Põlengu tõttu toodi tehase plaaniline seisak 10. septembrist varasemaks.
Laupäeva, 30. augusti õhtul kell 19.14 sai põhja päästekeskus väljakutse Kehra paberitehasesse. Teatati, et tehase keldris põleb paberimasin.
Esimesena jõudsid kell 19.20 kohale Kehra komando päästjad, seejärel vabatahtlikud Raasikult. Selleks ajaks oli tuli ventilatsioonišahtide kaudu liikunud 4korruselise tehasehoone esimesele korrusele, ka tootmissaali, ning veel kõrgemale.
„Selles mõttes oli õnnelik õnnetus, et saime kiiresti jaole. Tehases on kiviseinad ja laed, kust tuli eriti edasi ei levi, kuid seal sees on palju põlevat materjali,“ ütles Kehra komando meeskonnavanem Erko Kruusamägi.
Ta kiitis, et suurema põlengu hoidsid enne päästjate saabumist ära tehases tööl olnud inimesed pulberkustutite ja ühe veevoolikuga.
Peale Kehra päästekomando kutsuti kustutustöödele appi Muuga, Kose, Assaku ja Kesklinna komandode ning Raasiku, Kaberneeme ja Kostivere vabatahtlikud päästjad.
„Kuna tehases on kokkupuude kemikaalidega ning põleng oli mahukas, levinud mitmesse kohta, andis operatiivkorrapidaja tulekahjule kõige kõrgema ehk neljanda astme. Seetõttu tuli kohale ka nii palju lisajõudusid. Jaotasime nad erinevate töölõikude peale,“ rääkis kohalik päästetööde juht.
Tulekahju saadi kontrolli alla kell 20.44 ja kustutati lõplikult kella 22.38ks. Kolm tundi hiljem käisid Kehra komando päästjad termokaameraga igaks juhuks veel kohapeal olukorda kontrollimas.
Enne põlengut töötas tehases kolm paberimasinat, neist üks jäi päästjate nõusolekul tööle ka kustutustööde ajaks. Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva pandi see seisma.
„Meil oli planeeritud seisak 10. septembrist, tõime selle nüüd tulekahju tõttu veidi varasemaks,“ ütles Horizon Tselluloosi ja Paberi Asi juhatuse liige Aime-Kersti Kelder.
Esialgu on tehase tööseisakuks kavandatud neli päeva, kuid on arvestatud, et see võib venida pikemaks: „Suuresti sõltub see sellest, kui palju on vaja masinatele uusi osasid ning mida on vaja täpsemalt teha. Ehk seisame terve nädala.“
Põlengus kannatada saanud paberimasinad saab Aime-Kersti Kelderi sõnul kindlasti taas töökorda, tehase ruumid palju kannatada ei saanud.
Millest tuli alguse sai, ei osanud ta veel öelda: „Töötame selle nimel, et võimalikud asjaolud välja selgitada, et püüda edaspidi õnnetusi ennetada.“
Tulekahju tekkepõhjuseid uurib ka päästeameti menetleja. Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse tootmismasina tehnoloogilise protsessi käigus süttinud paberitolmust.
Kehra päästekomando juhi Aivar Kari sõnul on tehases tulekahjusid olnud ka varem, kuid need on olnud väiksemad. Aime-Kersti Kelder meenutas, et viimatine suurem põleng oli tehases 2007. aastal, vahepealsed on olnud sellised, mis on suudetud oma jõududega enam-vähem kustutada. Samal ööl, kui põles Kehras, oli tulekahju ka Stora Enso paberivabrikus Soomes.
