Keh­ra ter­vi­se­ra­da­de ää­rest ee­mal­da­tak­se oht­li­kud puud

69
Keh­ra Üle­jõe ter­vi­se­ra­ja asen­dip­laan, lan­ge­ta­ta­vad puud on mär­gi­tud si­nis­te, tul­bas­ta­ta­vad puud pu­nas­te mum­mu­de­ga.

TRIIN LEET­MAA, RMK loo­dus­kait­seo­sa­kon­na loo­dus­kait­ses­pet­sia­list

RMK alus­tab veeb­rua­ri kes­kel Keh­ra ter­vi­se­ra­da­de ää­rest kui­va­nud puu­de ee­mal­da­mist. Üh­te­kok­ku võe­tak­se ära 142 kui­va­nud kuus­ke. Sur­nud puud asu­vad va­he­tult jalg­ra­da­de ää­res ning ku­ju­ta­vad ot­sest oh­tu ter­vi­se­ra­jal lii­ku­va­te­le ini­mes­te­le.

Keh­ra ter­vi­se­ra­da­de ümb­ru­se rii­gi­met­sa­des on tu­vas­ta­tud ula­tus­lik üras­ki­kol­le, mis­tõt­tu on pai­gu­ti 25-40 prot­sen­ti kuus­ke­dest huk­ku­nud. Osa kui­va­nud puu­dest on ju­ba ka mur­du­nud ning see­tõt­tu tu­leks just ra­jaäär­sed sur­nud kuu­sed ma­ha võt­ta.

Keh­ra ter­vi­se­ra­da on ko­ha­li­ke seas ar­mas­ta­tud va­ba aja veet­mi­se paik, siin käib pal­ju ini­me­si ala­tes har­ras­tuss­port­las­test ja lõ­pe­ta­des las­te­ga pe­re­de­ga. Pea­me iga hetk mur­du­da või­vad kuu­sed ee­mal­da­ma, et ini­mes­te elu ja ter­vist kaits­ta. Ra­jaäär­sed puud on oht­li­keks hin­na­nud ka kesk­kon­na­amet, kes an­dis kui­va­nud kuus­ke­de raieks koos­kõ­las­tu­se. Ee­mal­da­ta­vad puud on mar­kee­ri­tud oranži vär­vi­ga.

Uus elu­paik teis­te­le lii­ki­de­le
Kõ­nea­lu­sed kuu­sed asu­vad rii­gi­met­sa ran­gelt kaits­ta­vas osas, ku­hu jää­vad vää­ri­se­lu­pai­gad ning Kau­nis­saa­re ka­na­kul­li elu­paik.

See­tõt­tu tu­leb meil töö pla­nee­ri­da nii, et kait­se­väär­tu­sed ei saaks kan­na­ta­da. See tä­hen­dab, et pä­rast puu­de lan­ge­ta­mist jäe­tak­se need met­sa al­la ega vee­ta väl­ja. Nii mi­ni­mee­ri­me mõ­ju loo­du­se­le, üht­la­si pa­kub la­ma­puit oma la­gu­ne­mis­tsük­li jook­sul elu­pai­ka tu­han­de­te­le lii­ki­de­le. Seal saa­vad kas­va­da samb­lad ja samb­li­kud, elut­se­da pu­tu­kad, kes oma­kor­da on toi­duks lin­du­de­le.

Elu­rik­ku­se hu­vi­des ei võe­ta kõi­ki sur­nud puid ma­ha kän­nuks, vaid jä­me­da­mad puud tul­bas­ta­tak­se 4-5 meet­ri kõr­gu­selt, mõ­ned ka ma­da­la­malt.

Al­les jääv tü­vi on taas hea elu­paik pal­ju­de­le lii­ki­de­le, sin­na saa­vad kas­va­da samb­lad ja samb­li­kud, seal saab tok­si­mas käia laa­ne­rähn. Sel­lis­test puu­dest po­le enam oh­tu, et need ra­jal kõn­di­va­te­le ini­mes­te­le kae­la ku­kuks, sest pi­ka­li lük­kab neid just lat­va ja võ­ra rä­siv tuul. Tüü­gas­ta­tud kui­va­nud puu, mil­lel po­le enam võ­ra mas­si, aja jook­sul liht­salt kõ­du­neb.

Pil­did jää­vad al­les
Keh­ra ter­vi­se­ra­da­de äär­se­te oht­li­ke puu­de seas on ka neid, mil­le tü­ve­de­le on kee­gi maa­li­nud ilu­sad loo­ma- ja lin­nu­pil­did. Need tul­bas­ta­me kõr­ge­malt, et met­saa­lu­ne kuns­ti­näi­tus jääks al­les.

Tööd al­ga­vad veeb­rua­ri kes­kel ja on jao­ta­tud ka­heks. En­ne 15. märt­si raiu­tak­se need puud, mis lan­ge­ta­tak­se maa­pin­nalt (kaar­dil on mär­gi­tud si­ni­se tä­pi­ga). Tööd teeb ar­bo­rist. Ku­na puud jää­vad Jä­ga­la jõe vee­kait­se­vöön­dis­se sup­lus­ko­ha lä­he­dus­se, tu­leb need sealt viia ra­ja kõr­va­le met­sa al­la. Sel­leks on va­ja ka­su­ta­da teh­ni­kat.

En­ne 1. märt­si püüab RMK tul­bas­ta­da ka­na­kul­li elu­pai­ka jää­vad puud (kaar­dil mär­gi­tud pu­na­se tä­pi­ga). Kui min­gil põh­ju­sel puu­de tul­bas­ta­mist veeb­rua­ri lõ­puks teh­tud ei jõua, jät­ka­tak­se sü­gi­sel. See töö on pla­nee­ri­tud te­ha har­ves­te­ri­ga. Jä­me­da­mad puud, mi­da har­ves­te­ri­ga lan­ge­ta­da ei saa, tu­leb ar­bo­ris­til raiu­da tõs­tu­kilt.

Töö­de te­ge­mi­se ajaks sul­geb RMK ohu­tu­se ta­ga­mi­seks jõe­ga külg­ne­va ra­ja­lõi­gu. Pä­rast töö­de te­ge­mist ko­ris­ta­tak­se ra­da­de­le kuk­ku­nud raie­jäät­med ning ta­san­da­tak­se või­ma­li­kud pin­na­se­kah­jus­tu­sed.

Kon­tak­tid: RMK loo­dus­kait­seo­sa­kon­na loo­dus­kait­se töö­juht Har­ti Pai­mets, tel 503 6358 või loo­dus­kait­ses­pet­sia­list Triin Leet­maa, tel 526 3676.

Eelmine artikkelLibedusetõrje vallateedel ja tänavatel
Järgmine artikkelAni­ja val­la noor­te­ko­gu kut­sub idee­kor­je­le