
„Saime väga kasulikke kogemusi ja loodan, et see on alles algus, tulevikus veel kuulete meist,“ ütles Kehra päästekomando meeskonnavanem Andrei Minejev, kes oli Eesti 20liikmelise meeskonna koosseisus augustis kaks nädalat Hispaanias metsatulekahjude piirkonnas, et olla valmis, kui põlengud lähevad väga suureks ja kohalikele on vaja abijõudu.
Tegu oli esimese korraga, kus Eestist läks eelpositsioneerimisega meeskond teise riiki abiks, et olla ennetavalt kohal. Andrei Minejev selgitas, et metsatulekahjud on Hispaanias, nagu on ka mujal Lõuna-Euroopas, suveperioodil paratamatus ning kuna tuleohtlikud alad ja vahemaad nende vahel on väga suured, on valmisolek neile kiiresti reageerida väga tähtis.
Eestist käisid kahenädalastel missioonidel Hispaanias kaks 20liikmelist meeskonda – esimene riigi keskosas Castilla-La Manchas, teine Hispaania ühes metsarikkamas piirkonnas Galicias. Esimene grupp, mille koosseisu kuulus ka Andrei Minejev, metsapõlenguid ei näinud, küll aga osales järelkustutustöödel, Eesti teine meeskond aitas kustutada ligi kümmet metsatulekahju.
Metsapõlengutel on oluline lennutehnika
Kogu Eestist valitud päästjatest ja päästetaustaga inimestest moodustatud meeskondade peamine eesmärk Hispaanias oli pakkuda abi, kui seal puhkevad suured metsatulekahjud.
„Samuti läksime sinna õppima ja kogemusi saama. Hispaanias on metsatulekahjusid väga palju, sealsetel päästjatel on aastatega paika pandud kustutustööde strateegia ja taktika, nad on metsapõlengute likvideerimisel meist palju kogenumad ja pädevamad,“ rääkis Andrei Minejev.
Castilla-La Mancha piirkond, kus Eesti esimene päästemeeskond käis, on väga suur, pindalalt umbes kaks Eestit. Eesti päästjad sõitsid kogu piirkonna läbi, külastasid erinevaid komandosid: „Suhtlesime sealsete päästeüksuste meeskondadega, tutvusime nende tehnika ja tööga, et saada võimalikult palju kogemusi.“
Kuigi ka Eesti esimese päästemeeskonna Hispaanias viibimise ajal olid seal metsatulekahjud igapäevased, ei olnud Andrei Minejevi sõnul mõtet sõidutada välismaalt tulnud meeskonda mitmesaja kilomeetri kaugusele tuld kustutama: „Kohalikud päästjad jälgivad igapäevaselt ilmakaarte. Vastavalt sellele, kus on kõige kuivem ja kõige kõrgemad õhutemperatuurid, koostatakse ohukaart. Selle põhjal saadakse teada, kus on kõige suurem metsatulekahjude puhkemise oht. Hispaanlaste eesmärk oligi meid hoida neile piirkondadele võimalikult lähedal, et põlengu korral aitaksime ennetada tulekahju paisumist väga suureks.“
Kuna vahemaad on väga pikad, on Hispaanias metsatulekahjude likvideerimisele spetsialiseerunud üksustel hea läbivusega pääste- ja paakautode kõrval võimalikult kiireks sündmuskohale jõudmiseks veel olulisem lennutehnika – kopterid ja lennukid. Andrei Minejev kirjeldas, et olenevalt suurusest on kopteril 4-15liikmeline meeskond. Piloot viib päästjad sündmuskohale kustutustöödele ning tõuseb kopteriga uuesti õhku, et paisata sealt põlengualale vett – igal kopteril on selleks veekott mitme tonni veega. Kuigi enne vee viskamist käivitatakse kopteris sireen, ei pruugi igas metsatukas olla seda kuulda ega kopterit näha. Seetõttu eeldab kogu tegevus väga täpset koordineerimist ja kommunikatsiooni.
„Kolme tonni veega pihta saamine võib lõppeda väga halvasti,“ märkis ta.
Teistsugune maastik, teised töövõtted
Kehra päästja jutustas, kuna Hispaania maastik on Eestiga võrreldes täiesti erinev, on sellest tulenevalt ka metsakustutajate töö meie päästjate tööst erinev.
„Eesti metsatulekahju korral võib tuli minna maapinna sisse väga sügavale ja tulekolde likvideerimiseks tuleb palju vaeva näha. Seal piisab sellest, kui eemaldada mõni sentimeeter mineraalpinnast, sellest sügavamal enam põlevat materjali ei ole. Kui meil on väga palju jõgesid, järvi ja muid veekogusid, millest kustutustöödeks vett võtta, siis Castilla-La Mancha piirkonnas võib veekogud sõrmedel üles lugeda,“ selgitas Andrei Minejev.
Selle tõttu kasutatakse Hispaania metsapõlengute likvideerimisel vett vähem ja väga säästlikult, peamine on füüsiline käsitöö – et panna tule levikule piir, kaevatakse põlengualale umbes poole meetri laiuseid tuletõkestusliine ehk eemaldatakse põlemisohtlik mineraalpinnas. Tuletõkkeliinid, mis on kilomeetreid pikad, kaevatakse käsitsi spetsiaalsete tööriistadega, kasutatakse ka rasketehnikat, traktoreid ja buldoosereid.
Kehra päästja jaoks oli kõige üllatavam näha, kui kiiresti kahjutuli Hispaania metsades ja mägedes levib.
„Suveperioodil on seal väga kuiv ja kuum – kui meie seal olime, oli kõige jahedamal päeval sooja 32 kraadi, kõige soojemal üle 40. Kohalikud näitasid meile suuri alasid, mis olid põlenud loetud minutite jooksul. Üht sellist ala vaadates mõtlesin, mis oleks võinud juhtuda, kui oleksin päästjana olnud selle keskel,“ ütles ta.
Eesti päästjate ja Hispaania metsakustutajate töö on tema hinnangul erinev: „Inimesed, kes seal töötavad, on metsakustutamise professionaalid. Meie oleme eelkõige elupäästjad, töötame tuletõrjujatena peamiselt asulates ja meie fookuses on aidata inimest. Hispaania metsakustutajad on justkui kliima- ja metsateadlased, nad jälgivad temperatuure ning tuule mõjusid nii päeval kui öösel.“
Kehra meeskonnavanem jutustas, et Hispaanias külastatud päästeüksused ongi spetsialiseerunud üksnes metsatulekahjudele. Tegu on eraettevõtetega, kellelt riik tellib teenust. Metsakustutusele spetsialiseerunud tuletõrjujad ei pea läbima päästekooli, väljaõppe saavad kohapeal. Kui on suur tulekahju – Hispaanias algab suupõleng 500 hektarist või kui põleng ohustab mõnd küla või linna – on võimalik appi kutsuda riiklik kaitseväe kustutuslennuk ja inimjõud.
Päris põlengul Andrei Minejev ja Eesti esimese grupi teised liikmed Hispaanias käia ei saanud, küll aga osaleti põlenud ala järelkustutustöödel: „Kohalikud tahtsid meile näidata, kuidas neil kustutustööd toimuvad. Vaatasime üle, kus veel midagi hõõgus või suitses ja panime tulekahjule nii-öelda punkti.“
Metsapõlengud saavad ka Hispaanias sageli alguse inimeste lohakusest, kuid üks ohuallikas on veel põlluharimine. Kuna pinnas on väga kivine, kaevavad traktorid põllutööde ajal koos pinnasega tihti välja vulkaanilisi kivimeid ning nende hõõrdumine tekitab sädemeid, mis suure kuivuse tõttu võivad kergesti põhjustada tuleõnnetuse.
Eestisse eraldi metsapäästeüksus?
Sarnaselt varingupäästemeeskonnale Est-Usar, kes käis möödunud aastal Türgis abiks maavärina tagajärgi likvideerimas, on Eestis kavas lähiaastatel treenida Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv varustuse, tehnika ja oskustega päästemeeskond, kes on valmis reageerima appikutsetele teistest riikidest, kus on suured metsatulekahjud.
Üksust hakati arendama möödunud aasta lõpus, ka äsjased Hispaania-missioonid olid osa selle ettevalmistamisest.
„Sõitsime Hispaaniasse koos oma varustuse – kustutusriiete, kiivrite ja muuga. Need ostetigi Eestis juba tulevikule mõeldes – et jõuda Euroopa Liidu tasandil sertifikaadini, mis võimaldab Eesti grupil olla edaspidi valmis kiiresti reageerima, et pakkuda teistele riikidele metsakustutusabi,“ lausus Andrei Minejev.
Ta lisas, et Hispaanias ühe regiooni metsakustutusele spetsialiseerunud üksuste tööga tutvudes saadi selleks väärtuslikke kogemusi.