AND­RUS NI­LISK: „Riik on pan­nud ron­gi- ja bus­si­sõit­jad eba­võrd­ses­se olu­kor­da.“

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se (ÜTK) te­gev­di­rek­tor AND­RUS NI­LISK, 2. sep­temb­rist muu­tu­vad Har­ju­maa pal­ju­de lii­ni­de sõi­du­graa­fi­kuid. Miks?
„Tee­me muu­da­tu­si reeg­li­na kaks-kolm kor­da aas­tas. Muu­da­tu­si tin­gi­vad sõit­ja­te sta­tis­ti­ka, ühen­dus­te so­bi­vus üm­ber­is­tu­mi­seks ning ini­mes­telt või oma­va­lit­sus­telt lae­ku­nud soo­vid. Oma­va­lit­su­se si­se­lii­ni­de muu­da­tu­sed on iga-aas­ta­sed, pal­jus­ki ar­ves­ta­tak­se koo­li­­aega­de­ga. Osa lii­ne on su­vel pea­ta­tud, sep­temb­ris kor­ri­gee­ri­tak­se sõi­dup­laa­ne vas­ta­valt val­lalt tul­nud et­te­pa­ne­ku­te­le, ar­ves­ta­tak­se ka õpi­las­te muu­tu­nud nõud­lu­se­ga.“

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ja­gas sot­siaal­mee­dias tea­det muu­da­tus­test Lok­sa suu­na lii­ni­del. Sel­le koh­ta kü­sis üks ela­nik, kui­das Kol­ga ja Va­na-Nar­va maan­tee äär­se­test pea­tus­test bus­si­ga sõit­vad ini­me­sed õi­geks ajaks töö­le saa­vad, kui liin 152 hak­kab väl­ju­ma 40 mi­nu­tit hil­jem. 155. lii­ni buss sõi­dab Lok­salt ot­se Lok­sa ris­ti­ni ja sealt eda­si Kuu­sal­lu. Bus­si­ga töö­le sõit­va­tel ini­mes­tel tu­leb kõn­di­da roh­kem kui 2 ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le teis­tes­se pea­tus­tes­se või tõus­ta vä­he­malt tund va­rem, et min­na va­ra­se­ma bus­si pea­le, kus nii mõ­ni­gi peab seis­ma püs­ti. Kui­das kom­men­tee­ri­te?
„Lok­sa lii­ni­de muu­da­tu­se soov tu­li Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt, sest Kuu­sa­lu koo­li tun­di­de al­gu­saeg on lü­ka­tud hil­je­maks. Va­rem sõit­sid lap­sed Lok­salt, Kol­gast ja va­na maan­tee äär­se­test kü­la­dest koo­li lii­ni 152 kell 7.05 väl­ju­nud bus­si­ga, mis pea­tus spet­siaal­selt ka Kuu­sa­lu koo­li juu­res asu­val plat­sil. Bus­si väl­ju­mi­se hi­li­se­maks lük­ka­mi­se tin­gis val­la­pool­ne soov, et lap­sed saak­sid sa­ma bus­si­ga koo­li, kuid ei jõuaks sin­na lii­ga va­ra. Juh­ti­si­me val­la tä­he­le­pa­nu as­jao­lu­le, et Kol­ga ela­ni­ke jaoks tä­hen­dab see Tal­lin­nas­se se­ni­sest va­rem või hil­jem jõud­mist, sa­mu­ti lõ­hub väl­ju­mis­te in­ter­val­li 1 kord tun­nis.

Muu­da­tu­se te­ge­mi­sel läh­tu­si­me Kuu­sa­lu val­la soo­vist ja õpi­las­te tur­va­li­su­sest ning jät­si­me ta­va­sõit­ja liialt ta­hap­laa­ni­le. Pä­rast muu­da­tus­te ava­li­kus­ta­mist meie ko­du­le­hel sai­me sõit­ja­telt pä­ris pal­ju ta­ga­si­si­det, et hal­ven­da­me ini­mes­te töö­le jõud­mist. Ku­na lii­ni­pla­nee­ri­mi­ne on komp­ro­mis­si­de kunst eri sõit­jag­rup­pi­de va­ja­dus­te va­hel, siis pa­ra­ku muu­da­tus­te­ga ala­ti kee­gi kao­tab ja kee­gi või­dab. Tu­leb vaa­da­ta, kas võit kaa­lub kao­tu­sed üle. An­tud ju­hul ei kaa­lu ja see­tõt­tu me esial­gu pla­nee­ri­tud muu­da­tu­si ei ra­ken­da. See tä­hen­dab, et lii­nid 152 ja 155 jät­ka­vad ala­tes sep­temb­rist keh­ti­va graa­fi­ku alu­sel, sel­le täien­du­se­ga, et 155 liin hak­kab õpi­las­te tur­va­li­su­se kaa­lut­lu­sel Kuu­sa­lu koo­li juur­de sis­se sõit­ma. Sel­le tõt­tu pi­ke­neb lii­ni ühen­du­saeg mõ­ne mi­nu­ti võr­ra.“

Sõ­nu­mi­too­ja sai kõ­ne Raa­si­ku val­last Pi­ka­ve­rest. Seal­sed ini­me­sed on nör­di­nud, et Pi­ka­ver­re ei hak­ka enam sõit­ma päe­va­ne lii­ni 135C buss, mil­le­ga said hom­mi­kul ars­ti­le, poo­di ja mu­ja­le sõit­nud ini­me­sed päe­val ko­ju ta­ga­si, bus­si ka­su­ta­sid ka mu­jal hu­vi­rin­gi­des käi­vad Pi­ka­ve­re lap­sed. Edas­pi­di pea­vad nad sõi­du­soo­vist tea­vi­ta­ma bus­si­fir­mat eel­ne­val päe­val, ka siis ei sõi­da buss nen­de piir­kon­na kü­la­des­se, vaid 8 ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le. He­lis­ta­ja ar­vas, kui sõit­jaid oli vä­he, või­nuks bus­si va­he­ta­da väik­se­ma vas­tu, mit­te käi­gust võt­ta.
„Edas­pi­di jääb Pe­ri­la ja Pi­ka­ve­re piir­kon­da tee­nin­da­ma 105. lii­ni buss, mis sõi­dab Tal­lin­na va­het Ur­vas­te ja Vai­da kau­du. Lii­ni­võr­gu muut­mi­se tin­gis sõit­ja­te re­gist­ree­ri­mi­se sta­tis­ti­ka – see näi­tas, et sõit­jaid on vä­he. Ku­na rii­gil on ühist­rans­por­dis ra­ha puu­du, jäl­gi­me vä­ga pin­ge­li­selt ka sõit­ja­te re­gist­ree­ri­mist ja tee­me ot­su­seid sel­le põh­jal. Mul on pal­ve ini­mes­te­le, seal­hul­gas las­te­le ja pen­sio­nä­ri­de­le, kui soo­vi­te, et buss tu­leb ka hom­me, re­gist­ree­ri­ge ala­ti en­da sõit ära. Kui ar­va­te, et tei­le on sõit na­gu­nii ta­su­ta, siis te­ge­li­kult keh­tib ta­su­ta sõi­du õi­gus ai­nult nei­le rei­si­ja­te­le, kes on en­da sõi­du re­gist­ree­ri­nud. Sõi­du re­gist­ree­ri­mi­ne on olu­li­ne ka see­tõt­tu, et tee­me sel­le jär­gi lii­ni­võr­gu muu­da­tu­si.

Bus­si väik­se­ma vas­tu va­he­ta­mi­ne on iga­ti loo­gi­li­ne et­te­pa­nek, kui ei tea­ta de­tai­le. Meie han­gi­me ve­da­jad min­git piir­kon­da tee­nin­da­ma ka­hek­saks aas­taks. Han­ke käi­gus mää­ra­me, mi­tu nor­maal­bus­si ja mi­tu väi­ke­bus­si va­ja­me. Ku­na liin saab al­gu­se Tal­lin­nast ja seal on bus­sid täis, siis väi­ke­bus­si ka­su­ta­mi­ne ei ole an­tud lii­nil tee­ma. Lii­ni kes­kelt bus­si väik­se­ma vas­tu va­he­ta­mi­ne nõuaks ve­da­jalt to­pelt bus­se ja juh­te ning teeks tee­nu­se kok­ku­võt­tes vä­ga kal­liks.“

Juu­nis te­gi­te seo­ses su­vi­se koo­li­va­hea­ja al­gu­se­ga muu­da­tu­si ka Ani­ja val­la si­se­lii­ni­del, osa lii­ne jäi käi­gust ära, kas nüüd hak­ka­vad bus­sid neil lii­ni­del taas sõit­ma?
„Lii­ni­del Ani­ja 2, Ani­ja 3 ja Ani­ja 4 alus­ta­vad bus­sid sõit­mist uues­ti ala­tes 1. sep­temb­rist. 1. sep­temb­ril sõi­da­vad bus­sid seo­ses esi­me­se koo­li­päe­va­ga erip­laa­ni jär­gi, ala­tes 2. sep­temb­rist ta­va­pä­ra­se sõi­dup­laa­ni alu­sel. Vas­ta­valt oma­va­lit­su­se ot­su­se­le po­le Ani­ja val­la­lii­ni­de bus­si­del pi­le­ti­süs­tee­mi ja kõik saa­vad sõi­ta ta­su­ta.“

Juu­nis HO­Li nõu­päe­val üt­les re­gio­naal­mi­nis­ter Pi­ret Hart­man, et käi­mas on koh­tu­mi­sed üht­se pi­le­ti­süs­tee­mi ra­ken­da­mi­seks. Mil­lal saa­vad Kuu­sa­lu, Raa­si­ku ja Ani­ja val­last Tal­lin­nas tööl käi­vad inimesed maa­kon­na­lii­ni bus­sist os­te­tud pi­le­ti­ga ka Tal­lin­na ühist­rans­por­dis ning Raa­si­ku ja Ani­ja val­la ini­me­sed li­saks veel El­ro­ni ron­gi­des üht­se pi­le­ti­ga sõi­ta?
„Kah­juks ei ole riik sel­les val­las ku­sa­gi­le lii­ku­nud. Üht­se ühist­rans­por­di­lii­ki­de üle­se pi­le­ti­too­te rakendamisel on ta­kis­tus, et ron­gis ja bus­sis keh­ti­vad eri­ne­vad sõi­du­soo­dus­tu­sed. Saak­si­me El­ro­ni­ga kok­ku­lep­pe­le maks­va­te sõit­ja­te osas, kuid bus­si­de ta­su­ta sõit­jag­rup­pi­de, õpi­las­te ja pen­sio­nä­ri­de, osas ei ole meil või­ma­lik kok­ku lep­pi­da, sest see on po­lii­ti­li­ne ot­sus. Koh­tu­mi­sel kü­sis mi­nis­ter mi­nult, mil­li­ne on see väär­tus­pak­ku­mi­ne ehk mi­da saa­vad prae­gu­sed ta­su­ta sõit­jad vas­tu, kui pea­vad hak­ka­ma bus­si­sõi­du eest maks­ma. Kui va­lit­su­ses ole­va­le ühe­le era­kon­na­le on ai­nu­ke väär­tus­pak­ku­mi­ne ta­su­ta sõit, siis on sin­na kõr­va­le ras­ke pak­ku­da ta­su­li­si tee­nu­seid ise­gi siis, kui see teeb ühist­rans­por­di ka­su­ta­mi­se liht­sa­maks, mu­ga­va­maks ja sel­ge­maks. Ühis­pi­le­ti kor­ral ei peaks ühist­rans­por­di ka­su­ta­ja enam orien­tee­ru­ma eri tee­nu­se­pak­ku­ja­te ja pi­le­ti­hin­da­de va­hel, vaid os­tab pi­le­ti ja ka­su­tab se­da ühist­rans­por­di­lii­ki­de üle­selt.

Mi­nu mee­lest on prae­gu eri ühist­rans­por­di­lii­ke ka­su­ta­vad ini­me­sed sea­tud kah­te lee­ri. Need, kes ka­su­ta­vad ron­gi, pea­vad kõik pi­le­ti eest maks­ma, ka õpi­la­sed ja pen­sio­nä­rid, kui­gi ne­mad saa­vad soo­dus­tust. Maa­kon­na­bus­si ka­su­ta­va­test sõit­ja­tes pea­vad pi­le­ti eest ta­su­ma ai­nult 20-65aas­ta­sed töö­ta­vad ini­me­sed, õpi­las­te­le ja pen­sio­nä­ri­de­le on sõit ta­su­ta. Sel­le ot­su­se­ga on riik pan­nud sõit­jad sõl­tu­valt elu­ko­hast eba­võrd­ses­se olu­kor­da. Ka­ris­tatakse neid, kes ela­vad raud­tee ää­res ning kel puu­dub või­ma­lus ka­su­ta­da bus­si, ja soo­sitakse bus­si ka­su­ta­jaid. Meie jaoks ei ole ühis­pi­le­ti­te käi­kuvõt­mi­sel va­het, kas sõit­jad mak­sa­vad või ei mak­sa, kuid kõi­ki­de­s ühist­rans­por­di­lii­ki­de­s pea­vad keh­ti­ma sõit­ja­te­le ühe­su­gu­sed soo­dus­tu­sed.“

Tal­vel üt­le­si­te, et ava­li­ke bus­si­lii­ni­de töös hoid­mi­seks ja aren­da­mi­seks on va­ja ava­li­kel maa­kon­na­lii­ni­del taas­ta­da pi­le­tid ka õpi­las­te­le ja pen­sio­nä­ri­de­le. Kas see mõ­te on ku­sa­gi­le jõud­nud, kui­das ÜTK prae­gu toi­me tu­leb?
„Olen jät­ku­valt sei­su­ko­hal, et ta­su­ta as­ju ei ole ole­mas, prae­gu mak­sab õpi­las­te ja pen­sio­nä­ri­de ta­su­ta sõi­du kin­ni mak­su­maks­ja. Riik peab väl­ja üt­le­ma, kui suur on ühist­rans­por­ti ka­su­ta­va ini­me­se omao­sa­lus, kas 10, 30, 50 või 100 prot­sen­ti, pä­rast se­da on või­ma­lik ha­ka­ta sin­na­poo­le lii­ku­ma. Võrd­lu­seks – prae­gu on sõit­ja omao­sa­lus ron­gis li­gi­kau­du 38 ja maa­kon­na­bus­sis um­bes 8 prot­sen­ti, nii et kää­rid on üs­na suu­red. Kui tõs­ta maks­va sõit­ja jaoks pi­le­ti­hin­da veel­gi, leia­vad ini­me­sed en­da­le muu lii­ku­mis­vii­si, reeg­li­na au­to. Sealt neid ta­ga­si ühist­rans­por­ti saa­da on üs­na kee­ru­li­ne.

Ees­tis on käe­so­le­val aas­tal ühist­rans­por­dis puu­du kok­ku üle 30 mil­jo­ni eu­ro ja 2025. aas­tal plaa­ni­de jär­gi li­gi 45 mil­jo­nit eu­rot. Tõ­si, kõi­gi­le sõit­ja­te­le pi­le­ti­hin­na keh­tes­ta­mi­ne ei ka­ta ko­he puu­du­jää­vat osa, aga see oleks samm õi­ges suu­nas. Ai­nuüks Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se tee­nin­dus­piir­kon­nas oleks prae­gus­te­le ta­su­ta sõit­jag­rup­pi­de­le ta­va­hin­nast 40­pot­sen­di­li­se soo­dus­pi­le­ti­hin­na keh­tes­ta­mi­se­ga või­ma­lik saa­da täien­da­vat pi­le­ti­tu­lu li­gi 4 mil­jo­nit eu­rot aas­tas. Sel­le eest oleks meil või­ma­lik oma tee­nu­se mah­tu um­bes 14 prot­sen­ti kas­va­ta­da. Li­saks saak­si­me sõit­ja­te­le pak­ku­da täien­da­vaid väl­ju­mi­si, kii­re­maid, tur­va­li­se­maid ja mu­ga­va­maid ühen­du­si, mil­lest prae­gu­sed ja po­tent­siaal­sed ühist­rans­por­di­ka­su­ta­jad tun­ne­vad vä­ga puu­dust.“

Lu­ba­si­te su­vel pea­tus.ee ase­mel te­ha ava­li­kuks uue in­te­rak­tiiv­se vee­bi­le­he, mil­lelt saab pea­tu­ses oli­ja vaa­da­ta näi­teks ka se­da, kui kau­gel on buss, mi­da ta oo­tab. Mil­lal vee­bi­le­he ava­te?
„Uus rei­sip­la­nee­ri­ja-vee­bi­leht on val­mis, te­ge­le­me veel vii­mas­te tes­ti­mis­te ja ka­su­ta­ja­mu­ga­vu­se täien­da­mi­se­ga. Rei­si­pla­nee­ri­ja on kät­te­saa­dav sep­temb­ri­kuu tei­sest poo­lest, täp­se kuu­päe­va an­na­me pea­gi tea­da.“

Kui­das on läi­nud ÜTK brän­di­ni­me ot­sin­gud? Mil­lal uut ni­me kuu­le­me?
„Brän­di han­ge on teh­tud, et­te­võ­te va­li­tud, toi­mu­nud on ka esi­me­sed töö­koo­so­le­kud. Fi­naal peaks saa­bu­ma aas­ta lõ­pus, siis rää­gi­me kõi­gest täp­se­malt.“

Kas ja mil­li­seid muu­da­tu­si on ÜTK-l veel plaa­nis?
„Soovime jätkuvalt teha üht­set ühistranspordiülest pi­le­ti­too­det. See on osu­tu­nud ar­va­tust pal­ju kee­ru­li­se­maks ning nõuab jär­je­pi­de­vat sel­gi­tus­tööd Toom­pea ko­ri­do­ri­des. Ehk on siis­ki üks­kord ame­tis mi­nis­ter, kes näeb ka ini­mes­te­le pa­ku­ta­vas ta­su­li­ses, kuid liht­sa­mas, sel­ge­mas ja laia­põh­ja­li­se­mas tee­nu­ses väär­tust ning pü­sib ame­tis pii­sa­valt kaua, et mõist­mi­ne jõuaks ka te­gu­des­se.“