AND­REI MI­NE­JEV: „Ei saa võrrelda His­paa­nia met­sa­kus­tu­ta­ja­te ja Eesti päästjate tööd.“

74
Kehra päästekomando meeskonnavanem ANDREI MINEJEV (vasakult teine) koos Eesti päästjate esimese grupi liikmetega Hispaanias Castilla-La Mancha piirkonnas.

„Sai­me vä­ga ka­su­lik­ke ko­ge­mu­si ja loo­dan, et see on al­les al­gus, tu­le­vi­kus veel kuu­le­te meist,“ üt­les Keh­ra pääs­te­ko­man­do mees­kon­na­va­nem And­rei Mi­ne­jev, kes oli Ees­ti 20liik­me­li­se mees­kon­na koos­sei­sus au­gus­tis kaks nä­da­lat His­paa­nias met­sa­tu­le­kah­ju­de piir­kon­nas, et ol­la val­mis, kui põ­len­gud lä­he­vad vä­ga suu­reks ja ko­ha­li­ke­le on va­ja abi­jõu­du.

Te­gu oli esi­me­se kor­ra­ga, kus Ees­tist läks eel­po­sit­sio­nee­ri­mi­se­ga mees­kond tei­se rii­ki abiks, et ol­la en­ne­ta­valt ko­hal. And­rei Mi­ne­jev sel­gi­tas, et met­sa­tu­le­kah­jud on His­paa­nias, na­gu on ka mu­jal Lõu­na-Eu­roo­pas, su­ve­pe­rioo­dil pa­ra­ta­ma­tus ning ku­na tu­leoht­li­kud alad ja va­he­maad nen­de va­hel on vä­ga suu­red, on val­mi­so­lek nei­le kii­res­ti rea­gee­ri­da vä­ga täh­tis.

Ees­tist käi­sid ka­he­nä­da­las­tel mis­sioo­ni­del His­paa­nias kaks 20liik­me­list mees­kon­da – esi­me­ne rii­gi kes­ko­sas Cas­til­la-La Manc­has, tei­ne His­paa­nia ühes met­sa­rik­ka­mas piir­kon­nas Ga­li­cias. Esi­me­ne grupp, mil­le koos­sei­su kuu­lus ka And­rei Mi­ne­jev, met­sa­põ­len­guid ei näi­nud, küll aga osa­le­s jä­rel­kus­tu­tus­töö­del, Ees­ti tei­ne mees­kond ai­tas kus­tu­ta­da li­gi küm­met met­sa­tu­le­kah­ju.

Met­sa­põ­len­gu­tel on olu­li­ne len­nu­teh­ni­ka
Ko­gu Ees­tist va­li­tud pääst­ja­test ja pääs­te­taus­ta­ga ini­mes­test moo­dus­ta­tud mees­kon­da­de pea­mi­ne ees­märk His­paa­nias oli pak­ku­da abi, kui seal puh­ke­vad suu­red met­sa­tu­le­kah­jud.
„Sa­mu­ti läk­si­me sin­na õp­pi­ma ja ko­ge­mu­si saa­ma. His­paa­nias on met­sa­tu­le­kah­ju­sid vä­ga pal­ju, seal­se­tel pääst­ja­tel on aas­ta­te­ga pai­ka pan­dud kus­tu­tus­töö­de st­ra­tee­gia ja tak­ti­ka, nad on met­sa­põ­len­gu­te lik­vi­dee­ri­mi­sel meist pal­ju ko­ge­­nu­mad ja pä­de­va­mad,“ rää­kis And­rei Mi­ne­jev.

Cas­til­la-La Manc­ha piir­kond, kus Ees­ti esi­me­ne pääs­te­mees­kond käis, on vä­ga suur, pin­d­alalt um­bes kaks Ees­tit. Ees­ti pääst­jad sõit­sid ko­gu piir­kon­na lä­bi, kü­las­ta­sid eri­ne­vaid ko­man­do­sid: „Suht­le­si­me seal­se­te pääs­teük­sus­te mees­kon­da­de­ga, tut­vu­si­me nen­de teh­ni­ka ja töö­ga, et saa­da või­ma­li­kult pal­ju ko­ge­mu­si.“

Kui­gi ka Ees­ti esi­me­se pääs­te­mees­kon­na His­paa­nias vii­bi­mi­se ajal olid seal met­sa­tu­le­kah­jud iga­päe­va­sed, ei ol­nud And­rei Mi­ne­je­vi sõ­nul mõ­tet sõi­du­ta­da vä­lis­maalt tul­nud mees­kon­da mit­me­sa­ja ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le tuld kus­tu­ta­ma: „Ko­ha­li­kud pääst­jad jäl­gi­vad iga­päe­va­selt il­ma­kaar­te. Vas­ta­valt sel­le­le, kus on kõi­ge kui­vem ja kõi­ge kõr­ge­mad õhu­tem­pe­ra­tuu­rid, koos­ta­tak­se ohu­kaart. Sel­le põh­jal saa­dak­se tea­da, kus on kõi­ge suu­rem met­sa­tu­le­kah­ju­de puh­ke­mi­se oht. His­paan­las­te ees­märk oli­gi meid hoi­da nei­le piir­kon­da­de­le või­ma­li­kult lä­he­dal, et põ­len­gu kor­ral ai­tak­si­me en­ne­ta­da tu­le­kah­ju pai­su­mist vä­ga suu­reks.“

Ku­na va­he­maad on vä­ga pikad, on His­paa­nias met­sa­tu­le­kah­ju­de lik­vi­dee­ri­mi­se­le spet­sia­li­see­ru­nud ük­sus­tel hea lä­bi­vu­se­ga pääs­te- ja paa­kau­to­de kõr­val või­ma­li­kult kii­reks sünd­mus­ko­ha­le jõud­mi­seks veel olu­li­sem len­nu­teh­ni­ka – kop­te­rid ja len­nu­kid. And­rei Mi­ne­jev kir­jel­das, et ole­ne­valt suu­ru­sest on kop­te­ril 4-15liik­me­li­ne mees­kond. Pi­loot viib pääst­jad sünd­mus­ko­ha­le kus­tu­tus­töö­de­le ning tõu­seb kop­te­ri­ga uues­ti õh­ku, et pai­sa­ta sealt põ­len­gua­la­le vett – igal kop­te­ril on sel­leks vee­kott mit­me ton­ni vee­ga. Kui­gi en­ne vee vis­ka­mist käi­vi­ta­tak­se kop­te­ris si­reen, ei pruu­gi igas met­sa­tu­kas ol­la se­da kuul­da ega kop­te­rit nä­ha. See­tõt­tu eel­dab ko­gu te­ge­vus vä­ga täp­set koor­di­nee­ri­mist ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni.

„Kol­me ton­ni vee­ga pih­ta saa­mi­ne võib lõp­pe­da vä­ga hal­vas­ti,“ mär­kis ta.

Teist­su­gu­ne maas­tik, tei­sed töö­võt­ted
Keh­ra pääst­ja ju­tus­tas, ku­na His­paa­nia maas­tik on Ees­ti­ga võr­rel­des täies­ti eri­nev, on sel­lest tu­le­ne­valt ka met­sa­kus­tu­ta­ja­te töö meie pääst­ja­te tööst eri­nev.

„Ees­ti met­sa­tu­le­kah­ju kor­ral võib tu­li min­na maa­pin­na sis­se vä­ga sü­ga­va­le ja tu­le­kol­de lik­vi­dee­ri­mi­seks tu­leb pal­ju vae­va nä­ha. Seal pii­sab sel­lest, kui eemal­da­da mõ­ni sen­ti­meet­er mi­ne­raal­pin­nast, sel­lest sü­ga­va­mal enam põ­le­vat ma­ter­ja­li ei ole. Kui meil on vä­ga pal­ju jõ­ge­sid, jär­vi ja muid vee­ko­gu­sid, mil­lest kus­tu­tus­töö­deks vett võt­ta, siis Cas­til­la-La Manc­ha piir­kon­nas võib vee­ko­gud sõr­me­del üles lu­ge­da,“ sel­gi­tas And­rei Mi­ne­jev.

Sel­le tõt­tu ka­su­ta­tak­se His­paa­nia met­sa­põ­len­gu­te lik­vi­dee­ri­mi­sel vett vä­hem ja vä­ga sääst­li­kult, peami­ne on füü­si­li­ne kä­si­töö – et pan­na tu­le le­vi­ku­le piir, kae­va­tak­se põ­len­gu­ala­le um­bes poo­le meet­ri laiu­seid tu­le­tõ­kes­tus­lii­ne ehk eemal­da­tak­se põ­le­mi­soht­lik mi­ne­raal­pin­nas. Tu­le­tõk­ke­lii­nid, mis on ki­lo­meet­reid pi­kad, kae­va­tak­se kä­sit­si spet­siaal­se­te töö­riis­ta­de­ga, ka­su­ta­tak­se ka ras­ke­teh­ni­kat, trak­to­reid ja bul­doo­se­reid.

Keh­ra pääst­ja jaoks oli kõi­ge ül­la­ta­vam nä­ha, kui kii­res­ti kah­ju­tu­li His­paa­nia met­sa­des ja mä­ge­des le­vib.

„Su­ve­pe­rioo­dil on seal vä­ga kuiv ja kuum – kui meie seal oli­me, oli kõi­ge ja­he­da­mal päe­val soo­ja 32 kraa­di, kõi­ge soo­je­mal üle 40. Ko­ha­li­kud näi­ta­sid mei­le suu­ri ala­sid, mis olid põ­le­nud loe­tud mi­nu­ti­te jook­sul. Üht sel­list ala vaa­da­tes mõt­le­sin, mis oleks või­nud juh­tu­da, kui olek­sin pääst­ja­na ol­nud sel­le kes­kel,“ üt­les ta.

Ees­ti pääst­ja­te ja His­paa­nia met­sa­kus­tu­ta­ja­te töö on te­ma hin­nan­gul eri­nev: „Ini­me­sed, kes seal töö­ta­vad, on met­sa­kus­tu­ta­mi­se pro­fes­sio­naa­lid. Meie ole­me eel­kõi­ge elu­pääst­jad, töö­ta­me tu­le­tõr­ju­ja­te­na pea­mi­selt asu­la­tes ja meie foo­ku­ses on ai­da­ta ini­mest. His­paa­nia met­sa­kus­tu­ta­jad on just­kui klii­ma- ja met­sa­tead­la­sed, nad jäl­gi­vad tem­pe­ra­tuu­re ning tuu­le mõ­ju­sid nii päe­val kui öö­sel.“

Keh­ra mees­kon­na­va­nem ju­tus­tas, et His­paa­nias kü­las­ta­tud pääs­teük­su­sed on­gi spet­sia­li­see­ru­nud üks­nes met­sa­tu­le­kah­ju­de­le. Te­gu on eraet­te­võ­te­te­ga, kel­lelt riik tel­lib tee­nust. Met­sa­kus­tu­tu­se­le spet­sia­li­see­ru­nud tu­le­tõr­ju­jad ei pea lä­bi­ma pääs­te­koo­li, väl­jaõp­pe saa­vad ko­ha­peal. Kui on suur tu­le­kah­ju – His­paa­nias al­gab suu­põ­leng 500 hek­ta­rist või kui põ­leng ohus­tab mõnd kü­la või lin­na – on või­ma­lik ap­pi kut­su­da riik­lik kait­se­väe kus­tu­tus­len­nuk ja inim­jõud.

Pä­ris põ­len­gul And­rei Mi­ne­jev ja Ees­ti esi­me­se gru­pi tei­sed liik­med His­paa­nias käia ei saa­nud, küll aga osa­le­ti põ­le­nud ala jä­rel­kus­tu­tus­töö­del: „Ko­ha­li­kud taht­sid mei­le näi­da­ta, kui­das neil kus­tu­tus­tööd toi­mu­vad. Vaa­ta­si­me üle, kus veel mi­da­gi hõõ­gus või suit­ses ja pa­ni­me tu­le­kah­ju­le nii-öel­da punk­ti.“

Met­sa­põ­len­gud saa­vad ka His­paa­nias sa­ge­li al­gu­se ini­mes­te lo­ha­ku­sest, kuid üks ohual­li­kas on veel põl­lu­ha­ri­mi­ne. Ku­na pin­nas on vä­ga ki­vi­ne, kae­va­vad trak­to­rid põl­lu­töö­de ajal koos pin­na­se­ga tihti väl­ja vul­kaa­ni­li­si ki­vi­meid ning nen­de hõõr­du­mi­ne te­ki­tab sä­de­meid, mis suu­re kui­vu­se tõt­tu või­vad ker­ges­ti põh­jus­ta­da tu­leõn­ne­tu­se.

Ees­tis­se eral­di met­sa­pääs­teük­sus?
Sar­na­selt va­rin­gu­pääs­te­mees­kon­na­le Est-Usar, kes käis möö­du­nud aas­tal Tür­gis abiks maa­vä­ri­na ta­ga­jär­gi lik­vi­dee­ri­mas, on Ees­tis ka­vas lä­hiaas­ta­tel tree­ni­da Eu­roo­pa Lii­du ela­nik­kon­na­kait­se meh­ha­nis­mi kuu­luv va­rus­tu­se, teh­ni­ka ja os­kus­te­ga pääs­te­mees­kond, kes on val­mis rea­gee­ri­ma ap­pi­kut­se­te­le teis­test rii­ki­dest, kus on suu­red met­sa­tu­le­kah­jud.

Ük­sust ha­ka­ti aren­da­ma möö­du­nud aas­ta lõ­pus, ka äs­ja­sed His­paa­nia-mis­sioo­nid olid osa sel­le et­te­val­mis­ta­mi­sest.

„Sõit­si­me His­paa­nias­se koos oma va­rus­tu­se – kus­tu­tus­riie­te, kiiv­ri­te ja muu­ga. Need os­te­ti­gi Ees­tis ju­ba tu­le­vi­ku­le mõel­des – et jõu­da Eu­roo­pa Lii­du ta­san­dil ser­ti­fi­kaa­di­ni, mis või­mal­dab Ees­ti gru­pil ol­la edas­pi­di val­mis kii­res­ti rea­gee­ri­ma, et pak­ku­da teis­te­le rii­ki­de­le met­sa­kus­tu­tu­sa­bi,“ lau­sus And­rei Mi­ne­jev.

Ta li­sas, et His­paa­nias ühe re­gioo­ni met­sa­kus­tu­tu­se­le spet­sia­li­see­ru­nud ük­sus­te töö­ga tut­vu­des saa­di sel­leks väär­tus­lik­ke ko­ge­mu­si.

Eelmine artikkelKeh­ra ker­ge­jõus­ti­ku­päe­val osa­le­sid maail­ma­ta­se­me­ga tipps­port­la­sed
Järgmine artikkelKuu­sa­lu ko­gu­du­se hool­da­jaõ­pe­ta­ja on PEE­TER PAE­NURM