Leader-reis Taani andis Arenduskoja rahvale uusi ideid

3957

Meritähte uudistavad looduskeskuses ALAR TERAS, ÜLLE VISNAPUU, ANGELA OLT, ÕNNELA TEDREKIN, MARTA KONDAS, HEIKI VUNTUS ja MILLI KIKKAS
MTÜ Arenduskoda
tegevuspiirkonna
aktiivsed tegutsejad
ning projektide hindajad
käisid Taanis
Leader-reisil.

Tapal kontorit pidav MTÜ Arenduskoda on paari viimase aastaga koondanud enda ümber Harjumaalt Kuusalu valla ja Loksa linna, Lääne-Virumaalt Tapa, Vihula ja Kadrina valla ning Järvamaalt Ambla valla seltsi- ja küla­eluedendajad, ka väikeettevõtjad ning vallaametnikud.

Koolitustel ja õppereisidel omavahel tuttavaks saanud seltskond kinnitab kui ühest suust – tänu sellele, et tegu on maakonnapiire ületava MTÜga, on tutvusringkond laienenud ning tundma õpitud kante, millest seni teati vähe.

Eestis on loodud Leader-programmi raames 26 tegevuspiirkonda. Rohkem kui kaks aastat tagasi Leaderiga liitunud MTÜ Arenduskoda tegevus on jõudnud etappi, kus ELi rahade jagamiseks on esimesed projektivoorud läbi viidud, taotlused hinnatud ja ritta seatud.

Hindamiskomisjonilt rahastuseks heakskiidu saanud projektid on enamasti ka Harju, Lääne-Viru või Järvamaa PRIA kontorisse kontrolli antud – vastavalt sellele, kus maakonnas omavalitsus asub. PRIA töötajatel on 90 tööpäeva aega uurida ja täpsustada ning anda omapoolne kinnitus – kas kavandatud tegevus on abikõlbulik.

Esimesi tulemusi on oodata juuli lõpuks. Juuni alguses toimunud õppereis Djurslandi Leader-piirkonda oli seega otsekui väike puhkus pärast pingelist hindamisperioodi ning enne järgmiste taotlusvoorude väljakuulutamist.
„Olen sellest Leader-kammajjaast päris väsinud,” tunnistas Kadrina arendusnõunik Tiina Vilu, kes on Arenduskoja strateegia väljatöötaja ning juhatuse ja investeeringu-meetmete hindamiskomisjoni liige. Tema jaoks on ka praegune nii-öelda ooteperiood olnud töine – PRIA ametnike tõlgendused taotluste dokumentide, aga ka toetuskõlbulike tegevuste kohta, on olnud erinevad. Projektide juhid helistavad tõrgete või PRIAga suhtlemisel üles kerkinud probleemide korral ja paluvad abi.

Mida reisilt oodati
ja saadi
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus praktiseerib koolitus-bussireisidel tutvustus- ja aruandlussüsteemi –osalejad peavad algul käima bussi eesotsas end mikrofoni kaudu teistele tutvustamas ning nimetama, mida sõidult ootavad. Tagasiteel kordub sama käik, tuleb teha kokkuvõte, mis meeldis või mitte ja mida teada saadi. Tegevjuht salvestab ning monteerib kokku aruandefilmi.

Mõned koduteel väljaöeldud hinnangud on järgnevalt lugejate jaoks lahti kirjutatud.
Tapa valla ehitusspetsialist TARVO NÕLVAK, investeeringumeetme hindamiskomisjoni liige: „Mootorite muuseum oli korrektselt tehtud, seal töötavad inimesed on suhtunud asjasse tõsiselt.”

Dansk Motorsamling sai Leader-programmist toetust eksponaatide korrastamiseks, tutvustavate tahvlite tegemiseks ning kontori avamiseks. Muuseumis on üle 400 mootori, neist enamik suured generaatorid. Mootoreid hakkasid kohalikud mehed koguma 30 aastat tagasi. Need on seatud töökorda ning pandi meile näitamiseks järjest käima.

Djurslandi piirkonna tegevjuht Karen Just oli seda projekti tutvustades silmnähtavalt uhke ja rahul. Kui saavad täidetud ka tervisekaitsenõuded muuseumikülalistele kohvi ja koogi pakkumise võimaldamiseks, on plaan muuseum ametlikult avada. Mootorimuuseumi veebilehe aadress on www.motorsamling.dk.

Aravete Agro automajandi juhataja Marta Kondas Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Seltsist kommenteeris: „Meie muuseumid on nagu vanakraamilaod. See on imetlusväärne, et siin on kõik korda tehtud ja tööle pandud. Aravetel on ruumi küll, võiks midagi samasugust teha. Mõne aja pärast on meie GAZid ja MAZid muuseumikraam.” 
    
Tõlk, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu endine tegevjuht JAAN LÕÕNIK: „Sain teada, kuidas on inglise keeles sõna „pigi”.”

Endises kuulsas rannakalurite külas, millest nüüd on kujunenud turismipiirkond, on omaaegsesse jääkeldrisse tehtud looduskeskus ja muuseum. Leader-programm rahastab vanadelt kaluritelt ja nende peredelt mälestuste ning esemete kogumist. Asjad pannakse muuseumisse, meenutustest koostatakse raamat.

Õues näidati kunagise võrgukuuri jäänuseid, mille juures seisis kalavõrkude tõrvamise masin. Kuna on tõus ja mõõn, pannakse võrgud merre vaiadel ja pikkade ridadena. Et võrgud vees kauem vastu peaks, kuivatatakse neid ja tõrvatakse.

Looduskeskuses uudistati kašeloti 14-meetrist skeletti. Kašelott sattus sealkandis randa 1996. aasta veebruaris. Stendilt võis vaadata fotosid, kuidas loom kaldale veeti, tükeldati, luustik osadeks võeti ja konserveeriti.

Arenduskotta liikmena kuuluva OÜ Kuusalu Soojus juht RAUL VALGISTE: „Meeldis ökoküla Friland – selle elanike hoiak, mõttemaailm ja koostegutsemine olid muljetavaldavad.”

Karen Just jutustas, et Djurslandis on kolme tüüpi elanikke – põliselanikud, suvitajad ja hipid. Viimaste elamist õnnestus minna vaatama. Seitsme aasta eest asutatud Frilandi elanike põhimõte on jätta endast maha võimalikult väike ökojälg. Elamud ehitatakse looduslikest materjalidest, mõned majad olid arhitektuurselt üliomapärased – paadikujulised või ümmargused. Seintesse oli saviga mätsitud nii põhku, saepuru, teokarpe kui ka paberit ja killustikku. Kuna keemilisi vahendeid ei kasutata, kasvatatakse heitvee abil puid-põõsaid ja köögivilja. Frilandis on nõue, et vähemalt üks pereliige peab töötama kodus.

ANNELI KANARIK Vihula valla MTÜst Võhma Seltsimaja „Nägime, kuidas Taanis osati väikestest projektidest rõõmu tunda.”

Vastakaid arvamusi tekitas projekt, millega rahastatakse endise mõisahoone vundamendi ja pargi korrastamist küla kokkusaamiskohaks. Meil tehakse selliseid asju enamasti talgukorras, kogu küla tuleb kokku. Taanis võtsid koristustöödest osa eakamad elanikud, põhilise tegid ära palgatud töömehed.

Mõisapargi juures oli huvipakkuv, et peahoone oli 1995. aastal lahti monteeritud, viidud Kopenhaageni vabaõhumuuseumisse ning seal uuesti kokku pandud. Tühjaks jäänud ala ostis vald endale.

MTÜ Arenduskoda juhatuse ja pehmete meetmete hindamiskomisjoni liige ÜLLE VISNAPUU Neeruti Seltsist: „Mõneti andis kergendustunnet see, et ka Taanis arutatakse ja vaieldakse pikalt, milliseid projekte võiks ja sobiks rahastada.”

Djurslandi tegevuspiirkonna juhatusse kuuluvad peamiselt eakamad inimesed, nooremad pole Leader-programmis nii aktiivsed. Juhatusele esitab projekte tegevjuht, kes on käinud kohtadel, tutvunud oludega. Kui juhatus esimesel koosolekul ei jõua otsusele, täpsustab tegevjuht andmeid ja arutatakse ka teisel korral. Kui projekt on seotud juhatuse liikme tuttavatega, taandab ta ennast otsustamisest.

Rahastamisest keeldutakse enamasti siis, kui ei suudeta juhatusele ära tõestada,  et idee teostamine on vajalik ja kasusaajaid palju. Kui otsus on eitav, saavad projekti autorid helistada juhatuse esimehele ja küsida selgitust.

Karen Just: „Kogemus näitab, projekt, mis on algusest peale nõrk, ümbertegemistega tugevamaks ei lähe. Taanis tegutsevad talunike laenuühistud, kes annavad Leader-projektidele eelnevaks rahastamiseks meelsasti intressita laenu. Pärast saadakse see raha ju Leaderist tagasi.”

Eelmine artikkelVargus Alavere külas
Järgmine artikkelKehras ootas pangabussi mitukümmend inimest