarit sõjaväelinnaku ja piirvalvekordoni maad müüdi enampakkumisel, kinnistu ostis OÜ Estma.
Hara sadam on antud MTÜ Hara Sadam käsutusse. Aastal 2017 alustati sadamas purjekooliga, hakati korrastama sadama ala. EAS andis toetust sadamahoone ehitamiseks. Kevadel 2022 valmis sadama multifunktsionaalne teenindushoone, kus on MTÜ Hara Seilajate Selts ruumid, saunad ja pesuruumid, sadamakapteni tööruum ja restoran.
Hara sadama rajatistest ja merre vajunud näitusemajast on 2022. aastal tehtud saade ETV sarjas „Ühe maja lugu“. Saade oli kordusena ETVs kaks päeva enne varingut – reedel, 23. augustil.







