TRIIN LEETMAA, RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist
RMK alustab veebruari keskel Kehra terviseradade äärest kuivanud puude eemaldamist. Ühtekokku võetakse ära 142 kuivanud kuuske. Surnud puud asuvad vahetult jalgradade ääres ning kujutavad otsest ohtu terviserajal liikuvatele inimestele.
Kehra terviseradade ümbruse riigimetsades on tuvastatud ulatuslik üraskikolle, mistõttu on paiguti 25-40 protsenti kuuskedest hukkunud. Osa kuivanud puudest on juba ka murdunud ning seetõttu tuleks just rajaäärsed surnud kuused maha võtta.
Kehra terviserada on kohalike seas armastatud vaba aja veetmise paik, siin käib palju inimesi alates harrastussportlastest ja lõpetades lastega peredega. Peame iga hetk murduda võivad kuused eemaldama, et inimeste elu ja tervist kaitsta. Rajaäärsed puud on ohtlikeks hinnanud ka keskkonnaamet, kes andis kuivanud kuuskede raieks kooskõlastuse. Eemaldatavad puud on markeeritud oranži värviga.
Uus elupaik teistele liikidele
Kõnealused kuused asuvad riigimetsa rangelt kaitstavas osas, kuhu jäävad vääriselupaigad ning Kaunissaare kanakulli elupaik.
Seetõttu tuleb meil töö planeerida nii, et kaitseväärtused ei saaks kannatada. See tähendab, et pärast puude langetamist jäetakse need metsa alla ega veeta välja. Nii minimeerime mõju loodusele, ühtlasi pakub lamapuit oma lagunemistsükli jooksul elupaika tuhandetele liikidele. Seal saavad kasvada samblad ja samblikud, elutseda putukad, kes omakorda on toiduks lindudele.
Elurikkuse huvides ei võeta kõiki surnud puid maha kännuks, vaid jämedamad puud tulbastatakse 4-5 meetri kõrguselt, mõned ka madalamalt.
Alles jääv tüvi on taas hea elupaik paljudele liikidele, sinna saavad kasvada samblad ja samblikud, seal saab toksimas käia laanerähn. Sellistest puudest pole enam ohtu, et need rajal kõndivatele inimestele kaela kukuks, sest pikali lükkab neid just latva ja võra räsiv tuul. Tüügastatud kuivanud puu, millel pole enam võra massi, aja jooksul lihtsalt kõduneb.
Pildid jäävad alles
Kehra terviseradade äärsete ohtlike puude seas on ka neid, mille tüvedele on keegi maalinud ilusad looma- ja linnupildid. Need tulbastame kõrgemalt, et metsaalune kunstinäitus jääks alles.
Tööd algavad veebruari keskel ja on jaotatud kaheks. Enne 15. märtsi raiutakse need puud, mis langetatakse maapinnalt (kaardil on märgitud sinise täpiga). Tööd teeb arborist. Kuna puud jäävad Jägala jõe veekaitsevööndisse supluskoha lähedusse, tuleb need sealt viia raja kõrvale metsa alla. Selleks on vaja kasutada tehnikat.
Enne 1. märtsi püüab RMK tulbastada kanakulli elupaika jäävad puud (kaardil märgitud punase täpiga). Kui mingil põhjusel puude tulbastamist veebruari lõpuks tehtud ei jõua, jätkatakse sügisel. See töö on planeeritud teha harvesteriga. Jämedamad puud, mida harvesteriga langetada ei saa, tuleb arboristil raiuda tõstukilt.
Tööde tegemise ajaks sulgeb RMK ohutuse tagamiseks jõega külgneva rajalõigu. Pärast tööde tegemist koristatakse radadele kukkunud raiejäätmed ning tasandatakse võimalikud pinnasekahjustused.
Kontaktid: RMK looduskaitseosakonna looduskaitse tööjuht Harti Paimets, tel 503 6358 või looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa, tel 526 3676.